) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt
lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
lg sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 10 124,82 eurot (käibemaksuta). Sõiduk tagastati hagejale 04.06.2010.a. Kostja leiab, et auto müüdi maha poole hinnaga. Sõiduk suunati müüki hinnaga 149 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 9522,84 eurot, realiseeriti hinnaga 6348,56 eurot (99 333,33 krooni) käibemaksuta (I kd, tl 107). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud vara väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on seega tegelik hind, mida eseme eest saadakse (oleks saadud), kui seda vabaturu tingimustes üldlevinud viisil, avalikult ja läbipaistvalt müüdi. Hageja pakkus sõidukit müügiportaalis auto24.ee. Hageja on kostjatele saatnud teated sõiduki müüki suunamise ja määratud hindade kohta ning on selgitanud ka müügiprotseduuri käiku. Sõidukil esinesid olulised puudused, mis vähendasid sõiduki väärtust ja realiseerimisvõimalusi. Hageja leiab, et müügi käigus tuvastatud realiseerimishinna saab lugeda selle väärtuseks tagastamise hetkel. Kostja 1 sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja 3 tõendeid sõiduki tagastamise ajahetke turuväärtuse kohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna hageja on Vara müünud üldlevinud viisil, avalikult ja läbipaistvalt, saab realiseerimishinna lugeda Vara väärtuseks selle tagastamise hetkel. Debitoorset võlgnevust summas 2692,59 eurot kostjad vaidlustanud ei ole.
sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 2692,59 eurot. Liisingulepingust tulenes liisinguvõtja kohustus tasuda kindlustusmakseid ning kuna hageja täitis kohustuse, peavad kostjad selle hüvitama. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista liikluskindlustusmakse summas 4,84 eurot.
lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud
Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale 4 tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust, mis võivad olla lisakulud
Kostja 3 vaidleb vastu tagastusteenuse summa suurusele. Vaidlust ei ole, et leping on võlgnevuse tõttu üles öeldud 06.04.2010, vara tagastati 04.06.2010. Seega on tõendatud, et sõidukit hagejale tähtaegselt ega mõistliku aja jooksul hiljem ei tagastatud. Seega oli põhjendatud tagastusteenuse tellimine. Hageja on kostjaid hoiatanud, et kui sõiduki viivitamata tagastamise kohustust ei täideta, võivad sellega kaasneda täiendavad kulud, mis kuuluvad kostjate poolt hüvitamisele. Tagastaja on tuvastanud sõiduki asukoha ning organiseerinud selle jõudmise hageja määratud asukohta. Hageja on esitanud tõendid, et on nimetatud kulud tasunud. Kohus leiab, et vara tagastamise ja müügiteenuse kulu summas 275,02 eurot (käibemaksuta) on lisakulu
lg 4 mõttes, kulud on mõistlikud ja need tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 484,87 eurot. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt viivise välja mõista ka protsendina hagiavalduse esitamisest. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus esitati kohtusse 01.08.2011.a. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 484,87 eurot ja viivis 0,25% põhivõlalt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülalpooltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue kostjatelt 1 ja 3 solidaarselt võlgnevuse 6818,17 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamisele ja kostjatelt 1 ja 3 tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6818,17 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (6818,17 eurot) alates hagi esitamisest (s.o 01.08.2011) kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras (0,25% päevas). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.