3-11-1946/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1946 Haldusasi M.S`i kaebus Viru Vangla 24.05.2011 käskkirja nr 6.-3/1031-D tühistamiseks. Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja M.S, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 25.04.2011 avastas vanglateenistus, et kartserikaristust kandev kinnipeetav M.S kannab kartsavormi all vangla poolt väljastatud pruuni värvi T-särki, mida tal ei oleks tohtinud kartsakaristuse kandmise ajal kartsakambris kaasas olla. T-särk võeti aktiga ära.24.05.2011 käskkirjaga nr 6.-3/1031-D karistati kaebajat vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja vangla sisekorra eeskirja (edaspidi VSkE) § 60 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega.Kohus võttis 23.09.2011 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja arvamuse kohaselt talle määratud karistus alusetu, õigusvastane, ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. Käskkiri on kaalutlusvigane, arvestamata on jäetud olulised asjaolud ning käskkirjas leitu ei vasta faktilistele asjaoludele. Käskkiri ei vasta HMS § 54, § 56 ja VangS § 63 lg 1 sätestatud nõuetele. Nähtuvalt kaebusest anti 14.04.2011 kaebajale korraldus asjad kokku panna, et jääda oma kambrisse kartserikaristust kandma. Kaebaja pakkis kõik isiklikud asjad kokku ning andis üle valvurile, kes need lattu viis. Isiklike asjade hulgas olid vangla vormi riided, v.a. üks pruun t- särk, mille kaebaja selga jättis. Kuna kaebaja oli haige ning tal oli külm, siis palus ta valvurit jätta selga t-särk. Kuna valvur otsis kaebaja läbi ja ei öelnud midagi, siis sai kaebaja aru, et valvur andis t-särgi selgajätmiseks oma nõusoleku. Kaebaja märgib, et käskkirjas on ebaõigelt märgitud justkui kaebaja oleks vangla t-särgi suutnud omavoliliselt kuidagi hiljem kartsa laost kambrisse võtta. Samuti on käskkiri kaalutlusvigane, sest käskkirjast ei nähtu, kuidas on kaebaja omavoliliselt pääsenud lattu ja sealt t-särgi võtnud ning ei ole tuvastatud ka kaebaja tahtlus. Kaebaja leiab, et vaideotsuses leitud väited on ebaõiged (et kartserikaristust kandvad kinnipeetavad kasutavad jalutuse ajal pruuni vormi ja kartserikaristuse kandmise ajal on neil kokkupuude pruuni vormiga. Kaebaja juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja pruun vorm oli laos ning jalutuskäikudele pruuni vormi ei väljastatud. Jalutuskäigu ajal sai kaebaja selga panna ainult vangla jope. Tulenevalt vaideotsuses leitust, et kartserikambris olles on vangla administratsioon lubanud jalutuskäikude ajal kanda pruuni vanglavormi, tekib kaebajal küsimus, et kuidas on võimalik sellisel juhul üldse karistada vanglavormi (t-särgi) kasutamise eest kartseris, kui jalutuskäikude ajal on vormi kandmine lubatud. Samuti märgib kaebaja, et mitte ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei keela otseselt kartseri kambris kanda vangla poolt väljastatud vanglavormi elementi. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et VangS §-st 651 ja VSkE § 100 lg-st 1 tuleneb, et kartserisse paigutamisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kartseri arvel olev riietus ei ole sama, mis üldine vangla vorm. Kartsavorm ning vanglavorm erinevad üksteisest nii värvi, materjali kui ka tegumoe poolest, mis aitab eristada kartsakaristust kandvaid kinnipeetavaid teistest kinnipeetavatest. Vastustaja selgitab, et kaebajal on õigus, et kinnipeetavad võivad tõesti vanglas kartserikaristust kandes kanda isiklikke kingi ning aluspükse. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata eelkõige sellele, et riietuse lubamine ja keelamine on kinnipidamisasutuses seotud eelkõige julgeolekuohtudega. Nimelt kui kinnipeetavad kannavad vorme segiläbi, siis ei ole visuaalselt võimalik operatiivselt eristada erinevatele kinnipidamisrežiimidele allutatud kinni peetavaid isikuid. Isikliku ihupesu ja kingade kandmine üldjuhul ei saa kaasa tuua olukorda, kus ametnikud ei suuda tuvastada, mis režiimile on kinnipeetav allutatud, sest need riietusesemed ei ole mõeldud terve keha katmiseks ning ei kata ära kartsavormi elemente. See, et vangla lubab kinnipeetavatel kanda kartsakambris isiklikku ihupesu ja kingi, mis ei ohusta vangla julgeolekut (vähemalt sellisel määral nagu seda teeksid pluusid, püksid, jakid jm), ei tähenda automaatselt, et vangla lubab ka erinevate vangla poolt väljastatud vormide segiläbi kasutamist. Asjad, mida kartseris viibijal on kartseris õigust omada, on loetletud VSkE § 60 lg-s
3. Käesoleval juhul leiti kinnipeetavalt kartsakaristuse kandmise ajal vanglavormi t-särk. Nagu juba eelpool mainitud, siis on tegemist julgeolekule ohtliku rikkumisega. Nimelt, kui kinnipeetav kandnuks T-särki kartsapluusi asemel, võinuks ta tekitada olukorra, kus ametnikud ei oleks operatiivselt suutnud tuvastada, et tegemist on kartsarežiimile allutatud kinnipeetavaga. T-särk ei olnud kinnipeetavale käesoleval juhul lubatud riietusese (lubatud riietusesemeid ei käsitleta VSkE § 60 lg-s 1) vaid kartsakambris keelatud ese VSkE § 60 lg 1 alusel. Seega rikkus kinnipeetav nii üldist normi VangS § 67 p 1, millest talle tuleneb kohustus VSkE-s sätestatud normidele allumiseks ja VSkE § 60 lg 1, sest tal oli kartsakaristuse kandmise ajal kambris t-särk, milleks kõnealune säte luba ei anna. 2 Kinnipeetav tunnistab enda 25.04.2011 antud seletuskirjas, et kuna tal oli palavik ja külm, siis jättis ta ühe t-särgi kartserisärgi alla, et oleks soojem. Distsiplinaarmenetluse ajal ei ole kinnipeetav väitnud, et ametnik lubas tal t-särgi selga jätta. Hiljem on kinnipeetav asunud väitma, et vanglavormi t-särk oli tal kartsakambris alates kartsakambrisse paigutamisest, ametniku loal. 23.05.2011 koostas valvur A. Safjanov õiendi, kus kinnitas, et paigutades M. S 14.04.2011 kartserisse, väljastas kinnipeetavale ainult kartsavormi ning pruun vanglavorm läks vahelattu. Vastustaja selgitab, et kuna kartsavorm on õhuke ja madala õhutemperatuuri korral on selles jahe jalutada, lubatakse kinnipeetavatel jalutuse ajaks panna selga pruun vanglavorm, mida hoitakse eraldatud kappides kartserikambrite juures (vaideotsus nr 612/253). Seega oli kinnipeetaval kartsakaristuse kandmise ajal juurdepääs pruunile vanglavormile olemas. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning teadlik, et tal ei oleks tohtinud olla kartsakambris vanglavormi T-särki. Kinnipeetava poolt esitatud väited ei lähe kokku tegelike faktiliste asjaoludega, mis näitab, et kinnipeetava seisukohad on otsitud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kinnipeetav on muuhulgas viidanud lahendile nr 3-10-
4. Vastustaja juhib tähelepanu, et tegemist ei ole asjassepuutuva lahendiga, sest kõnealusel juhul analüüsis kohus seda, kas on põhjendatud asjaolu, et kartsavorm on õhem kui tavaline vanglavorm. Kohus ei asunud seisukohale, et vangla- ja kartsavormi võib kanda segiläbi, vaid kohus leidis, et millegagi ei ole põhjendatud asjaolu, et kartsavorm on õhem kui vanglavorm. Kui kinnipeetaval oli kartsavormis külm, siis võinuks ta esitada isiklike riiete saamiseks taotluse, mitte asuda õigusvastaselt kandma vangla T-särki. Vastustaja leiab, et M. S määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. 08.11.2011 saabusid kohtusse kaebaja täiendavad seisukohad, milles kaebaja leiab, et vanglavormi t-särgi kandmine kartserivormi all ei saa ohustada vangla julgeolekut. Samuti rõhutab kaebaja, et vanglavormi t-särk oli tema käes alates tema kartserisse paigutamisest, mida ta on väitnud algusest peale ning ta ei ole seda jalutuskäigult sisse toonud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kinnipeetav M. S distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ja VSkE § 60 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga, sest kartserikaristuse kandmise ajal avastati tema kartsavormi alt vangla poolt väljastatud pruuni värvi t-särk, mida kinnipeetaval ei oleks tohtinud kambris olla. Kinnipeetava rikkumine on tõendatud valvur Ülari Maidla ettekandega nr 1772 (t.lk.36), valvur Erich Antsoni ettekandega (t.lk.37), kinnipeetava enda 25.04.2011 koostatud seletuskirjaga (t.lk.38) ja aktiga (t.lk.41). VangS §-st 651 ja VSkE § 100 lg-st 1 tuleneb, et kartserisse paigutamisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus, kusjuures kartseri arvel olev riietus ei ole sama, mis üldine vangla vorm. Kartsavorm ning vanglavorm, erinevad üksteisest nii värvi, materjali kui ka tegumoe poolest, mis aitab eristada kartsakaristust kandvaid kinnipeetavaid teistest kinnipeetavatest. See, et vangla lubab kinnipeetavatel kanda 3 kartsakambris isiklikku ihupesu ja kingi, ei tähenda, et lubatud oleks ka erinevate vangla väljastatud vormide läbisegi kandmine. Vangla selgituste kohaselt (t.lk.30) on riietuse lubamine ja keelamine kinnipidamisasutuses seotud eelkõige julgeolekuohtudega. Nimelt kui kinnipeetavad kannavad vorme segiläbi, siis ei ole visuaalselt võimalik operatiivselt eristada erinevatele kinnipidamisrežiimidele allutatud kinni peetavaid isikuid. VSkE § 60 lg 1 sätestab, et kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige «Eesti Vabariigi põhiseadus», «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord»), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Käesoleval juhul ei olnud t-särk kinnipeetavale lubatud riietusese. Seega rikkus kinnipeetav nii üldist normi VangS § 67 p 1, millest talle tuleneb kohustus VSkE-s sätestatud normidele allumiseks ja VSkE § 60 lg 1, sest tal oli kartsakaristuse kandmise ajal kambris t-särk, mis ei ole kõnealuse sätte järgi lubatud. Kinnipeetav M. S on nii oma seletuskirjas (t.lk.38), vaides (t.lk.17-18), kui ka kaebuses (t.lk.3-4) kinnitanud, et jättis pruuni t-särgi enda kätte juba kartserisse paigutamisel, kuna tal oli külm ning kuna valvur, kes teda läbi otsis, ei käskinud tal t-särki ära anda, järeldas kinnipeetav, et valvur andis nõusoleku t-särgi selgajätmiseks. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus koostas valvur A. Safjonov õiendi (t.lk.40), milles kinnitas, et 14.04.2011 M. S kartserisse paigutades väljastas ta kinnipeetavale ainult kartserivormi ja pruun vorm läks vahelattu ning kohtul pole põhjust kahelda vanglaametniku sõnades, on tõendatud, et kinnipeetaval ei olnud t-särki alates tema kartserisse paigutamisest. Järelikult on kinnipeetaval õnnestunud hiljem t-särk kartserisse viia. Kartsa keelatud esemete sattumise vältimiseks on pandud kohustused mõlemale poolele — nii ametnikule läbiotsimiskohustus, kui ka kinnipeetavale keeld omada kartsakambris esemeid, mis ei ole sätestatud VSkE § 60 lg-s
5. Asjaolu, et mõni ametnik võis rikkuda temale pandud kohustust, ei tähenda, et kinnipeetav oma kohustustest vabaneks. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning teadlik, et tal ei oleks tohtinud olla kartserikambris t-särki. Seega on kinnipeetav teadlikult ja tahtlikult rikkunud VSkE § 60 lg
6. Vastustaja on oma vastuses kaebusele (t.lk.31) märkinud, et kui kinnipeetaval oli kartsavormis külm, siis võinuks ta esitada isiklike riiete saamiseks taotluse, mitte asuda õigusvastaselt kandma vangla t-särki. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul on M. S käitunud õigusvastaselt, siis on õigustatud ka tema karistamine ning talle määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord ja tingimused on kehtestatud VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja
7. M. S puhul ei ole neid nõudeid rikutud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (t.lk.39) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (t.lk.38), menetluse käik on protokollitud (t.lk.35), distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana (t.lk.33-34), karistuse valikut on põhjendatud ja on välja toodud kaalutlused (VangS § 64 lg 4). Distsiplinaarkaristus määrati VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul. Karistuse määramisel on arvestatud, et kuna kinnipeetaval on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja rikkumine oli toime pandud kartserikandmise karistuse ajal, siis noomituse määramine oleks liiga leebe karistus. Kuna kinnipeetav kasutab regulaarselt lühiajalisi kokkusaamisi ja antud juhul ei olnud kartseris t-särgi omamise näol tegemist niivõrd tõsise rikkumisega, et määrata rangeimat karistust, siis püüdes suunata isikut 4 õiguskuulekale teele, määras vanglateenistus kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelu, mis on proportsionaalne antud rikkumisega. Vastustaja on selgitanud, et kuigi antud juhul ei olnud tegemist niivõrd tõsise vangla julgeolekut ohustava rikkumisega, on VangS § 67 p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, motiveeritud ja kaalutletud ning tugineb tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Seega jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Mare Krull kohtunik 5