Obsah (4)

§ 50§ 164§ 190§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-42974 Otsuse kuupäev 12.aprill 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi SS`i hagi IS vastu ühisvara jagamise nõudes ja IS vastuhagi SS`i vastu üh

§ 50

järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et hageja ja kostja teine taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna asja lahendamise seisukohalt ei ole neil taotlustel tähtsust. Protokollimata ei ole jäänud sellised väited, mida kirjalikes materjalides pole avaldatud. Põhjendatud on parandada kostja esimene taotlus ja muuta 28.03.2013.a protokolli 1 lehel kostja lep. esindaja AN kaheksas väide järgmiselt: Selle üle puudub vaidlus, et esimene laenusumma läks korteri ostmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. I. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas: - Poolte abielu sõlmiti XXX.a - Poolte abielusuhted lõppesid XXX. - Poolte abielu lahutati XXX.a. - Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX väärtusega 10 000 eurot ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.märk XXX). - Poolte ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga XXX tuleb jätta hageja ainuomandisse. II. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte ühiseks kohustuseks on AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle lisadest 1 ja 2 tulenev laenu tagasimaksmise kohustus. Vaidlus on ka selles, kas kostjale VB poolt ülekantud summad perioodil 05.2005-30.09.2010.a. on poolte ühine laenukohustus. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

1. juulit 2010, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Nimetatust tuleb järeldada, et enne
2. juulit 2010 soetatud vara kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne
3. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest
4. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast
5. juulit 2010 vara omandamise ajast sõltumata kindlaks
6. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete järgi. 4 Kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vara on TsÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. Tuleb asuda seisukohale, et abikaasade ühisvaraks PKS § 14 lg 1 alusel ei ole siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka, koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Sedavõrd ulatuslik solidaarsus abikaasade omavahelistes varalistes suhetes ei oleks põhjendatud. Kehtinud PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Kohus on seisukohal, et perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides, seejuures tuleb arvestada, et ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa võetud kohustusest tingimata teadlik olema. Asja materjalidele lisatud laenulepingust nr XXX (I kd, tlk 24-29) nähtub, et 29.09.2005 a sõlmiti AS Hansapank ja SSi vahel laenuleping, millega hageja laenas 7 674 eurot korteri ostmiseks. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud laenusumma kasutati 29.09.2005.a ostetud korteri aadressil XXX müügilepingujärgse (I kd, tlk 11-17) summa tasumiseks. Laenulepingule nr XXX sõlmiti 30.05.2006.a lisa 1 (I kd, tlk 30), mille kohaselt lepiti kokku laenulimiidi suurendamises selliselt, et selle suuruseks on 17 552, 22 eurot. Nimetatud Lisa 1 p 3 kohaselt kinnitas laenusaaja, et lisas fikseeritud laenulimiidist on laenusaaja kasutuses 7 000,06 eurot. Laenusaajal on õigus saada laenulimiidi arvelt 10 552,16 eurot. 30.05.2006.a. sõlmiti hageja, kostja ja AS Hansapank vahel hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (I kd, tlk 120-127) millega seati poolte ühisvarasse kuuluvale korteriomandile hüpoteek summas 245 000 krooni. Laenulepingule sõlmiti 09.07.2007.a Lisa (I kd, tlk 32-34), millega suurendati laenulimiiti kuni 20 786,95 euroni. Lisa p 3.1.1 järgi oli lisa sõlmimise ajal laenulimiidist laenusaaja kasutuses 16 310,28 eurot ja p 3.1.2 järgi anti Lisa sõlmimisega laenusaaja kasutusse 4 476,67 eurot. Kuna hüpoteegi seadmise leping sõlmiti samal päeval laenulepingule lisa 1 sõlmimisega, samuti oli hüpoteegi seadmise lepingu p 5 tagamiskokkuleppes kirjas, et hüpoteegiga tagatakse hüpoteegipidaja kõik nõuded, mis tulenevad SS`iga 29.09.2005.a sõlmitud laenulepingust ja selle juurde sõlmitud lisast (ning edaspidi sõlmitud lisadest), siis asub kohus seisukohale, et kostja oli laenulepingu juurde sõlmitud lisast nr 1 teadlik. Kohtu arvates tuleb eeldada, et kui abikaasad koormavad abielu ajal hüpoteegiga ühisvarasse kuuluvat kinnisasja, siis tegutsetakse kooskõlas perekonna huvides ja juhul, kui tagatis seatakse samal päeval saadud laenu katteks, siis kasutatakse ka laenu perekonna huvides. Kohtu arvates on lisaks eelpooltoodule tõendamist leidnud, et laenulepingu 30.05.2006.a lisa 1 ja 09.07.2007.a Lisa alusel saadud summad kasutati perekonna huvides ka sellega, et asja materjalidele lisatud lepingu (I kd, tlk 36-37) ja arvete (tlk 38-39) järgi vahetati 8 945 krooni eest korteril Kreenholmi 4-29, Narva aknad. Asjaolu, et aknad on vahetatud nähtub kohtu arvates ka asja materjalidele lisatud fotodelt (I kd, tlk 131-132). Lisaks on saadud laenukasutamine perekonna huvides tõendatud asja materjalidele lisatud müügilepinguga, millega osteti poolte ühisvarasse kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat 19.04.2007.a hinnaga 155 000 krooni (I kd; tlk 20). 25.04.2007.a lasti sõidukil aknad toonida (I kd, tlk 40) hinnaga 5150 krooni. Kostja seletustest 28.03.2013.a istungi protokollist nähtub, et 2005-2008.a oli ta 5 kodune, lapsehoolduspuhkusel, ja perekonna kasutuses olnud rahalised vahendid olid ebapiisavad. Arvestades eelnimetatut, on kohtu arvates on kostja väited selle kohta, et AS-ist Hansapank saadud laene ei kasutatud perekonna huvides, kogumis ebaloogilised. Asjast nähtuvalt on ühisvara omandamiseks ja parendamiseks tehtud märkimisväärseid kulutusi, kostjal endal sissetulekud sellel ajal puudusid, perekonna materiaalsed vahendid olid vähesed, kuid kostja laenu võtmist perekonna huvides samuti ei tunnista. Kohus on seisukohal, et asjas on esitatud tõenditega veenvamalt tõendamist leidnud, et AS-iga Hansapank sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenev laenu tagastamise kohustus on poolte ühine kohustus. Hageja on laenu põhiosa suuruse arvestanud abielu lahutamise seisuga s.o XXX.a. Laenulepingust tulenev põhiosa suurus moodustab XXX.a seisuga 13 992,17 eurot (I kd, tlk 41 ja 45-46). Mõlemad pooled on leidnud, et eelnimetatud laenulepingust ja selle lisadest tulenev laenu tagasimakse kohustus tuleks jätta hagejale. Poolte vahel on vaidlus selles, kas VB on võetud laenu (sh perekonna huvides. Asja materjalidele on lisatud väljavõte (I kd; tlk 85), millest nähtuvad VB poolt perioodil 11.05.2005-30.09.2010.a kostjale ülekantud summad. Kostja väidete kohaselt on nimetatud summade näol tegemist hageja ja kostja perekonnale antud laenuga. Tunnistajana VB ütlustest nähtuvalt oli ta kostjaga kokku leppinud, et kõik summad, mida ta kannab üle kostja pangakontole, on laen. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt pidi laen kostja sõnade järgi tagastatama siis, kui perekonnal tulevad paremad ajad ja kostja saab tööle minna. Arvestades asjas esitatud väiteid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et laenu andmine VB poolt hagejale ja kostjale ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Asjas puuduvad igasugused kirjalikud tõendid selle kohta, et alates 2005.a ülekantud summad on poolte poolt võetud laen, ülekannete selgitusse on märgitud mh kingitus, preemia jmt. Tunnistaja ütlustesse laenu andmise kohta, tuleb kohtu arvates suhtuda kriitiliselt ka seetõttu, et tegemist on kostja emaga. Lisaks tuleb osutada, et tunnistaja ütlused on kohati vastuolulised. Ühest küljest nähtub ütlusest, et ta andis pooltele laenu, kuid seejärel märgib, et ta ei küsinud hagejalt laenu tagasi seetõttu, et oli nõus edaspidigi oma tütart ja lapselast üleval pidama. Viimane selgitus viitab sellele, et ülekantud summade näol oli tegemist tagastamatu abiga. Arvestades, et ka hageja sai abielu jooksul kulude katmiseks toetust oma isalt (I kd, tlk 119), mis samuti ei ole suurema osa ülekande selgituste kohaselt laen, siis tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et mõlemad abikaasad said oma vanematelt perekonna kulude katmiseks tagastamatut abi. Seega tuleb asuda seisukohale, et VB poolt kostjale ülekantud summad ei ole hagejale ja kostjale laen. III. Poolte vahel on vaidlus selles, mis on poolte ühisvarasse kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.märk XXX) väärtus. Asja materjalidele lisatud müügilepingu järgi osteti poolte ühisvarasse kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat 19.04.2007.a hinnaga 155 000 krooni (I kd; tlk 20). Hageja väidete kohaselt on sõiduki väärtus 3 500 eurot, kostja väidete kohaselt 4000 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 6 Asja materjalidele lisatud sarnaste sõiduautode (2004.a Volkswagen Passat, universaal) keskmiseks hinnaks müügipakkumistes on (3 600 + 3750 + 3950+3950):4= 3 812,5 eurot. Kuivõrd muid veenvaid tõendeid asjas sõiduki võimalike müügihindade kohta pole esitatud, siis tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki turuhind on 3 812 eurot. IV. Käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 järgi ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomand aadressil XXX, väärtusega 10 000 eurot jääb hageja ainuomandisse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduauto Volkswagen Passat jääb hageja ainuomandisse. Kohus osutab, et hageja palus sõiduki jätta kostja ainuomandisse, juhul, kui kohus leiab, et sõiduki väärtus on 4 000 eurot. Eeltoodu kohaselt leidis kohus, et sõiduki väärtus on 3 812 eurot, seega tuleb see jätta hageja ainuomandisse. Poolte vahel puudub vaidlus, et AS-iga Hansapank sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle lisadest tulenev võlgnevuse tasumise kohustus, mis poolte abielu lahutamise seisuga moodustas 13 992,17 eurot, tuleb jätta hagejale. Hagiavalduse kohaselt nõustus hageja sellega, et temale jääb vara (väärtus kokku 13812 eurot) vähem kui kohustusi (kokku 13 992,17 eurot). Hagi tuleb rahuldada. Kuivõrd hagi nõue tuleb rahuldada, puudub vajadus käsitleda hageja alternatiivseid nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei arvestanud vastuhagi esitamisel, et laenukohustus AS Hansapank (käesoleval ajal AS Swedbank) ees jääb kogu ulatuses hageja kanda, sõiduauto eest hüvitise väljamõistmisel arvestas kostja sõiduki väärtust suuremana ja lisaks palus kostja hagejalt välja mõista hüvitis võla olemasolu tõttu, mille kuulumine poolte ühiste kohustuste hulka ei leidnud tõendamist. V. Hageja esitas peale hagiavalduse esitamist nõude ka kostjalt elatise ettemaksu tagastamiseks (II kd, tlk 23). Kohus teatas, et ta hagi muutmist ei luba. Hageja ei soovinud selle hagiavalduse edastamist kantseleisse menetlemiseks üldises korras (II kd, tlk 178). Seega tuleb lugeda, et nõuet ei ole esitatud. MENETLUSKULUD Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, hageja ei ole väitnud, et tema menetluskulude tema kanda 7 jätmine kahjustaks teda ülemääraselt, siis leiab kohus, et hageja /vastuhagis kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja/vastuhagis hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja sai 22.03.2013.a määrusega menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu tasumisest summas 250 eurot.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb vastuhagejalt välja mõista riigituludesse 250 eurot. Arvestades sellega, et menetlusabi anti seetõttu, et vastuhageja ei oleks oma majandusliku seisundi tõttu olnud võimeline riigilõivu tasuma ja juhindudes

§-st 190 lg-st 7 leiab kohus, et vastuhagejale tuleb anda pikem aeg so 6 kuud riigilõivu riigituludesse tasumiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 8