lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane 3 täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Hageja ning kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste p 6.1 alusel kohustus kostja 1 tasuma liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Seega oli kostjal 1 kohustus tasuda hagejale liisingumakseid ja teisi tasusid kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt. Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 tasunud osaliselt arve nr A09058035 ning on täielikult jätnud tasumata arved nr A09093497, A09130041 ja A09166143. Samuti on kostja 1 jätnud tasumata kindlustusteenuse arve nr A09065029. Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud arvetest tulenev võlgnevus on tasutud.
lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt
lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.
lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.13.1 kohaselt kui liisinguvõtja ei ole võlgnetavaid summasid täielikult tasunud 14 päeva jooksul peale lepingu tähtpäeva saabumist, on liisinguandjal õigus liisinguese võõrandada. Liisingueseme võõrandamisel, selle valduse üleandmisel, liisinguandja nõuete rahuldamisel, liisingueseme võõrandamisel tehtud kulutuste liisinguandjal tekkinud kahjude hüvitamisel jms kohaldatakse punktides 11.2 – 11.6 sätestatut. Üldtingimuste p 11.5 kohaselt kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega p 11.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused, siis peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama. Hageja palub kostjatelt välja mõista liisingueseme eest hüvitamata osa 1391,50 eurot, lisakulud (kindlustus, diagnostika- ja müügiteenus) 751,66 eurot ja teatise tasu 7,54 eurot. Kostjad vaidlevad vastu liisinguesemeks olnud auto salongipesu ja poleerimise eest tasumisele. Hageja võlaarvestusest (tlk 40) nähtuvalt kuulub auto poleerimise ja keemilise sisepesu eest tasumisele kokku 166,17 eurot. Kostjate väited, et auto kästi kohe tagastada ega lubatud neil endil seda puhastada, on paljasõnalised ja tõendamata. 11.05.2009.a lepingu ülesütlemise teatistest (tlk 23) nähtuvalt on kõnealuses teatises kostjat 1 teavitatud sellest, et juhul, kui kostja 1 võlgnevust 2 nädala jooksul ei tasu, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks ning kostjal 1 on kohustus lepingu esemeks olev sõiduauto tagastada. Vara üleandmisevastuvõtmise aktist (tlk 30) nähtub, et sõiduk Ford Focus, registreerimisnumbriga XXX on üle antud 10.06.2009.a. Kostja 1 ei ole väitnud, et ta pole 11.05.2009.a lepingu ülesütlemise teatist kätte saanud. Seega pidi kostja olema teadlik asjaolust, et kui ta võlgnevust hagejale ei tasu, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks ning kostjal 1 on kohustus lepingu esemeks olev auto tagastada. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai liisingueseme enda valdusse alles 10.06.2009, siis asub kohus seisukohale, et kostjal 1 oli piisavalt aega sõiduki puhastamiseks ja liisingueseme vabatahtlikuks tagastamiseks. Hageja on andnud kostjale 1 võimaluse lepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks ja/või auto tagastamiseks ning seega on kostjale 1 antud võimalus vältida lepingu lõppemisega kaasnenud kulude kandmise kohustust. Asjaolu, et kostja 1 seda ei teinud, tuleb lugeda kostja enda poolt võetud riskiks, mis ei vabasta kostjat kohustuste kandmisest. Riigikohus on 08.08.2006 otsuses nr 3-2-1-11206 märkinud, et sõiduki müügikulud tuleb lugeda lisakuludeks
4 Kohus leiab, et kuivõrd auto puhastamine ja vajaduse korral ka poleerimine enne selle müümist on tavapärane sõiduauto müügiprotsessi osa, siis tuleb liisinguvõtjal vastavad kulud kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt on auto müüdud alla turuhinna. Seega on vaidlus liisingueseme võõrandmishinna üle. Vaidluse lahendamise seisukohalt on aga
lg 1 ja 3 järgi tähtis, milline oli liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamisel hetkel ehk 10.06.2009 ja kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Sõiduki müügi turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul sõiduki keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS § 65. Ostu-müügi lepinguga nr XXX on tõendatud, et sõiduauto Ford Focus müüdi 15.07.2009 hinnaga 110 000 krooni, s.o 7030,28 eurot. Hageja on kohtule selgitanud, et liisinguvarade realiseerimise soovitusliku hinna määrab hinnakomitee, kus määratavad hinnad vormistatakse protokollina ning selle allkirjastavad vähemalt 1 isik nii hageja kui koostööpartneri poolt. Hinna määramisel kontrollitakse visuaalse vaatluse teel vara olemasolu ja seisund, liisinguvara müügi alghind peab olema võrreldav samaväärsete turul pakutavate varade müügihindadega. Hinnakomitee 03.07.2009.a protokolli (tlk 197) kohaselt on hinnakomitee määranud sõiduauto Ford Focus, registreerimisnumbriga XXX hinnaks 115 000 krooni. Seega erines tegelik müügihind pakkumishinnast 4,35% võrra. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3308 märkinud, et kuigi
lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Kohus leiab, et arvestades sõiduki seisukorda on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et saavutada sõiduki võõrandamisel parim ja liisinguvõtjale soodsaim tulemus. Kostjad ei ole tõendanud, et kõnealuse sõiduauto turuhind oli selle müümise ajal kõrgem kui hind, millega hageja kõnealuse sõiduki müüs. Samuti pole kostjad märkinud, milline oli nende arvates kõnealuse sõiduauto turuhind ning millest lähtuvalt nad nimetatud hinna on arvestanud. Seega on kostjate väited sellest, et auto on müüdud alla turuhinna, tõendamata. Kuna kostjad ei ole tõendanud, milline oli sõiduki turuväärtus tagastamise ajal 10.06.2009, millest tulenevalt oleks sõiduki müügihind 15.07.2009 olnud alla turuhinna, ja seda, et sõidukit saanuks müüa kõrgema hinnaga kui see hind, millega võõrandas sõiduki hageja, leiab kohus, et hageja on tõendanud liisingueseme müügikahju 1391,50 eurot. Lisaks tasumata liisingumaksetele, kindlustusvõlale, müügikahjumile ning auto poleerimise ja keemilise sisepesu on hageja varaga seotud kuludena arvestanud ka vara tagastusteenuse, müügiteenuse, bensiinipaagi kõri ümbrise parandamise ning teatise saatmise kulusid kokku 593,03 eurot. Sõiduauto tagastamise ja realiseerimise kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud
Nimetatud kulud on tõendatud AOÜ arvetega nr 906217 (tlk 31-32), 907109 (tlk 35) ja üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tlk 28). Kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel vastutab kostja 2 kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 kuni 9700 euro ulatuses.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui 5 käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hagi täielikult rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2888,13 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.