← Eesti

2-12-40845/7

Obsah (5)§ 29§ 23§ 109§ 30§ 150

2-12-40845 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2012.a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-40845 Tsiviilas

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 10.10.2012. a esitas LMOÜ likvideerija avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt äriühingul vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 12.11.2012.a. määrusega võttis kohus LMOÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri T . Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (76 408,12 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on vara 605,90 eurot. Ajutine haldur saanud põhilise osa informatsioonist majandustegevuse kohta analüüsides võlgniku pangaväljavõtet. Võlgniku pangakontole on seotud isikutelt ( TS, MS, VS, MS, IV, MS, SS) laekunud laene jms kokku 657 tuhat krooni, tagastatud on 331 tuhat krooni.Võlgniku kulud vastavalt pangakonto väljavõttele on põhiliselt autode rent (Hansa Liising AS, S OÜ, OÜ PLF, A OÜ), kulud varuosadele (V OÜ), taksomeetrite ja autode remondile (T OÜ, R B OÜ, MA OÜ) ja palgakulud dispetseritele. Vastavalt TS poolt suuliselt antud seletustele oli võlgniku põhiliseks tuluallikaks autode väljarentimisest taksojuhtidele teenitav tulu ja raadio kaudu taksode tellimuste vahendamisest teenitud tulu (nn eetritasu). Äriskeemi põhjal rentis võlgnik autod ja võttis kasutusele telefoninumbri. Autod renditi välja füüsilistele isikutele, need isikud sõitsid autodega ja kogu klientidelt kasseeritud raha said enda tuluks, makstes selle arvelt võlgnikule kokkulepitud renti ja nn eetritasu. Perioodil 2007 kuni 2010 laekus võlgniku kontole autode rendi ja eetritasu kokku 321 tuhat krooni, lisaks muudest müügitulu allikatest veel umbes 700 tuhat krooni. Seevastu ainuüksi 2008 majandusaasta kogu müügitulu oli vastavalt majandusaasta aruandele 1 814 609 krooni. Sellest võib järeldada, et enamus võlgniku müügitulust laekus sularahas. Sularahas on võlgniku pangakontole 2008-2010 2

(4)sissemakse kaardiga sisse makstud 1,39 miljonit krooni. Seoses suure sularaha osakaaluga võlgniku majandustegevuses ei ole ilmselt võimalik ilma raamatupidamise algdokumentideta taastada võlgniku raamatupidamist isegi mitte suurusjärgulises arvestuses. 2008 müügitulu arvestuses ei ole majandusaasta aruandes näidatud metallimüüki, aga vastavalt pangakonto väljavõttele müüdi seda siiski vähemalt 165 tuhande krooni eest. Seetõttu on alust arvata, et raamatupidamise korraldamine oli puudulik ja ka raamatupidamise registrite väljailmumine ei pruugi võimaldada saada 100% ülevaadet võlgniku majandustegevusest. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks 2010 aastal. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige MS on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 10.10.
  1. a. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige MS rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige jätnud raamatupidamise raamatupidamisseaduses sätestatud korras korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud haldurile raamatupidamise dokumentatsiooni, 2009, 2010 ja
  2. majandusaasta aruanne on registripidajale esitamata. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku raamatupidamist ei ole peetud konservatiivsuse põhimõtteid järgides, raamatupidamine on puudulik ja ilma raamatupidamise algdokumentideta ei ole ilmselt võimalik võlgniku raamatupidamist taastada. Sellega on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 381 1 sätestatud teo tunnustele. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise 3

(4)halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 295 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu 1 295 eurot (lisandub sotsiaalmaks 427,35 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 15,46 eurot (s.h. käibemaks 20%) ajutise halduri Jüri T kasuks.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste maksmiseks, seega kuulub riigi arvelt Jüri T hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MS . Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.