Obsah (11)

§ 171§ 146§ 158§ 162§ 165§ 65§ 150§ 170§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-35881 Tsiviilasi SM(pankrotis) pankrotimenet

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 31.10.2011 määrusega välja SM pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 09.03.2012 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 20.02.2013 kohtule taotluse lõpetada SM (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruanne

1. Pankrotimenetluse käik Harju Maakohtu 31.10.2011 kohtumäärusega kuulutati kell 14.00 välja SM pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.11.
2. Võlausaldajad üldkoosolekust osa ei võtnud. 07.03.2012 kohtumäärusega jäeti pankrotitoimkond moodustamata. Pankrotimenetluses esitati kolm nõuet kogusummas 4 667,72 eurot. 15.02.2012.a. toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus kaks jõustunud kohtuotsusel rajanevat nõuet loeti kaitsmiseta tunnustatuks, kolmas nõue ja rahuldamisjärk tunnustati. Halduri koostatud jaotusettepanekule vastuväiteid ei esitatud, Harju Maakohus kinnitas selle 09.03.
3. Kohtumäärus on jõustunud. Pankrotimenetluse lõpetamise ja muude pankrotiseaduses sätestatud küsimuste otsustamiseks kutsus haldur kokku kolm üldkoosolekut, millest kahest esimesest (august ja detsember 2012) võlausaldajad osa ei võtnud, mistõttu ei olnud halduril pankrotiseadusest tulenevalt võimalik vajalikke otsuseid vastu võtta.
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Materiaalset vara pankrotimenetluses ei olnud. Pankrotivõlgnik töötab miinimumpalgaga OÜ-s BTS. Töötasu laekub pangakontole, kuid kuna see moodustab miinimumpalga, siis täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt arestimisele ei kuulu. Samuti ei kuulu miinimumpalk pankrotivarasse laekuva raha arvestusse.
5. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 3.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. 3.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. 3.3. Massikohustused XXX Massikohustused kokku 141,13 Märkus: Loetletud massikohustused täitis võlgniku eest pankrotihaldur, väljamakseid pankrotivara arvelt ei tehtud. 3.4. Pankrotimenetluse kulud

1. a)ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis summas 901,56 euro, s.h. tasu 616 eurot, sotsiaalmaks 203,28 eurot ja kulude hüvitus 82,28 eurot.
2. b)Pankrotihalduri taotletav tasu 193,23 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 64,08 eurot. 2 4. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. 5. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivõlgnikul pandivara ei olnud. 6. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei olnud, teistelt isikutelt vara saada ei ole. 7. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. 8. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud XXX 9. Nõuded, millele võlgnik esitas kirjaliku vastuväite Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. 10. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. 11. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused 11.1 Menetluskulusid ei olnud. 11.2. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused • XXX 12. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Pankrotivõlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on varavastaste kuritegude sooritamine, mille eest on teda korduvalt karistatud ning kohtuotsustega on kannatanutele välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju. 13. Pankrotihaldurile tasu määramisest Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel ajutise pankrotihalduri töötasu arvestusega, s.o. tunnitöö alusel, lähtudes tunnitasust 70 eurot. Pankrotihalduri töö arvestus on järgmine: 3 • • • • • • • • • • Pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine) Nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine) Pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine. Pankrotivõlgniku konsulteerimine pankrotimenetluse küsimustes Suhtlemine võlausaldaja, tööandja ja pankrotivõlgniku emaga Pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine Võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemiseks kohtule kohustustest vabastamise menetluseks Üldkoosoleku protokolli koostamine Taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks Kokku töötunde 10,6, tunnitasu 70 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu 742 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 244,86 eurot. Kuna pankrotimenetluses kuuluvad kõigepealt väljamaksmisele massikohustused, ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 1 042,69 eurot, siis faktiliselt jääb halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 257,31 eurot. Pankrotimenetluses on haldur katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 141,13 eurot, mis on kinnitatud Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtumäärusega. Haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 901,56 eurot, halduri täidetud massikohustused 141,13 eurot ja halduri tasu kogusummas 257 eurot, kõik kokku 1 300 eurot palub haldur tasuda kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 20.02.2013 kohtule teatanud, et SM (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 05.03.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded SM (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 200 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul SM (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. 4 Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SM (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 24.11.2011 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt esitas pankrotimenetluses oma nõue kolm võlausaldajat, nõuete kogusummaga 4 667,72 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et SM (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on süüdimõistmine varavastastes kuritegudes KarS § 199, 424 ja NPAS § 151 sätestatud alustel. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS summas 4 444,72 eurot; Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 162,11 eurot; Tallinna kohtutäitur Arvi Pink summas 60,89 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada SM (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Haldur palub tasu määrata analoogia alusel tunnitasu arvestusega 10,6 töötunni eest tunnitasuga 70 eurot kogusummas 742 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuivõrd võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis taotleb haldur töötasu kinnitamist kogusummas 257 eurot (koos sotsiaalmaksuga). Haldur palub pankrotimenetluse kulud katta kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt, s.o ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 901,56 eurot, halduri täidetud massikohustused 141,13 eurot ja halduri tasu kogusummas 257 eurot, kõik kokku 1 300 eurot. Kohus leiab, et halduri taotletud tasu kogusummas 257 eurot (koos sotsiaalmaksuga) eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks kokku koos sotsiaalmaksuga 257 eurot. Lisaks eeltoodule on kohus 09.03.2012 määrusega kinnitanud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 141,13 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. JR on 21.10.2011 tasunud kohtu tagatiste kontole, viitenumbriga XXXXXXXXXX, selgitusega „SM eest“ pankrotimenetluse kulude katteks 1 300 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude, s.h ajutise halduri ja halduri tasu ja kulutuste, katteks ning haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 901,56 eurot, halduri täidetud massikohustused 141,13 eurot ja halduri tasu kogusummas 257 eurot, kõik kokku 1 300 eurot tuleb katta nimetatud tagatiste arvelt. Kohustustest vabastamise menetlus SM on esitanud 04.10.2011 taotluse ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise 5 välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja palub usaldusisikut mitte määrata.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt, s.o enne pankroti väljakuulutamist. Asjaolu, et võlgnik on süüdi tunnistatud KarS §-des 199, 424 ja NPAS § 151 sätestatud kuritegudes, ei ole vastavalt

§ 171lg 2 p-le 1 takistuseks kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

Muid

§ 171

lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb SM kohustustest vabastamise menetlus algatada.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks määramiseks on kohtule esitanud TM. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajate 12.02.2013 üldkoosolek nõustunud TM usaldusisikuks määramisega. Tulenevalt sellest nimetab kohus SM usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Tatjana Makarova. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6