3-11-1099/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1099 Haldusasi Menetlusvorm S.L kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes kaebaja isiklike asjade rikkumise eest. kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja S.L, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
3. 03.05.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S.L kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes kaebaja isiklike asjade (plastiknõu ja küünetangide) rikkumise eest. KAEBUSE PÕHJENDUSED
4. Kaebuse kohaselt (t.lk.1/5 ja 15-16/19) 15 tagastasid Viru Vangla laotöötajad S.Lle kambrisse lõhutud plastiknõu osa, kuigi ta oli ära andnud terve nõu. Samuti tagastati kaebuse esitajale lõhutud küünetangid, kuigi ta oli ära andnud uue ja terve komplekti. Kaebuse esitaja märgib, et seekordne juhtum sarnaneb haldusasja hal nr 3-10-2868 2868 juhtumiga, kus Viru Vangla oli sunnitud tunnistama oma seadusevastast tegu, mis seisnes kaebaja isikliku laosoleva televiisori hävitamises, ning andma kaebajale uue televiisori. Isiklike asjade rikkumise eest nõuab kaebuse esitaja Viru Vanglalt 1000 euro hüvitamist. Kaebuse esitaja soovib, et vanglaametnikke karistataks tema asjade süstemaatilise lõhkumise ja nendega halva ümberkäimise eest. Kaebuse esitaja märgib, et tema õiguste süstemaatilise rikkumisega on kahjustatud ka tema psüühilist list seisundit ja tervist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Vastustaja Viru Vangla leiab vastuses kaebusele (t.lk.34-35) , et kaebus on põhjendamatu ja palub see jätta rahuldamata. Vastustaja tunnistab, et seonduvalt haldusasjaga nr 3-10-2868 (televiisori juhtum) on Viru Vangla sõlminud kaebajaga kompromissi, mille tulemusel anti kaebajale televiisor. 07.02.2011 väljastati kaebajale laost mõraga lusikas ja 28.02.2011 väljastati kaebajale laost küünetangid, millelt oli eemaldatud dekoratiivne ripats, mille eemaldamisel ei lõhutud ära küünetange, ega ripatsit. Vastustaja möönab, et kaebajal võis tekkida seonduvalt isiklike asjadega mõningaid ebameeldivusi, kuid pole alust mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna mitte igasugune kahju ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna (kaebajal diagnoositud kohanemishäire selle alla ei kuulu), mis tingib kahju rahalise hüvitamise. Seega leiab vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks vangla tegevuse tulemusel tekkinud mittevaraline kahju. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebajal on õigus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui talle oli saabunud vähemalt üks RVastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Viru Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral eelkõige tuvastada, kas isikul on tekkinud mittevaraline kahju, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
7. S.L taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, kuna Viru Vangla on süstemaatiliselt rikkunud tema asju (televiisor, küünetangid ja plastmasslusikas) ning sellega kahjustanud ka tema tervist. Kohus juhib tähelepanu, et televiisori osas on jõustunud kohtulahend (menetluse lõpetamise määrus haldusasjas nr 3-10-2868), kaebajale on antud televiisor ning selles osas kahju hüvitamist enam nõuda ei saa. 07.02.2011 väljastati kaebajale laost mõraga lusikas, mille osas ei ole tuvastatud, kas mõra on tekkinud vangla tegevuse tulemusel. 28.02.2011 väljastati kaebajale laost küünetangid, millelt oli eemaldatud dekoratiivne ripats ning vangla kinnitusel ei lõhutud ripatsi eemaldamisel ära küünetange ega ripatsit. Vastustaja Viru Vangla on siinkohal ka möönnud, et kaebajale võis seoses isiklike asjadega tekkida mõningaid ebameeldivusi, kuid on seisukohal, et puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks.
8. RvastS näeb küll mittevaralise kahju hüvitamise alusena ette tervise kahjustamise, kuid seejuures on kaebajal jäänud tähelepanuta, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda tervise kahjustamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Kuivõrd füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik, peab moraalse kahju tõendatuks lugemisel olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, nt missugused on tervisekahjustuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed isiku jaoks. Iga kahjuliku tagajärje 2 tõendamisel tuleb viidata konkreetsetele tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Üksnes selle alusel saab järeldada, missuguseid isikule õigusrikkumisega tekkinud kahjulikke tagajärgi on põhjendatud pidada hüvitamist väärivaks moraalseks kahjuks ning missugune tõend ühte või teist kahjulikku tagajärge s.o. füüsilist või hingelist valu ja kannatusi tõendab.
9. Nähtuvalt Viru Vangla meditsiiniosakonna 16.03.2011 tõendist (t.lk.38) on S.Ll 17.04.2010 diagnoositud kohanemishäire, kuid püsivaid psüühikahäireid diagnoositud ei ole. Siinkohal nõustub kohus vangla vastuses väljendatud seisukohaga, et ei ole tõendatud kaebaja psüühilise seisundi halvenemine vangla asjadega seotud tegevuse tulemusel ning ainuüksi vangistuses viibimine võib olla stressitekitav, kuna peab harjuma vangistusega kaasnevate piirangutega. Seega ei ole kaebajal diagnoositud kohanemishäire käsitletav sedavõrd raske tervisekahjustusena, mis tingiks kahju rahalise hüvitamise.
10. Tulenevalt eeltoodust ei ole tuvastatud Viru Vangla õigusvastane tegevus ega S.Lle põhjustatud kaebuses nimetatud kahju. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mare Krull kohtunik 3