3-12-2470/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2470 Haldusasi Vladimir Dementjevi kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu solvava kirja edastamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.11.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimis Dementjevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Vladimir Dementjev Vastustaja Tartu Linn RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.11.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. Määruskaebuse esitaja pöördus Tartu loomade varjupaika sooviga võtta endale saksa lambakoera tüüpi koer nimega Lika. Varjupaik keeldus määruskaebuse esitajale looma andmisest, sest määruskaebuse esitaja ei nõustunud laskma looma steriliseerida.
4. Määruskaebuse esitaja pöördus 10.10.2011 avaldusega nr 8-131 (tl 5-6) Tartu Linnavalitsuse poole, milles avaldas seisukohta, et Tartu loomade varjupaiga keeldumine oli põhjendamatu, ning palus linnavalitsuselt selles küsimuses abi.
5. Linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse linnapuhastuse peaspetsialist teatas 14.10.
6. a kirjaga nr 8-13.1/22315 (tl 8) määruskaebuse esitajale, et omandiõigus kõnealusele koerale on üle läinud varjupaiga haldajale, MTÜ-le Assisi Franciscuse Selts. Kirja lisana edastas vastustaja määruskaebuse esitajale MTÜ Assisi Franciscuse Selts 10.10.
7. a vastuse (tl 7), milles on põhjendatud määruskaebuse esitajale koera andmisest keeldumist.
8. 23.11.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−3), milles soovib talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitajale tekitatud kahju linnavalitsuse ametniku tegevusega talle varjupaiga haldaja solvava kirja edastamisel ning sellise tegevusega on alandatud määruskaebuse esitaja väärikust. Kaebusele on määruskaebuse esitaja lisanud Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja 09.04.
9. a vastuse (tl 9) määruskaebuse esitaja küsimusele solvavate väidete olemasolu kohta määruskaebuse esitajale vastustaja poolt edastatud MTÜ Assisi Fransiscuse Selts 10.10.
10. a vastuses Tartu Linnavalitsuse ametnikule. Kaebuse lisana esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule ka taotluse kaebus esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
11. Tartu Halduskohus jättis 27.11.
12. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu 5 % taotletavast summast (250 euro) tasumiseks, kuna puudub alus eeldada määruskaebuse esitaja menetluses osalemise edukust. Kohtu hinnangul on küll võimalik määruskaebuse esitajale edastatud kirja tõlgendamine solvavana, samas aga ei saanud kõnealuse kirja edastamisega tekkida määruskaebuse esitajale sellist väärikuse alandamisena käsitatavat kahju, mis tuleks rahas hüvitada. Halduskohus viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile asjas Dordević vs Horvaatia, ning leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis viitaksid kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale väärikuse alandamisest. Eelnevale tuginedes leiab halduskohus, et käeolevas vaidluses ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13. 13.12.2012 saabus kohtusse V. Dementjevi määruskaebus (tl 24-25) Tartu Halduskohtu 27.11.
14. a määruse peale. Määruskaebuses leiab määruskaebuse esitaja, et halduskohus on põhjendamatult jätnud tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kuna tema sissetulekud on väikesed. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti jätnud analüüsimata Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja vastuse solvavate väidete olemasolu kohta vastustaja vastuses tema pöördumisele. Samuti väljendab määruskaebuse esitaja arusaamatust halduskohtu poolt viidatud EIK kohtupraktika suhtes ning taotleb, et kohus lahendaks tema kaebuse Eesti Vabariigi seadusandluse alusel, mitte kohtupraktika järgi. Täiendavalt avaldab määruskaebuse esitaja umbusaldust kohtunik Roby Koigi suhtes.
15. Vastustaja palub oma 28.12.2012 kohtule esitatud vastuses (tl 31-32) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et käeolevas vaidluses ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud, kuna vaidlusaluse kirja edastamine määruskaebuse esitajale ei saanud tekitada määruskaebuse esitajale sellist väärikuse alandamisena käsitletavat kahju, mis tuleks rahas hüvitada. Samuti puudub alus eeldada määruskaebuse esitaja menetluses osalemise edukust. Halduskohus on kohtumääruses põhjendatult viidanud EIK lahendile Dordević vs Horvaatia asjas, ning õigesti asunud seisukohale, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis viitaksid kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale väärikuse alandamisest. Samuti märgib vastustaja, et EIK eestikeelsed kohtulahendid on kõigile huvilistele kättesaadavad ja nendega on võimalik tutvuda interneti vahendusel Riigi Teataja portaali kaudu.
16. Tartu Halduskohus parandas 07.01.
17. a määrusega Tartu Halduskohtu 27.11.
18. a määruses esinenud ebatäpsuse, ning selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb käesolevas asjas 2 kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3 % kaebuses taotletava hüvitise summast Tartu Halduskohtu 27.11.
19. a määruses märgitud 5 % asemel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.11.
21. a määrus muutmata.
22. Ringkonnakohus nõustub kõigepealt halduskohtuga, et käesolev kaebus on halduskohtu pädevuses, sest tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tuleneb HKMS § 4 lg-st 1 koosmõjus RVastS § 12 lgga 3 ja § 17 lg-ga 2 ning Vabariigi Valitsuse 16.04.
23. a määruse nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 lg-st
24. Viimane kohustab kohalikku omavalitsusüksust korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika.
25. Halduskohus on jätnud määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata HKMS § 111 lg 1 järgi, kuna puudub alus eeldada kaebaja menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohus nõustub sellega ja leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebus esitatud asjaoludel on täiesti perspektiivitu (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et nõue, millele kaebaja tugineb, tuleb kvalifitseerida nõudeks saada hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest au või hea nime teotamise korral RVastS § 9 lg 1 mõttes. Seda tuleb hinnata samamoodi nagu isiku au teotamist võlaõigusseaduse § 1046 mõttes. Võlaõigusseaduse kommentaaris on seda kriteeriumit lahti seletatud järgmiselt: „Au teotav väärtusotsustus ehk väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega“ (P. Varul jt, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, § 1046 komm. 3.3). Ringkonnakohus avaldab kahtlust, kas määruskaebuse esitajale vastustaja 14.10.
26. a kirjaga edastatud MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjas (tl 7) sisaldub määruskaebuse esitaja au teotav väärtusotsustus või väärtushinnang.
27. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et kui määruskaebuse esitaja otsustab siiski riigilõivu tasuda, siis tuleb halduskohtul menetluse käigus kaebaja esitatud nõuet hinnates välja selgitada ja arvesse võtta ka kaebaja motiive, milleks võib olla lihtsalt inimlik ägestumine (vt: http://www.tartupostimees.ee/616664/print/ilus-lika-toi-varjupaigas-tulimajja/). Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits