← Eesti

3-11-2031/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk

  1. aprill 2013, Tartu 3-11-2031 Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla 23.05.
  2. a käskkirja nr 1-4/1374 ja Tartu Vangla direktori 25.07.
  3. a vaideotsuse nr E5 310-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.03.
  4. a otsus Heiko Vardja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heiko Vardja Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. märtsi
  6. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Vangla 23.05.
  8. a käskkirjaga nr 1-4/1374 (tl 30) määrati kinnipeetav Heiko Vardjale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p-s 7.2.4 kehtestatud nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja 26.04.2011 kella 06.55 ajal kambris nr 371 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava R.K. suhtes. H. Vardja esitas 20.06.2011 distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks vaide, mis jäeti Tartu Vangla direktori 25.07.
  9. a vaideotsusega nr E5 310-1 (tl 27-29) rahuldamata.
  10. H. Vardja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täiendused, milles taotles Tartu Vangla 23.05.
  11. a käskkirja nr 1-4/1374 ja Tartu Vangla direktori 25.07.
  12. a vaideotsuse nr E5 310-1 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on käskkiri kaalutlusvigadega, kuna välja ei ole toodud varasemaid distsiplinaarkaristusi ning vastustaja ei ole kaalunud VangS § 651 lg-s 4 viidatud täiendavate piirangute kohaldamist. Määratud karistus on ebaproportsionaalne, kuna sarnase rikkumise eest on teisi kinnipeetavaid karistatud leebemalt. Vastustaja ei lahendanud kaebaja vaiet tähtaegselt. Vaideotsuses on ebaõigesti leitud, et kaebaja kasutas füüsilist jõudu ja et see on kvalifitseeritav füüsilise vägivallana Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 mõistes. Kaebajale on arsti ettekirjutusel kasulik võimelda seljalihaste tugevdamiseks ja seepärast oli tegu hommikuvõimlemisega, mis läks üle sõbralikuks maadluseks R. K..
  13. Tartu Halduskohtu 28.03.
  14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Vaideotsuse tegemisel on küll mõne päevaga ületatud vaide lahendamise 30-päevast tähtaega, kuid see ei ole mõjutanud asja sisulist otsustamist, mistõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. 23.05.
  15. a käskkiri on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Füüsilise vägivalla kasutamine on oma sisult laiem mõiste kui kaebaja poolt osundatud füüsilise jõu kasutamine. Kaebaja süü Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 rikkumises on distsiplinaarmenetluse materjalidega tõendatud ning kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud füüsilise vägivallana, kuna kambrikaaslase vigastamine ei ole kooskõlas nimetatud kodukorra punktis sätestatuga. Kehavigastuste tekitamine saab toimuda vaid füüsilise vägivalla käigus ning kaebaja kambrikaaslane on tunnistanud, et tema ja kaebaja vahel oli vaidlus, mis objektiivselt päädis vigastuste tekkimisega. Karistamine rikumiste toimepanemise eest toimub isikuliselt ning kaebajat on karistatud distsipliinirikkumise eest VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud sanktsiooni piires. Täiendavate julgeolekumeetmete ja distsiplinaarkaristuse puhul ei ole tegemist samasisuliste meetmetega ning distsiplinaarmenetluses tõendite kogumine 27.04.2011 oli kooskõlas kehtiva õigusega. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ei pea kehtiva õiguse kohaselt sisaldama karistuse täideviimisega seonduvaid kaalutlusi, mistõttu käskkiri ei ole vastuolus kaebaja poolt osundatud VangS § 651 lg-ga
  16. Käskkirjas on karistuse liigi ja määra valik põhjendatud ja seeläbi kontrollitav. Asjaolu, et vaideotsuses on käsitletud üksnes vaides toodud asjaolusid, ei muuda 23.05.
  17. a käskkirja kaebaja õigusi rikkuvaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  18. H. Vardja apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb vaideotsus tühistada ning ka vaidlustatud käskkiri on ebaproportsionaalne, ei vasta vorminõuetele ega ole kooskõlas kehtiva õigusega, kuna kaebaja tegevuses puudusid Tartu Vangla kodukorra ps 7.2.4 nimetatud vägivalla kasutamise tunnused. Tegemist ei olnud füüsilise vägivalla kasutamisega kaebaja poolt, kuna kaebaja esinesid samuti kehavigastused.
  19. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei selgu apellatsioonkaebusest, kuidas vaideotsus iseseisvalt, sõltumata vaide esemest kaebaja õigusi rikub, mistõttu on apellatsioonkaebus vaideotsust puudutavas osas põhjendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuse sisulist põhjendatust ega otstarbekust. Kuna kaebaja ei väida, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks lähtutud sobimatutest või asjakohatutest kaalutlustest, siis puudub alus pidada määratud karistust ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu seisukohta seoses füüsilise vägivalla ja füüsilise jõu kasutamise mõistete piiritlemisega. Samuti ei vaidle kaebaja vastu halduskohtus tuvastatule, et kaebaja ja tema kambrikaaslase vahel füüsiline kontakt toimus. Arusaamatu on kaebaja väide, et füüsilise vägivalla kasutamist ei saa olla, kui puuduvad vigastused. Halduskohus ei eksinud, 2 kui väitis, et kaebaja kambrikaaslastel vigastused esinesid. Vaidlustatud käskkiri vastab VangS § 64 lg 4 teises lauses sätestatud vorminõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu 28.03.
  21. a otsus tuleb jätta muutmata.
  22. Tartu Vangla 23.05.
  23. a käskkirjaga nr 1-4/1374 määrati H. Vardjale distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine selle eest, et ta kasutas 26.04.2011 kella 06.55 paiku oma kambrikaaslase R.K. suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja ei ole ise kordagi vaielnud vastu sellele, et tema ja kambrikaaslase R.K. vahel 26.04.2011 kambris nr 371 kella 6.55 ajal füüsiline kontakt toimus. Füüsilise kontakti toimumist kinnitasid ka konflikti teine osapool, R.K. ning rüselust pealt näinud valvur M.E. oma 26.04.2011 ettekandes nr
  24. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et füüsilise kontakti algatajaks oli kaebaja ning tegemist ei olnud hommikuvõimlemise käigus toimunud nn. „maadlusega“, nagu on väitnud kaebaja, vaid vanglasiseste põhimõtete erinevusest tekkinud sõnavahetusega, mis läks üle füüsiliseks konfliktiks ja mille algatajaks oli kaebaja. 26.04.
  25. a ettekannete kohaselt fikseeriti rüselusest tekkinud vigastusi mõlemal osapoolel (tl 44-45). Eeltoodud asjaolud on tuvastatud ja tõendamist leidnud ka haldusasjas nr 3-11-1474, milles H. Vardja vaidlustas seoses sama intsidendiga tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, so Tartu Vangla 26.04.
  26. a käskkirja nr 1-4/
  27. Tartu Halduskohus jättis viimatimainitud asjas H. Vardja tühistamiskaebuse rahuldamata ja see otsus on jõustunud. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et H. Vardjat ei ole 23.05.
  28. a käskkirjaga karistatud distsiplinaarkorras kartserikaristusega õigusvastaselt. Ükski tõend ei kinnita, et kaebaja oleks tegutsenud ainult enesekaitse eesmärgil. Kaebaja on kambrikaaslasega tekkinud konfliktis tegutsenud ise aktiivselt, sest valvuri ettekande, vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti õiendi ja distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt (tl 42-43) tekkis kaebajal ja R.K. kambris esmalt sõnavahetus vanglasiseste põhimõtete üle, misjärel ründas kaebaja oma kambrikaaslast, üritades teda peast haarata ja kätest tirida ning asi lõppes rüselusega põrandal, mille käigus tekitati ka kaebajale endale kehavigastusi (marrastused küünarnukil ja põlvedel).
  29. Ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, pole alust asuda seisukohale, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri ei vasta vorminõuetele, on motiveerimata ja ebaproportsionaalne. Tartu Vangla 23.05.
  30. a käskkiri nr 1-4/1374 vastab HMS §-des 55-57 sätestatud nõuetele ja selles on muuhulgas põhjendatud ja selgitatud seda, miks otsustati kaebajat siiski karistada kartserisse paigutamisega ja mitte VangS § 63 lg-es 1 loetletud kergemaliigiliste distsiplinaarkaristustega. Riigikohus on oma 12.05.
  31. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-08 samuti märkinud, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgmise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et on lähtutud asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Kuna 23.05.
  32. a käskkirja põhjendustest ei nähtu, et kaebajale distsiplinaarkarituse määramisel oleks lähtutud sobimatutest või asjakohatutest kaalutlustest, siis ei pole alust asuda seisukohale, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Ka asjaolu, et 23.05.
  33. a seisuga kaebajal kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid ning viimati oli teda 3-ööpäevase kartserikaristusega karistatud
  34. a augustis selle eest, et kaebaja eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust, oli agressiivne ja osutas vanglaametnikule füüsilist vastupanu, ei anna alust asuda 3 seisukohale, et käesoleval juhul oleks tegemist ilmselgelt liiga raske karistusega. Nagu juba märgitud, karistati kaebajat 23.05.
  35. a käskkirjaga selle eest, et ta kasutas kambrikaaslase suhtes füüsilist vägivalda, mis oli keelatud Tartu Vangla kodukorra p-ga 7.2.
  36. Lähtudes toimepandud rikkumise sisust ja selle võimalikest tagajärgedest, oli tegemist raske distsipliinirikkumisega ja vanglas asuvate isikute julgeolekut ohustava teoga, millele on karistuse liigi ja määra valimise alusena viidatud nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka 23.05.
  37. a käskkirjas.
  38. Tartu Vangla direktori 25.07.
  39. a vaideotsus E5 310-1 vastab samuti haldusakti vormile ja sisule esitatud nõuetele ning HMS §-s 86 sätestatule. HMS § 87 lg 2 p-i 3 kohaselt saab vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetluse esemeks oli 25.07.
  40. a vaideotsuse puhul Tartu Vangla 23.05.
  41. a käskkiri nr 1-4/1374, mille kaebaja samuti halduskohtus tühistamisnõudega vaidlustas ja halduskohus jättis ka selle nõude osas kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole vaideotsuse vaidlustamisel välja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas on 25.07.
  42. a vaideotsusega rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mistõttu on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Sellise asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja viide sellele, et Tartu Vangla ületas vaideotsust tehes paari tööpäeva võrra vaide lahendamise 30-päevast tähtaega ning halduskohus on sellega seoses põhjendatult viidanud ka HMS §-le 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaide lahendamise tähtaja ületamine ei ole kuidagi mõjutanud asja sisulist otsustamist, so seda, miks jäeti kaebaja 20.06.
  43. a vaie vangla 23.05.
  44. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Kuna kaebaja on kasutanud temale VangS § 11 lg-est 5 tulenevat õigust ja pöördunud kaebusega vaide esemeks olnud haldusakti tühistamise nõudes tähtaegselt halduskohtusse, siis ei saanud 20.07.2011 asemel 25.07.2011 tehtud vaideotsus kuidagi rikkuda ka kaebaja õigusi seoses tema õigusega pöörduda haldusakti tühistamiseks kohtusse. Lisaks sellele on kaebaja selgelt esitanud halduskohtule käskkirja ja vaideotsuse tühistamise kaebuse ning ei ole esitanud kaebust Tartu Vangla toimingu (vaide lahendamise tähtaja ületamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Madis Ernits Einar Vene 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.