← Eesti

3-11-2626/53

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2626 Haldusasi Adminton OÜ, S. F ja P. F kaebused Pärnu Linnavalitsuse
  3. augusti
  4. a otsuse nr 3-5/867 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad – Adminton OÜ, S. F ja P. F, volitatud esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja advokaat Martin Lepp; Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, volitatud esindaja Terje Vahemäe; Kolmas isik – AS Hoolekandeteenused, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Kaido Künnapas Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung
  5. veebruaril
  6. a Resolutsioon
  7. Jätta Adminton OÜ, S. F ja P. F kaebused rahuldamata.
  8. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
  9. mail
  10. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. AS Hoolekandeteenused esitas
  12. juunil
  13. a Pärnu Linnavalitsusele taotluse Pärnus VäikePosti 8a kinnistul asuva lasteaia rekonstrueerimiseks erihooldekoduks ja hoone laiendamiseks projekteerimistingimuste saamiseks. Pärnu Linnavalitsus esitas projekteerimistingimuste eelnõu naabritele nõusoleku saamiseks.
  14. juulil
  15. a toimus vastuväidete avalik arutelu. Projekteerimistingimustele esitasid vastuväited muuhulgas ka OÜ Adminton, S. F ja P. F. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna
  16. augusti
  17. a otsusega anti AS-ile Hoolekandeteenused projekteerimistingimused Pärnus Väike-Posti 8a kinnistul asuva lasteaia rekonstrueerimiseks ja hoone laiendamiseks, koos asendiskeemiga (tl 30-32). Otsus tehti teatavaks muuhulgas OÜ-le Adminton, S. File ja P. File kui vastavalt Väike-Posti 8, Väike-Posti 17a ja Väike-Posti 17b omanikele. 1

(9)
  1. Adminton OÜ, S. F ja P. F esitasid
  2. novembril
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse
  4. augusti
  5. a otsuse nr 3-5/867 tühistamiseks alljärgnevatel põhjustel:
  6. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebajate õigusi, sest projekteeritav hoone vähendab naaberkinnistute väärtust, suurendab liikluskoormust, vähendab privaatsust, rikub naaberkinnistute omanike tervist, muudab piirkonna potentsiaalselt ohtlikumaks ega võimalda OÜ-l Adminton teostada temale kuuluval kinnisasjal planeeritud tegevusi.
  7. Planeerimisosakonnal puudus haldusakti andmiseks õiguslik alus, kuna naaberkinnistute omanikud esitasid selged põhjendused eelnõu kooskõlastamata jätmiseks. Pärnu linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) § 31 lg 5 kohaselt võib planeerimisosakond planeerimistingimused kaalutlusotsust kasutades ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta välja anda üksnes juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad. Seega on projekteerimistingimuste väljastamine keelatud juhul, kui naaberkinnistute omanikud on esitatud asjassepuutuvaid ehk vastuväiteid, isegi juhul kui planeerimisosakond vastuväidetega ei nõustu. Kaalutlusõigusega ei saa tekkinud erimeelsusi lahendada. Ka vastustaja on kinnitanud, et eelnõule esitatud vastuväited on asjassepuutuvad.
  8. Haldusaktis puudub viide haldusakti andmise õiguslikule alusele. Haldusaktis viidatud normid puudutavad põhjendamiskohustust, detailplaneeringu koostamise kohustust ja naaberkinnistute omanikelt nõusoleku küsimust, kuid neist sätetest ei tule planeerimisosakonnale õiguslikku alust haldusakti andmiseks. Tegemist ei ole haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 58 nimetatud puudusega, mis ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Ilma viiteta õiguslikule alusele ei ole kaebajatel võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.
  9. Haldusakt on kaalutlusvigadega. Kui vastustaja otsustas hoolimata vastuväidetest haldusakti väljastada, pidi ta seda eriti täpselt motiveerima. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei too kavandatava hoone ehitamine lubamatult suurt liikluskoormust ja parkimisprobleeme. Liikluskoormuse kasv võib tuua elanikele kaasa ohtlikud tagajärjed. Kuna hoones hakkab töötama 20 inimest ja viibima 60 klienti, keda transporditakse ja külastatakse, on ebatõenäoline, et piisaks planeeritavast 4-5 parkimiskohast. Projekteerimistingimustes minimaalse arvu parkimiskohtade näitamisega ei ole kõiki vastavaid probleeme lahendatud. Haldusaktis ei ole vastatud vastuväitele, et kavandatav ehitis on mahult piirkonda ebasobiv, kaldutakse kõrvale väljakujunenud täisehitatuse määrast ning ei ole võimalik tagada piisavat haljastust, millega on rikutud ehitusmääruse § 30 lg-s 3 ja lg 4 p-s 1 sätestatut. Piirkonnas on väljakujunenud tavaks, et täisehituseprotsent ei ületa 25% ning seda on vastustaja ka varem naaberkinnistute puhul nõudnud. Asjaolu, et hoone ehitamisel peab ehitaja lähtuma ehitusmääruse §-s 30 toodud nõuetest, ei vabasta vastustajat haldusakti põhjendamise kohustusest. Projekteerimistingimused on antud kinnistule, mille sihtotstarbeks on sotsiaalmaa alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa. Vabariigi Valitsuse
  10. oktoobri
  11. a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaaks maa, millelt ei taotleta kasumit, ning ühiskondlike ehitiste maaks kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa. AS Hoolekandeteenused, kes on projekteerimistingimuste taotleja, majandusaastaaruande kohaselt teenis eelmistel aastatel märkimisväärset kasumit. Tegeledes kinnistul ettevõtlusega, peaks kinnistu sihtotstarbeks olema ärimaa. Soovitava funktsiooniga hoone on piirkonda ebasobiv, kuna piirkonnas on juba isikute ümberkasvatamisega tegelev asutus MTÜ Tulevik. Erihooldekodu rajamisega on ühes piirkonnas palju isikuid, kellel puudub seal kinnisvara, töö ja tegevus, mis võib oluliselt tõsta piirkonna kuritegevust. Projekteerimistingimuste taotleja ei ole kinnistu omanik ega oma kinnistuga mingisugust puutumust.
  12. Haldusakt on sisult ebaõige ja vastuoluline. Kuna vastustaja ei ole pidanud vajalikuks välja selgitada, mitut parkimiskohta on kinnistule vaja, ei pruugi haldusakt olla täidetav. Samuti on ebaõigesti lähtutud eeldusest, et tegemist on sotsiaalmaaga, ning parkimiskohtade arvu oleks pidanud määrama lähtuvalt ärimaast. Kuna nõutavat parkimiskohtade arvu ei ole määratud, ei ole selge, kas on võimalik täita sotsiaalministri
  13. aprilli
  14. a määruse nr 58 „Täiskasvanute 2
(9)hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ § 4 lg 3 nõuet, mille kohaselt peaks vähemalt 40% hoolekandeasutuse kinnistust olema haljastatud.
  1. Pärnu Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta järgmistel põhjustel rahuldamata:
  2. Kaebuses ei ole märgitud, milles seisneb kaebaja kinnistute väärtuse vähenemine. Sven ja P. File kuuluvad kinnistud asuvad Väike-Posti 8a kinnistust üle tee ning projekteerimistingimustega ei kavandata muudatusi Väike-Posti tänava poole. Ka OÜ Adminton ei ole põhjendanud oma kinnistu väärtuse vähenemist ning tegevuste piiramist.
  3. Kaebajatele on edastatud kolmanda isiku
  4. augusti
  5. a selgitused, mille kohaselt toimub klientide liikumine valdavalt ettevõtte transpordi, ühistranspordiga või jalgsi; ka töötajad liiguvad eeldatavasti jalgsi, ratta või ühistranspordiga ning 5 parkimiskohta on senise praktika kohaselt piisav. Sõltumata hoone funktsioonist kasvab piirkonna liikluskoormus, kui seni tühjana seisnud hoone võetakse kasutusele. OÜ Adminton oli vaide arutelul nõus lasteaia rajamisega, millega liikluskoormus tõuseks veelgi enam. Parkimiskohtade osas on arvestatud märkust ja lisatud punkt 1.2.17, mille kohaselt tuleb parkimine lahendada vastavalt standardile. Kaebajad ei ole täpsustanud, kuidas rikutakse haldusaktiga kaebajate tervist ja privaatsust ning muudetakse piirkond oluliselt ohtlikumaks. Riigikohtu praktika kohaselt ei tekita planeering isikutele kaitstavat usaldust, et tingimused säiliksid muutumatutena. Elukeskkond ning miljöö ei ole subjektiivsete õigustena kaitstavad hüved.
  6. Vastustaja pädevus planeerimistingimuste andmiseks tuleneb ehitusmääruse § 6 lg 2 p-st 3 ja § 31 lg-st 5 ning on kooskõlas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 3 lg 2 p-ga
  7. Kaebajate põhjenduste asjassepuutumatust on vastustaja korduvalt selgitanud nii varasemates kirjades kui ka vaideotsuses.
  8. Vastustaja tunnistas vaideotsuses, et ekslikult on jäänud märkimata haldusakti õiguslikud alused. Samas ei ole nimetatud rikkumine mõjutanud asja otsustamist.
  9. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt kaalutletud ja põhjendatud. Vastustaja arvestas haldusaktis parkimist puudutava märkusega ning haldusaktis ei olnud vajadust uuesti vastata kaebaja küsimustele erihooldekodu töökorralduse, personali ja patsientide kohta. Väike-Posti 8a kinnistul asuva haljasala suurus ei saa rikkuda kaebajate õigusi.
  10. Vabariigi Valitsuse
  11. oktoobri
  12. a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 on ühiskondlike ehitiste maa äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, sama paragrahvi alapunkti 2 kohaselt on ärimaa ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- ja spordiehitiste maa. Seega ei ole oluline, milline ettevõte erihooldekodu koordineerib, vaid ehitise enda funktsioon.
  13. Väike-Posti 8a kuulub jätkuvalt Pärnu linnale, kuid projekteerimistingimuste taotlejaks ja saajaks ei pea olema kinnistu omanik. Kui projekteerimistingimuste taotlejaks on isik, kes ei ole kinnistu omanik, teeb vastustaja kinnistu omanikega koostööd ja võtab neilt kirjalikud nõusolekud projekteerimistingimuste väljastamiseks.
  14. Haldusakt ei ole vastuoluline ega mittetäidetav. Parkimiskohtade ja piisava õueala nõuded on haldusaktis sätestatud. Projekti koostamisel tuleb lisaks projekteerimistingimustele lähtuda ka teistest kehtivatest õigusaktidest ega saa oletada, et neid ei täideta. Alles konkreetse projekti esitamisel vastustajale saab öelda, kas väljastatud projekteerimistingimusi ja teisi kehtivaid õigusakte on täidetud.
  15. Kolmas isik vaidles istungil kaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 3
(9)
  1. Kohus selgitab esmalt kaebajate kaebeõiguse piire, kontrollib seejärel vaidlustatud otsuse vormilist külge, sisulist õiguspärasust ning lõpuks lahendab kaebuse sisuliselt. I
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 1 ja HKMS v.r § 7 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ehk vaidlustatud haldusakt peab rikkuma isiku subjektiivseid õigusi. Teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS-st või ehitusseadusest (edaspidi EhS) ei tulene kaebajatele õigust esitada populaarkaebust projekteerimistingimuste kehtestamise peale. Seega saavad kaebajad projekteerimistingimusi vaidlustada vaid tuginedes enda subjektiivsete õiguste rikkumisele. Riigikohus on
  3. märtsi
  4. a otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 10 selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Seetõttu tuleb välja selgitada, milliste kaebaja õiguste kasutamist projekteerimistingimuste andmine välistab, raskendab või seab nende õiguste kasutamiseks täiendavaid tingimusi.
  5. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning nende väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Ehitusmääruse § 31 lg 1 järgi on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimustes määratakse muuhulgas ära ehitise kasutamise eesmärk; katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal; fassaadimaterjal; piirete tüüp, materjal ja kõrgus; ehitusjäätmete käitlemine; avatäidete materjal, vajadusel klaasijaotus ja profiilid jms (ehitusmääruse § 31 lg 7). Kuigi projekteerimistingimustega määratakse kindlaks erinevad ehituslikud nõuded ja ehitise funktsioon, ei tulene sellest, et kaebajatel oleks ehitusmääruse § 31 lg-s 7 toodud elementide osas kaebeõigus ka juhul, kui konkreetne tingimus nende õigusi ei riku. Nii ei saa naaberkinnistu omanik vaidlustada kõiki projekteerimistingimusi, nt katuse või piirete tüüpi või avatäidete materjali, kui konkreetne valik tema õigusi rikkuda ei saa.
  6. Ehkki projekteerimistingimustes on muuhulgas määratud ehitise kasutamise eesmärk, ei ole sellega siduvalt ära otsustatud erihooldekodu rajamine. Riigikohus on
  7. mai
  8. a otsuses nr 3-31-25-02 selgitanud, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta. Sellest tuleneb, et kohalikul omavalitsusel on võimalik projekteerimistingimuste elemente, s.h hoone funktsiooni hiljem muuta. Vaidlustatud haldusaktis märgitud projekteerimistingimuste eesmärk „lasteaia rekonstrueerimiseks erihooldekoduks“ ei anna kolmandale isikule, vastustajale ega ka kaebajatele õigustatud ootust, et erihooldekodu ka rajatakse. Ka vastustaja esindaja ütluste kohaselt ei ole seni vastustaja ja kolmanda isiku vahel lepinguid kinnistu võõrandamiseks ning sama teenust võib kolmanda isiku asemel hakata osutama vastustaja (tl 140 ja pöördel). Projekteerimistingimustes puuduvad tingimused, mille alusel oleks sinna võimalik hiljem rajada vaid erihooldekodu, erinevalt nt olukorrast kui soovitakse rajada vanglat ning sama hoone ei ole enam muul viisil kasutatav. Kuna kaebajatel puuduks ilmselgelt hoone funktsioonile kaebuse 4
(9)esitamise võimalus juhul, kui Väike-Posti 8a hoone oleks kolmandale isikule suuruselt sobiv ning puudunuks vajadus projekteerimistingimuste väljastamist taotleda, ei saa vastav kaebeõigus hoone funktsioonile kaebuse esitamiseks tekkida ka asjaolul, et hoonele taotletakse ehituslike nõuete, s.o projekteerimistingimuste väljastamist. Kuna projekteerimistingimuse eesmärgiks on eelkõige kehtestada hoone arhitektuurilised ja ehituslikud nõuded, väljuks arutelu hoone funktsiooni üle selle ehituslike ja arhitektuuriliste nõuete kontrollimise raamest.
  1. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 213 lg 1 p 2 ning § 211 lg 1 p 7 ja lg 2 koosmõjus annab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks tegevusloa tegutseda vastaval tegevusalal tegevusloa andmise otsuses nimetatud tegevuskohas Sotsiaalkindlustusamet. Majandustegevuse registri andmetel kolmandal isikul hetkel selline luba Väike-Posti 8a aadressil tegutsemiseks puudub. Vastavalt Riigikohtu praktikale (vt
  2. aprilli
  3. a otsus nr 3-3-1-5-07) on tunnustatud ka nende isikute kaebeõigust, kelle õigusi tegevusloa väljastamisega rikutakse. Seega on kaebajatel võimalik oma väidetavaid õigusi erihooldekodu rajamisel kaitsta eelkõige tegevusloa väljastamise menetluses.
  4. Eeltoodust tulenevalt saab kohus kaebajate õiguste rikkumise ja halduse tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda vaid Väike-Posti 8a hoone ehituslikest ja arhitektuurilistest nõuetest. I
  5. Kohtul tuleb kontrollida, kas vastustajal oli kohustus jätta taotlus projekteerimistingimuste kehtestamiseks rahuldamata igal juhul, kui naaberkinnistute omanikud sellele vastu vaidlevad, ning kas haldusaktis selle andmise näitamata jätmine sai kaasa tuua vale otsuse tegemise või kaebajate kaebeõiguse piiramise.
  6. Kaebajad leiavad, et vastustaja on rikkunud ehitusmääruse § 31 lg 5, mille kohaselt on planeerimisosakonnal õigus, kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, kaalutlusotsust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Asjas ei ole vaidlust, et tegemist ei ole PlanS § 9 lg 10 p-des 2 ja 3 sätestatud juhtudega. Kokkuvõtlikult esitasid kaebajad projekteerimistingimuste eelnõule nõusoleku asemel järgmised vastuväited: - OÜ Adminton: mis tüüpi erihooldekoduga on tegemist, milline on asutuse tööajarežiim, kui palju on patsiente ja teenindavat personali. Viimast asjaolu teadmata ei ole teada, kas krundi piires saab moodustada piisavalt parkimiskohti. Väike-Posti 8a asub miljööväärtuslikul alal ning senine hoone on juba üks suuremaid ja kõrgemaid ehitisi. Kinnistu täisehitusprotsent ulatuks 30%-ni, mis on antud piirkonna kohta liiga suur (tl 20). - S. F: Kuidas lahendatakse parkimine krundil, mitte tänaval. Hoone maht 2 korda suurem olemasolevast. Kuidas tagatakse turvalisus ümbritsevatele kinnistutele (erihooldekodu) (tl 21). - P. F: Projekteerimistingimustes ei ole lahendust töötajate ja külastajate sõiduautode parkimiseks. Kuidas on tagatud naaberkruntide elanike turvalisus? Mis tüüpi erihooldekoduga on tegemist? Milline on patsientide ja teenindatavate /loetamatu/ (tl 22). -
  7. juulil
  8. a toiminud vastuväidete avalikul arutelul on kaebajatele omistatavad seisukohad parkimiskohtade arvu vähesuse, täisehitusmäära ja naaberkinnistute väärtuse vähenemise kohta (tl 28-29). Kuna antud asjas ei ole lubatud populaarkaebuse esitamine, ei saa kohus hinnata muude isikute seisukohti eelnõule (tl 23-25a). 5
(9)
  1. Ehitusmääruse § 31 lg 3 kohaselt väljastab planeerimisosakond projekteerimistingimuste eelnõu kinnistu kaasomanikele ja naaberkinnisasja omanikele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata. Huvide riivamise hindamise osas on tegemist planeerimisosakonna prognoosiga, mitte õigusliku asjaolu tuvastamisega. Antud juhul edastati eelnõu kokku 30 isikule (tl 18 pöördel) ning alles vastuväidete saamisel saab planeerimisosakond asuda hindama, kas tegemist on asjakohaste vastuväidetega ehk kas kavandatavad tööd saavad isikute õigusi rikkuda või mitte. Seega ei pidanud planeerimisosakond naabruskinnistu omanikult kirjaliku nõusoleku saamata jätmisel automaatselt projekteerimistingimuste väljastamisest keelduma. Järgnevalt tuleb sisustada ehitusmääruse § 31 lg-s 5 kasutatud väljend „põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad“. Asjasse mittepuutuva vastand on asjasse puutuv, mis Eesti Keele Seletava Sõnaraamatu kohaselt tähendab asjaga seotud; asja kohta käiv, vastav. Kohus on juba selgitanud, et projekteerimistingimuste kohta käivad ja asjakohased vastuväited saavad olla vaid need, mis on seotud konkreetse ehitise arhitektuuriliste ja ehituslike tingimustega. Kaebajate seisukohad erihooldekodu tüübi, tööaja ning patsientide ja töötajate arvu kohta ei puuduta hoone ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi. Seetõttu tuleb muud seisukohad, s.t ehitises tegutsema hakkava ettevõtte tegevusala kohta jätta tähelepanuta, mida vastustaja on ka õiguspäraselt teinud.
  2. Kaebajad on esitanud vastuväited parkimiskohtade arvu kohta ning vastustaja on kaalumisõigust teostades ka selle seisukohaga arvestanud. Kaalumisõiguse teostamise õiguspärasus on juba haldusakti sisemise õiguspärasuse hindamise küsimus. Kohtu hinnangul ei saa ehitusmääruse § 31 lg 5 tõlgendada nii, et kui esitatakse asjakohane vastuväide ja kohalik omavalitsus seda ka arvestab, tuleb projekteerimistingimused jätta siiski väljastamata, kuna formaalselt ei ole naaberkinnistute omanikud nõusolekut andnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole planeerimisosakond ületanud oma pädevust, lugedes osa esitatud vastuväidetest asjasse mittepuutuvateks ning arvestades teiste märkustega, s.h parkimiskohtade arvu osas.
  3. Vaidlustatud haldusaktis on akti andmise alustena märgitud HMS § 56 lg 2, mis selgitab haldusorgani põhjendamiskohustust; PlanS § 3 lg 2 p 2, mille kohaselt ei ole vaidlusalusel juhul detailplaneeringu koostamine kohustuslik; ning ehitusmääruse § 31 lg 3, mis reguleerib projekteerimistingimuste eelnõule naaberkinnistute omanike nõusolekute saamist. Haldusakti väljastamise õigusliku alusena ei ole viidatud EhS § 19 lg-le 3 ega ehitusmääruse § 31 lg-le
  4. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebajad ei ole kohtule selgitanud, kuidas õigele õiguslikule alusele viitamine oleks toonud kaasa teistsuguse haldusakti koostamise ning kohus ei pea korrektsete õiguslike viidete korral teistsuguse haldusakti koostamist ka tõenäoliseks. Riigikohus on
  5. septembri
  6. a otsuse nr 3-3-1-33-07 p-s 16 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tuginevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused, on olemas. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et korrektsed normid, millele projekteerimistingimuste väljastamisel tugineda, on nii EhS-s kui ehitusmääruses olemas. Riigikohus on ka leidnud, et vormistuslik puudus võib osutuda oluliseks, kui see on toonud kaasa olulisi piiranguid isiku kaebeõiguse teostamisele, nt vaidlustamisviite puudumine haldusaktis võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (vt
  7. mai
  8. a määruse nr 3-3-1-23-07 p 13). Kohus tõlgendab seda seisukohta nii, et hal6
(9)dusakti menetlus- või vorminõuete rikkumine võib kaasa tuua haldusakti kehtetuks tunnistamise juhul, kui rikkumine takistas oluliselt kaebeõiguse teostamist, nt haldusaktist ei selgu haldusakti põhjendused või mõistlikult ei ole arusaadav, millistele õiguslikele alustele on haldusakti andmisel tuginetud. Käesoleval juhul nähtub kaebusest selgelt, et korrektse õigusliku viite puudumine ei ole kaebajate kaebeõigust takistanud ega olulisel määral piiranud. Kaebuse kohaselt on kaebajad iseseisvalt aru saanud, milliseid pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid järgides projekteerimistingimused väljastatakse. Ka korrektselt EhS § 19 lg-le 3 ja ehitusemääruse § 31 lg-le 1 viitamine ei oleks ilmselt kaasa toonud teistsuguse kaebuse esitamist.
  1. Kaebajad on leidnud, et kolmas isik kui projekteerimistingimuste taotleja ei ole kinnistu omanik ega oma kinnistuga mingisugust puutumust. Vastavat piirangut, et projekteerimistingimuste taotleja peaks olema kinnistu või hoonestusõiguse omaja, kasutusvaldaja, rentnik või muul viisil kinnistuga seotud isik, ei näe ette seadus ega ehitusmäärus. Isegi juhul, kui projekteerimistingimuste taotleja peaks olema kinnistuga seotud ning sellist nõuet oleks rikutud, saaks selline rikkumine mõjutada vaid kinnistu omaniku või muu õigustatud isiku õigusi. Kaebajate õigusi, isegi kaebeõiguse teostamise raames nimetatud puudus rikkuda ei saaks.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei esine vaidlustatud haldusaktis formaalseid puudusi, mis tooksid kaasa haldusakti tühistamise. II
  3. Kaebuses on kaebajad vastuväiteid täiendades leidnud, et projekteerimistingimused rikuvad nende õigusi, kuna kinnistute väärtus väheneb, tänavatel suureneb liikluskoormus, tingimustes ette nähtud parkimiskohtadest ei piisa, Väike-Posti 8a hoone laiendamisel ületatakse täisehituse määra, haljastus väheneb ning maja on miljöösse sobimatu. Projekteerimistingimuste alusel ehitatava hoone kasutamine erihooldekoduna toob kaasa kuritegevuse kasvu, turvalisuse vähenemise ja tervise kahjustamise. Samuti takistab hoone laiendamine OÜ Adminton tegevusi.
  4. Väidetest hoone miljöösse sobimatuse, täisehitusmäära ületamise, haljastuse vähenemise ei tulene, kuidas projekteerimistingimuste väljastamine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus kindlaks määratud haljastuse või täisehituse määrale. Pärnu Linnavolikogu
  5. septembri
  6. a määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringu 20012025 kohaselt on kehtestatud täisehitusmäär riigikaitsemaale (35%), väikeelamutele ehitusaluse maa suhe krundi suurusesse ja tootmishoonete maale hoonemaht sõltuvalt krundist. Sotsiaalmaale ja ühiskondlike hoonete maale ning kaebajate arvates kohasema sihtotstarbele ärimaa ei ole kehtestatud haljastuse ega ka täisehituse määra. Sotsiaalministri
  7. juuni
  8. a määruse nr 58 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ § 3 lg 2 järgi peab elamu, kus osutatakse kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust, lähiümbrus olema heakorrastatud, võimaluse korral haljastatud vähemalt 40% ulatuses ning vajaduse korral piiratud piirdeaiaga. Tegemist on soovitusega, millega soovitakse eelkõige tekitada tingimusi erihooldekodus viibijatele, mitte naabritele. Miljöö kaitsmise kohta on Riigikohus selgitanud, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda ning miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (
  9. mai
  10. a otsus nr 3-3-1-29-10 p 22). Seega ei ole haljastuse võimalik vähenemine, täisehitusmäära suurenemine ja miljöö muutumine asjaolud, mis saaksid rikkuda kaebajate õigusi.
  11. Liiklus- ja parkimistingimuste osas on kaebajad leidnud, et tänavatel suureneb liikluskoormus ning soovitud parkimiskohtadest ei piisa. Riigikohus on eelpool viidatud lahendis möönnud, et 7
(9)liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaasid võivad rikkuda isiku õigust tervise kaitsele ning tuleb tuvastada kas võimalikud kahjulikud mõjutused ületaksid kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid või muudaksid elukeskkonda planeeringuala läheduses sedavõrd, et saaksid endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus leiab, et hoone laiendamine ja võimaliku erihooldekodu rajamine ei too kaasa selliseid mõjutusi, mida võib pidada kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumiseks, ning kaebajate haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohti arvestades ei saa subjektiivsete õiguste rikkumist pidada ka tõenäoliseks. Kaebaja OÜ Adminton juhatuse liige J. F on
  1. juulil
  2. a toiminud vastuväidete avaliku arutelu protokolli kohaselt nõus perearstikeskuse rajamisega, mille korral oleks parkimisprobleem lahendatud (tl 29 pöördel).
  3. septembril
  4. a toimunud vaide arutelu protokolli nr 2-37/21 kohaselt oleks ta nõus lasteaiaga, millel on teine tööaeg (tl 113). Istungil möönis kaebaja esindaja, et lasteaed on tõmbekeskus ning elanikud on sellest väga huvitatud; samas oleks naiivne väita, et erihooldekodus oleks liikluskoormus oluliselt suurem kui lasteaias (tl 139). Eeltoodud seisukohtadest nähtub, et kaebajate tegelik mure ei ole seotud võimaliku liiklus- ja parkimiskoormuse kasvuga, vaid vastuseisuga nimelt erihooldekodu rajamisele. Kolmanda isiku selgitusest vaidele (tl 35 pöördel) nähtub, et klientide liikumine toimuks ettevõtte transpordi, ühistranspordiga või jalgsi, samuti katab 5 parkimiskoha loomine senise praktika kohaselt kohtade vajaduse. Kaebajad on olnud nõus nii perearstikeskuse kui ka lasteaia rajamisega, millega kaasneb kohtu hinnangul tõenäoliselt oluliselt suurem liikluskoormus ja parkimisvajadus kui erihooldekodu korral. Erihooldekodu kliendid eelduslikult ise autot ei juhi, samuti transporditakse neid pigem mitmekesi koos, mitte ühekaupa. Usutavaks võib ka pidada, et erihooldekodu kliente külastatakse oluliselt harvem kui lasteaeda, seega oleks erihooldekodu korral liikluskoormus lasteaiast väiksem. Kuna kaebajad ei ole lasteaia või perearstikeskuse rajamise korral liiklus- või parkimiskoormuse kasvu pidanud oma tervist kahjustavaks või muud moodi nende õigusi rikkuvaks, ei saa sellist õiguste rikkumist tuvastada ka erihooldekodu rajamise korral.
  5. Kohtuistungil selgitas OÜ Adminton esindaja, et nad on investeerinud Väike-Posti 8a kõrvalkrunti eeldusega saada kasumit. Hetkel on tegemist väikeelamumaaga, aga soovitakse ehitada korruselamu. Kui sinna tuleb hooldekodu, ei osta ükski normaalne inimene sinna korterit (tl 139 ja pöördel). Seetõttu väheneb ka naaberkinnistute väärtus. Samuti selgub nii kaebaja seisukohtadest istungil (tl 138 pöördel) ja vastuväidete avaliku arutelu protokollist (tl 94 pöördel), et Väike-Posti 8a on mitmendat aastat kasutamata ja lagunev hoone. Kohus möönab, et ilmselt kasvaksid kaebajate kinnistute väärtused oluliselt, kui kõrvale rajataks lasteaed või perearstikeskus, kuid kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda selliste hoonete rajamist. Samuti puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda Väike-Posti 8a hoone jätkuvat korrastamata jätmist. Kinnistute väärtuse kohaselt peab kohus pigem usutavaks vastuväidete avalikul arutelul avaldatut, et korrastatud ja tegevusega koormatud hoone ümbritsevate kinnistute turuväärtust ei kahanda, pigem kahandab piirkonna kinnistute turuväärtust lagunev ja asotsiaalide poolt kasutatav lasteaia vare (tl 94 pöördel). Isegi kui Väike-Posti 8a naaberkinnistute väärtus hooldekodu rajamise tõttu väheneb, ei ole igasugune kinnistu väärtuse vähenemine kohtulikult kaitstav. Kaitstavaks tuleb siiski pidada objektiivselt hinnatavaid kinnistu väärtuse komponente: päikesevalguse vähenemist, hoone välisseina lähedust naaberkinnistu piirile, vihmavee suunamist naaberkinnistule, hoone ulatumist üle kinnistu piiri vms. Kohtulikku kaitset ei tule kinnistu väärtuse võimalikule vähenemisele anda olukorras, kus see põhineb inimeste eelarvamustel ja soovis mitte näha enda läheduses teistsuguseid, terviserikke või puudega inimesi. Vastasel juhul peaks kohus tagama õiguste kaitse ja kinnistu väärtuse vähenemise hüvitamise ka juhul, kui naaberkinnistule asuvad elama teistsuguse keele, etnilise päritolu, nahavärvi või sotsiaalse taustaga isikud vms. Selline kohtulik kaitse oleks ilmselges vastuolus PS §-st 12 tuleneva üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimise keeluga. 8
(9)Kohus märgib täiendavalt vastusena kaebaja esindaja istungil öeldule (tl 140 pöördel) ja kaebuse ajendiks näivale soovile, et erihooldust vajavad isikud asuksid teistest eraldi, et tänapäevase, Euroopaliku sotsiaalhooldussüsteemi osaks on ka erivajadustega isikute kaasamine ühiskonda ja nende väärtustamine kogukonna täisväärtuslike liikmetena (vt sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lg2).
  1. Kaebajate väited turvalisuse vähenemise, kuritegevuse kasvu, privaatsuse vähenemise ja võimaliku tervise kahjustamise osas on seotud hoone funktsiooniga, mitte hoonele seatavate ehituslike tingimustega. Kaebajad ei oma õiguste rikkumist põhistanud ning toimikust nähtuvate materjalide põhjal, s.h kolmanda isiku ütlused vastuväidete avalikul arutelul ja kolmanda isiku kirjaliku seletuse alusel ei pea kohus nimetatud väiteid ka usutavaks. Niivõrd ebamäärase põhjenduse korral ei olnud kohtul võimalik koguda täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Ainuüksi asjaolu, et erihooldekodus viibijad ei oma antud piirkonnas kinnisvara, ei saa järeldada võimalikku kuritegevuse kasvu. Kolmanda isiku selgitustest tulenevalt pakutakse erihooldekodus viibijatele pidevat tegevust (tl 68-69). Sotsiaalhoolekande seaduse §-de 1149 lg-te 1 ja 2 ning § 1151 lg 1 kohaselt peab erihooldusteenuse osutaja tagama isiku arendamise ja turvalisuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidesse ja territooriumile sisenemise ja väljumise kontrolli. Samuti ei saa pidada asjakohaseks väiteid, nagu erihooldekodu oleks elamupiirkonna jaoks sobimatu töörežiimiga. Nimetatud väide võiks tulle kõne alla siis, kui planeeritaks ööklubi või kasiino rajamist. Erihooldekodus viibivatele isikutele on tegemist koduga ning hooldekodu ajakava järgi (tl 68 pöördel) vastab nende elukorraldus elamupiirkonna tavapärasele elurütmile.
  2. Kaebajad on samuti vaidlustanud kinnistu väidetavalt ebaõige sihtotstarbe erihooldekodu rajamiseks. Kohtule jääb selgusetuks, kuidas saab nimetatud asjaolu kaebajate õigusi rikkuda. Siiski märgib kohus, et Vabariigi Valitsuse
  3. oktoobri
  4. a määruse nr 155 „katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 ap 1 hoolekandeehitiste ainuvõimalikuks katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa, alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa. Hinnates teisi sama alapunkti liigitusi, on õiguslooja ilmselt soovinud teatud ehitiste puhul sõltumata nende valdajate tegutsemisest ärilisel eesmärgil või mitte, määratleda kasutatavat maad sotsiaalmaana, s.h sakraalehitiste, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste ning loomaaia ja botaanikaaia korral. Kohus märgib täiendavalt, et ei ole veel kindel, kas erihooldekodu rajab kinnistule kolmas isik või vastustaja, kellest viimane ilmselgelt ei tegutse ärilistel eesmärkidel. III
  5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsuse kehtestamisel ei ole rikutud vorminõudeid määral, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Samuti ei riku vaidlustatud haldusakt kaebajate õigusi ning seetõttu ei ole kaebajatel õigust taotleda haldusakti tühistamist. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Villem Lapimaa 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.