Obsah (8)

§ 114§ 1§ 104§ 112§ 285§ 117§ 120§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1921 Haldusasi Rene Vainiku (Vainik) ka

) § 285 lg 2 kohaselt läbivaatamisele 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni menetlusabi sätete kohaselt. Alates halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni kehtima hakkamisest on muutunud menetlusabi andmise normid ja menetluspraktika.

§ 114

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna määruskaebuse esitaja keskmine kahe kuu sissetulek ajaperioodil 28.05.−28.09.2012 oli 586 eurot, leiab halduskohus, et määruskaebuse esitaja on võimeline maksma kaebuse eest tasutavat riigilõivu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 25.10.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.10.
2. a määrusele määruskaebuse (tl 70−71), milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohus asja menetlusse võtmisega viivitanud üle aasta. Halduskohtu määruse kättesaamise päeval ei olnud määruskaebuse esitaja arvelduskontol nõutavat riigilõivu. Kaebaja sissetulekud laekuvad iga kuu
3. kuupäevaks, kuid enne määruse kättesaamist 16.10.2012 ei pidanud määruskaebuse esitaja teadma, et temalt võidakse järgmise 15 päeva jooksul nõuda riigilõivu tasumist. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning halduskohtu määrus osaliselt tühistada, kuna halduskohus on rikkunud menetlusõiguse normi.
5. Esmalt on halduskohus valesti tuvastanud tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse. Kohus on õigesti märkinud, et alates 01.07.2012 on kahju hüvitamise kaebuselt tasutav riigilõivu määr väiksem, kuid on jätnud tähelepanuta, et kaebus esitati juba 02.08.
6. Riigikohtu erikogu selgitas 17.06.
7. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-28-10, et juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 6 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda määras, mis kehtis apellatsioonkaebuse kohtule esitamise ajal. Kuna ka

§ 1

lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, tuleb ka käesolevas asjas lähtuda kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määrast, mis oli RLS v.r 57 lg 14 kohaselt 150 eurot (5% 3000 eurost). Ringkonnakohus märgib, et tasutava riigilõivu määra suurendamisega 90 eurolt 150 euroni ei raskenda ringkonnakohus õigusvastaselt kaebaja olukorda. Kohtul puudub kaalutlusõigus riigilõivu suuruse määramisel ning

§ 104

lg 2 kohaselt määrab kohus juhul, kui riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem riigilõivu tasumiseks tähtaja. 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on

§ 114

lg 2 ls 2 lõppu tõlgendanud kitsalt ja on jätnud arvestamata

§ 114

lg 2 reguleerimiseseme.

§ 114

lg 2 sätestab järgmist: „Kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita, kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud.“ Ringkonnakohtu hinnangul reguleerib viidatud säte menetlusabi jätkuvust kõrgema astme kohtus. Lõigu teine lause annab kõrgema astme kohtule õiguse hinnata menetlusabi jätkamise põhjendatust nii edasikaebemenetluse alguses kui ka menetluse jooksul. Normist aga ei tulene iseseisvat menetlusabi andmisest keeldumise alust olukorras, kus kaebajale ei ole varem menetlusabi antud. Esmakordsel menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb lähtuda

§ 112

lg 1 p-st 1 ehk taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest kuusissetulekust.

§ 285

lg 2 alusel tuleb

§ 112

lg 1 p-i 1 kohaldada ka juhul, kui menetlusabi taotlus on esitatud enne halduskohtumenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni jõustumist. Halduskohtul on

§ 117

lg 1 p 2 alusel võimalik menetlusabi tingimuste äralangemisel menetlusabi andmine tühistada. 10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et menetlusabi andmisest keeldumine või menetlusabi andmise tühistamine ei tohi olla meelevaldne. Isikul peab olema mõistlikult ettenähtav, millisel ajaperioodil laekunud sissetulekuid kohus menetlusabi andmisel arvestab. Seetõttu näebki

§ 112

lg 1 p 1 ja § 114 lg 2 ls 2 ette, et menetlusabi andmise tingimusi kontrollitakse vastavalt taotluse ja edasikaebuse esitamise aja seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiglane olukord, kui kohus valib meelevaldselt ajaperioodi, millal ta menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi kontrollib. Kuna menetlusabi andmata jätmisel nõuab kohus kaebajalt riigilõivu tasumist kuni 15 päeva jooksul (

§ 120

lg 3), võib tekkida olukord, kus isik on heas usus kasutanud oma sissetulekut vastavalt oma äranägemisele ning riigilõivu tasumise aja jooksul puudub kaebajal sissetulek, mille arvelt riigilõivu tasuda. Selline teguviis on vastuolus halduskohtu ülesandega isikute õiguste kaitsel 3 (

§ 2lg 1).

Ka menetlusabi andmise tühistamisel

§ 117

lg 1 p 2 alusel tuleb kohtul kaaluda, kas isiku majanduslik seisund on oluliselt muutunud, ning teavitada isikut ette ja küsida tema seisukohta. 11. Antud juhul oli tegemist määruskaebuse esitajale esmakordse menetlusabi andmise otsustamisega, mistõttu sai halduskohus lähtuda üksnes määruskaebuse esitaja sissetulekutest ja kulutustest taotluse esitamisele (31.07.2011) eelnenud nelja kuu pikkusel perioodil. Kontrollinud halduskohtu asemel menetlusabi andmise eelduste esinemist, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuud, leiab ringkonnakohus, et ka selle perioodi põhjal tehtud arvutuste alusel ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendatud.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega on eeltoodud valemi kohaselt menetlusabi taotleja keskmise sissetuleku arvutamine objektiivne ega nõua kohtu poolt hinnangu andmist tehtud kulutuste põhjendatusele, vaid kohus saab sissetulekutest maha arvata üksnes

§ 112lg 1 p-s 1 nimetatud kulutused.

12. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema poolt halduskohtule kaebuse ning koos sellega menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (31.03.2011−30.07.2011) sissetulek 636,68 eurot, millest peeti elektriteenuse eest tasumiseks kinni 19,55 eurot. Seega on määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise hindamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 617,13 eurot (636,68−19,55), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 308,57 eurot (617,13/4*2). Kuna kaebuse esitamisel käesolevas haldusasjas kuulub RLS § v.r 57 lg 14 järgi tasumisele riigilõiv summas 150 eurot, mis ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, esineb käesoleval juhul seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaks põhjust

§ 112lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.

Seega tuleb jätta jõusse Tartu Halduskohtu 08.10.

1. a määruse resolutsiooni p 1, asendades määruses toodud põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebuse esitajal käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 150 eurot. Ringkonnakohus annab määruskaebuse esitajale nimetatud riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Halduskohtu viitenumbriga
3. Maili Lokk Agu Timmi 4 Madis Ernits