Obsah (10)

§ 102§ 1§ 31§ 10§ 28§ 22§ 109§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2013. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-1715

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada juhatuse liikmeid AR, TP ja VR kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. mail
3. a kell 12.
4. Kui AR, TP ja VR vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Indrek Lepsoole ajutise pankrotihalduri tasu 1 152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) eurot (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 45 (nelikümmend viis) eurot (sh käibemaks) võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner.
6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja OÜ-le INC Partner (reg kood
7. a/a XXXXXXXXXX) ajutise pankrotihalduri tasu 1 152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) eurot (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 45 (nelikümmend viis) eurot (sh käibemaks) võlausaldaja ZKOÜ poolt 12.02.
8. a. tasutud deposiidi arvelt.
9. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Menetluskulud jätta täies ulatuses KMOÜ kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 14.01.2013 esitas ZKOÜ avalduse KMOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid Hansapank AS ja TI OÜ 22.07.2005 laenulepingu nr XXX. Pooled leppisid kokku ka KMOÜ garantii seadmises nõudele vastavalt garantiikirjale nr XXX. Swedbank AS loovutas oma nõude võlausaldajale 08.09.
11. Põhivõlgniku TI OÜ pankrot kuulutati välja 31.08.
12. OÜ KM on temal lasuvat kohustust tunnustanud, kuid oma kohustust võlausaldaja ees täitnud ei ole. Võlausaldaja on nõudnud võlgnikult oma kohustuste täitmist. Kuna võlgnik 30 päeva jooksul vabatahtlikult mingeid makseid ei tasunud, esitas võlausaldaja 19.09.2012 võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud 05.10.
13. Võlgnevust ei ole tasutud ka pärast pankrotihoiatuse esitamist. 21.02.
14. a määrusega nimetas kohus KMOÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Võlgniku vastus Võlgnikul kirjalikke vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada KMOÜ pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Indrek Lepsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on Hansapank AS ja TI OÜ vahel 22.07.2005 sõlmitud laenuleping nr XXXK, mille lisa 2 3 järgi pooled leppisid kokku KMOÜ garantii seadmises nõudele vastavalt garantiikirjale nr XXX Swedbank AS loovutas oma nõude võlausaldajale 08.09.2010. Põhivõlgniku TIOÜ pankrot kuulutati välja 31.08.2012. OÜ KM on temal lasuvat kohustust tunnustanud, kuid oma kohustust võlausaldaja ees täitnud ei ole.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 19.09.2012. a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ning nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse isiklikult allkirja vastu kätte 05.10.2012. a, kuid kohustust ei täitnud.

§ 10

lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks laenulepingu ja selle lisad, garantiikirja ja nõude loovutamise lepingu. Võlgnik vaidleb nõudele vastu. Võlgniku hinnangul on võlausaldaja nõue aegunud. Kohus võlgniku vastuväitega ei nõustu. Võlgnik on esitanud TIOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palub tunnustada KMO nõuet summas 971 899,26 eurot tingimusliku nõudena selliselt, et tingimus loetakse saabunuks juhul kui nõue KMOÜ vastu realiseeritakse ning selle arvelt tasutakse ZKO TIOÜ laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et võlgnik on ise tunnistanud põhivõlgniku pankrotimenetluses garantiikirjast tulenevat kohustust, mistõttu ei saa võlgnik käesolevas menetluses samaaegselt asuda seisukohale, et kohustust ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 500 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 1 028 875,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku makseraskused tekkisid

1. a maikuus ning ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
2. a lõpus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.
3. A lõpuks oli võlgniku omakapital 447 eurot ehk vähem kui pool osakapitalist, mis on võlgniku puhul 10 226 eurot. Võlgniku juhatus oleks pidanud hiljemalt 30.06.
4. a kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Nimetatud kohustuse rikkumine on KarS § 380 kohaselt süüteoks. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. KMOÜ viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile
5. majandusaasta tulemuste kohta. Võlgnikul on esitamata äriregistrile
6. majandusaasta aruanne. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 3

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda äriplaani mitterealiseerumine, vead planeerimises, rahavoogude prognoosimises ja riskide hindamises, sh suutmatus täita endale võetud kohustusi (31.07.2008. a antud garantiikohustust nr XXX), mille täitmiseks võlgnikul rahalised vahendid ja vara puuduvad. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed AR, TP ja V R . Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 1 152 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 152 eurot ja tehtud kulutuste eest 45 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuivõrd pankrotivaras on raha 13,44 eurot, kuulub ajutise haldur tasu ja kulutused väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4