) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.
lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kostjale jääb esitatud hagist arusaamatuks, kas tegemist on kahju nõudega või võlanõudega, kuid olenemata nõude sisust on see aegunud. Seega on tegemist aegunud nõudega kuna hageja pidi nõudest teada saama hiljemalt 15.07.2009.a., mil tema arvele laekus kostja poolt lepingu täitmisena tasumisele kuuluv summa. Seega aegus hageja nõue 15.07.2012.a. Kuna kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, siis taotleb kostja kohtult aegumise kohaldamist ning vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise taotluse osas, millega jätta hageja nõue rahuldamata. 3 IV Hageja seisukoht kostja taotluse osas Hageja on seisukohal, et antud nõue ei ole aegunud. Tulenevalt
lg-st 1 on tehingust tulenev üldine aegumistähtaeg kolm aastat ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on 17.03.2009.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09 leidnud, et kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg ei tarvitse olla ainult kahju tekkimine. Tulenevalt antud lahendist saab käsitleda kostja tegevusetust tahtliku tegevusena. OÜ Verle-le esitati võlanõue 05.11.2011.a. koos võla arvestusega seoses õigusvastaselt võõrandatud puitmaterjali koguses 40 tm, kokku maksumusega 695.36 eurot, millele kostja ei reageerinud. Korduvalt on teatatud OÜ Verlele, et neil on võlgnevus V Le ees, kuid käesolevaks ajaks ei ole võlgnevust tasutud, seega on OÜ Verle oma tegevusetusega kohustusi rikkunud ja tahtlikult kõrvale hoidnud kohustuste täitmisest. Ü.La tegevus on olnud tahtlik. Ü.L ei teatanud E Lele, mis kell ta peab metsas olema, et järelvalvet puitmaterjali äraveo üle teostada. Ü.L ütles E.Lele, et ta oli metsas juba hommikul kella seitsmest saati ja teostas metsast esimese koorma puitmaterjali väljavedu ilma omaniku esindaja kohalolekuta. 23.05.2012.a. esitas V Le esindaja OÜ Verlele ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks, kuid antud ettepanekule ei vastatud. Hageja palub jätta kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. V Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja selgitas, et hagejal oli kostjaga sõlmitud suuline leping metsaraie ja äraveo osas. See ka teostati. Kokku oli lepitud tööde korraldaja E Lega kindel kuupäev, millisel kuupäeval E.L helistas tööde teostajale, kes vastas, et esimene koorem on juba ära viidud. Hiljem üle mõõtes oli puudu 40 tm, mille hinnaks on RMK vahelao 2009.a. hindade arvestuse järgi kokku 695.36 eurot. 05.11.2011.a. saadeti kostjale võlanõue koos arvestusega, sellele kostja ei reageerinud. Mais 2012 saadeti tähitud kiri väljastusteatega, milles tehti ettepanek asja kohtuväliseks lahendamiseks. Sellele kostja samuti ei reageerinud. Seetõttu esitati hagi. Vastavalt metsateatisele lepiti kokku raieteenuses, sellest tulenevalt oli teada, kui palju oli metsast puitu ära viidud. Varasem suuline jutt on hiljem vormistatud vastuvõtmise aktideks ja veoselehtedeks. Kokkulepe oli OÜ Verle ja E Le, kes on V Le lapselaps, vahel. E L teostas seal ise ka raieteenust. Tegemist on teenuse osutamise lepinguga, st töövõtulepinguga VÕS § 635 tähenduses. Hageja nõudeks on kahjunõue. Kostja lepinguline esindaja avaldas, et hageja on asunud seisukohale, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping ja selle raames on kostja ära viinud suurema koguse ümarpuitu. Seda on hageja määratlenud hageja enda arvestuse alusel. Ükski kogutud tõend ei kinnita, et kostja oleks viinud puitu ära suuremas mahus ja selle realiseerinud ja seetõttu oleks võlgu. Leping piirneski raieteenuse osutamise ja äraveoga. Selle eest on esitatud kaks arvet. V L on aktsepteerinud, et üks summa läks E Le võla katteks. Kõik tõendid kinnitavad, et selles koguses on puitu ära veetud ja selle eest on ka tasutud. Kostja on enda vastuväited esitanud lepingulisest suhtest tulenevalt, kuigi kostja ei saa siiani täpselt aru, mis nõudega tegu on. Kostja jääb ka aegumise taotluse juurde selles esitatud motiividel. 4 VI Kohtu seisukoht ja põhjendused
Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud kuna kohustatud isik, s.o kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning kohaldamisele kuulub
5 3.1.
lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 4 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus on seisukohal, et hageja käsitlus kostja tahtliku tegevusetuse osas ja sellest tulenevalt nõudele seaduses pikema aegumistähtaja kohaldamiseks, ei ole õige. Kohus leiab, et hageja nõudele ei kohaldu
lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg, sest hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja rikkus oma väidetavat kohustust tahtlikult. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei reageerinud hageja poolt saadetud kirjalikele teadetele võla olemasolu ja selle tasumise kohustuse kohta, ei tähenda, et kostja oleks käitunud tahtlikult kohustuse rikkumisel. Praeguses asjas on kostja kinnitanud, et ta on oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja hagejal ei ole õigust kostjalt midagi nõuda. Isegi kui tuvastada, et kostja on enda kohustused täitmata jätnud, ei oleks see
Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist teatud aja möödumise tõttu. Aegumise saabumisega on võlgnik õigustatud sooritusest loobuma. Riigikohus on selgitanud enda lahendites (mh hageja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-15-09) ja hiljem lahendis nr 3-2-1-79-09,
Riigikohus on leidnud, et VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu
Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega
lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub
lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades
Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et
lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. 3.2.
lg 1, 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise kohaldamiseks peab kohus kooskõlas
§-dega 146 ja 147 tegema kindlaks aegumistähtaja ja selle alguse. Antud asjas on kahe arve-saatelehega (tlk 13) ja metsamaterjali 6 veoselehega (tlk 15) tõendatud, et poolte vahel suulise lepingu alusel teostati töid juunis 2009.a. Tööde teostamiseks on antud ettemaks (tlk 51) ning kostja on eelnevalt hagejalt ostnud metsamaterjali (tlk 14). Lepingu alusel on kostja tööd ka teostanud ning teinud vastavalt ostetud matsamaterjali, ettemaksu ja hagejale esitatud arvete (tlk 49, 50) alusel tasaarvestuse, mida hageja on aktsepteerinud (tlk 77). Tasaarvestuse alusel on kostja hagejale 14.07.2009.a. maksekorralduse nr 2009017 (tlk 52) alusel üle kandnud 4365.64 krooni. Summa on hageja pangakontole laekunud 15.07.2009.a. (tlk 64). Hageja on laekunud summaga nõustunud, on selle omandanud. Kuivõrd tuvastatud on, et tööd olid teostatud juunis 2009.a. ning makse laekus hagejale 15.07.2009.a., siis hiljemalt 15.07.2009.a. pidi hageja ka oma nõudeõigusest teada saama. Kohus rõhutab siinkohal ka seda, et hageja arvele laekunud summa 4365.64 krooni selgituseks on kostja märkinud väga täpselt, millest see summa koosneb. Seega, kui hageja leidis, et kostja ei ole tasutud summa näol lepingut nõuetekohaselt täitnud ning hagejal on õigus kostjalt veel midagi nõuda, siis muutus hageja õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist hiljemalt 15.07.2012.a., s.o alates nõude sissenõutavaks muutumist 3 aasta jooksul. Hagi on kohtusse esitatud 25.07.2012.a., seega on hageja poolt nõude esitamiseks ette nähtud tähtaeg ületatud ning kostjal on õigus tugineda nõude aegumisele. Eeltoodust tulenevalt, kohus rahuldab kostja OÜ Verle taotluse aegumise kohaldamiseks ja leiab, et menetlus tsiviilasjas nr 2-12-29021 kuulub lõpetamisele. 4. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul rahuldab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 16. mail 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.