Obsah (12)

§ 171§ 22§ 157§ 163§ 162§ 165§ 65§ 23§ 150§ 170§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-13832 Tsiviilasi PG(pankrotis) pankrotimenet

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 06.06.2012 määrusega välja PG pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 27.11.2012 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 13.03.2013 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande koos menetlusabi taotlusega halduri tasu hüvitamiseks. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.03.

1. Pankrotihalduri aruanne
2. Võlgniku üldiseloomustus 1.1 PG sündinud XXX, isikukood XXX, elukoht XXX (edaspidi Võlgnik). 1.
3. Töökoht: töötu. 1.
4. Sissetulek: teadaolev puudub. 1.
5. Perekonnaseis: lahutatud. Varasemalt on võlgnik olnud abielus LG (abielu lahutatud XXX) ning JG (abielu lahutatud XXX). 1.
6. Ülalpeetavad (lapsed): VG, sündinud XXX; IG, sündinud XXX; MG, sündinud XXX; MG, sündinud XXX.
7. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Võlgnikul teadaolev pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud.
8. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 3.

1. Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid, kuna pankrotivara puudub. 3.
2. Harju Maakohtu 06.06.2012 pankrotimäärusega on välja mõistetud ajutise halduri tasu 800 eurot (koos käibemaksuga 960 eurot) ja ajutise halduri kulud 43 eurot, seega kokku 1 003 eurot. Eeltoodust on ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitatud 397 eurot. 3.
3. Haldur on tasunud pankrotimenetluses riigilõivu teadete avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes kokku 6,39 eurot. 3.
4. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata haldurile lõplik tasu summas 400 eurot, millest 397 eurot välja maksta menetlusabi korras riigi vahenditest.
5. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. 2 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.10.2012, kus tunnustati kolm võlanõuet kogusummas 175 840,01 eurot järgmiselt: I järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk Nõude esitaja Nõude summa Järk 1) Eesti Vabariik 510,68 eurot II 2) Kohtutäitur Risto Sepp 423,38 eurot II 3) AS SEB Pank 174 905,95 eurot II (Maksu-ja Tolliameti kaudu) III järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.
6. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas menetluses puudus pandiese.
7. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotihaldurile teadaolevalt müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
8. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgniku pankrot kuulutati välja 06.06.2012 ning pankrotihalduriks määrati Oliver Ennok, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 26.06.
9. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.10.2012, kus tunnustati kolm võlanõuet kogusummas 175 840,01 eurot. Pankrotihaldur koostas jaotusettepaneku 14.11.2012, mille Harju Maakohus kinnitas 27.11.2012 määrusega. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus.
10. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: 1) Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) 2) Kohtutäitur Risto Sepp 3) AS SEB Pank 510,68 eurot 423,38 eurot 174 905,95 eurot
11. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada.
12. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad.
13. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes (

§ 22lg 5).

Halduri hinnangul on võlgnik oma maksejõuetuse põhjustanud liigsete kohustuste võtmisega, arvestamata sellega kaasnevaid riske. 3

1. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on 11.04.2012 kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Haldur korraldas 12.03.2013 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.
2. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on esitanud usaldusisiku kandidaadina IM, isikukood XXX, kes on esitanud ka kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et PG (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Tulenevalt eeltoodust kuulub PG (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas

§-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) summas 510,68 eurot; Kohtutäitur Risto Sepp summas 423,38 eurot; AS SEB Pank summas 174 905,95 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada PG (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 4 Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 132 eurot, kokku 532 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 132 eurot, kokku 532 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus PG (pankrotis) halduri tasuks kokku 532 eurot.

§ 150lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku PG (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja PG (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotluse alusel

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, s.h 397 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi. Kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 1 mõistab kohus 397 eurot ületavas osas, s.o summas 135 eurot, menetlusabikulud võlgnikult välja riigituludesse. Kohus annab võlgnikule tähtaja tasuda menetlusabikulud riigile 12 kuu jooksul arvates kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtaeg tagab, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldatakse võlgniku poolt menetluse jooksul teenitud tulu arvelt maksimaalses ulatuses võlausaldajate nõudeid ning võlgnik ei pea lisaks sellele hüvitama riigile menetlusabikulusid. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud 135 eurot tuleb PG tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049777. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetlusabikuludelt tuleb PG tasuda kulude tasumise tähtajast alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kohustustest vabastamise menetlus PG on 16.04.2012 pankrotiavalduse täpsustuses taotlenud ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. 5 Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik PG kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 12.03.2012 üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Tulenevalt sellest nimetab kohus PG usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel IM. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6