ja üürivõlgnevuse tasumise kokkuleppe alusel üles, kuna kostja I ei pidanud maksegraafikust kinni ning seisuga 19.08.2011 oli kostja I võlgnevus hageja ees 1 265,07 eurot (tl 19-20).
lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.
lg 2 kohaselt ei ole üürileandjal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. 17.11.2011 saldokinnituskirjast nähtub, et kostja I oli üürilepingu erakorralise ülesütlemise seisuga võlgnevuses kolmel üksteisele järgneval maksepäeval tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude maksmisega (tl 24). Üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest 23.08.2011 ning 17.11.2011 saldokinnitusest nähtub, et augustis 2011 oli kostja võlgnevus hageja ees 1 265,07 krooni, mis on suurem kui kolme kuu üüri summa ja suurem kui kolme kuu kõrvalkulude summa. Seega oli hageja
Vaidlust ei ole selles, et kostja on peale üürilepingu ülesütlemist üürilepingu ülesütlemise aluseks oleva võla tasunud. Võla tasumine peale üürilepingu ülesütlemist ei muuda aga ülesütlemist tühiseks.
lg 1 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Kostja on viidanud
lg-le 2, mille kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus.
329 lg 1 kohaselt peab üürnik eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks vastavalt
§-le 326 esitama 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest taotluse üürikomisjonile või kohtule. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei ole kostjad kasutanud oma õigust taotleda tähtaegselt üürilepingu pikendamist.
lg-s 1 on sätestatud, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega tuleb kohustada üürnikku ja tema perekonnaliikmeid s.o kostjaid tagastama XXX asuv eluruum. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi 5 tagamise abinõuga. Kohus leiab, et põhjendatud on kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks määrata, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõstetakse kostjad eluruumist välja. Kostjad on märkinud, et neil puuduvad rahalised vahendid uue eluruumi üürimiseks ning nad ei suuda tagastada eluruumi koheselt. Kohus märgib, et eluruumist väljatõstmist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180. TMS § 180 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või tagastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Seega on kostjatel täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja piires piisavalt aega uue eluruumi leidmiseks. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi eluruumi tagastamise nõude osas rahuldamisele. Sellest tulenevalt puudub kohtul vajadus võtta seisukoht selles, kas kostjad võtsid või ei võtnud hagi eluruumi tagastamise nõudes õigeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.