KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.04.2013.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-50567 Tsiviilasi SS`i hagi TSvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1350 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: SS (isikukood XXX XXX) Hageja seaduslik esindaja: MV (isikukood XXXXXX) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Kostja: TS(isikukood XX, XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Grete Lind (Advokaadibüroo Kasak&Missik, e-post kasak@kasak.ee) 21.03.2013.a. RESOLUTSIOON
- Jätta SS`i hagi TS vastu elatise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud (kostja esindajakulu) hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused, kostja vastuväide SS esitas 25.01.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult TS`ilt avaldajale SS`ile elatise tasumiseks 150 eurot kuus alates 01.12.
- Avalduse kohaselt võlgnik ei osale lapse ülalpidamises. Kohus tegi 04.12.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 11.12.
- Võlgnik esitas 14.12.2012 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt laps elab alates augustist 2007.a. võlgniku sisseregistreeritud aadressil. Lapse ema ei ole lapse praktilises kasvatuses osalenud ega lapse ülalpidamise kulusid kandnud. Lapsele vajalikud kooliasjad, riided, söögi jm on muretsenud lapsele võlgnik koos oma emaga. Laps põeb alates 2008.a. I tüübi diabeeti, mis eeldab lapse pidevat jälgimist ja suunamist, mida kõike teeb võlgniku ema. Lapse ema töötab vahetustega. Tihti lõpeb tal tööpäev pärast kella 23, seda ka nädalavahetustel. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja 25.01.2013 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 30.01.2013 määrusega võttis asja menetlusse ja luges võlgniku vastuväited elatisnõudele TsMS § 495 alusel kostja hagi vastuseks. TS(kostja) esitas kohtule 19.03.2013.a. kirjaliku vastuse (tl 27-29), milles leidis et hageja nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Sisuliselt läheks väljamõistetav elatisraha MV kontole, kes ei ela koos hagejaga, ei osale igapäevaselt hageja kasvatamises ega ei kanna hagejaga seonduvaid kulusid. Hageja ja MV tulid Soomest tagasi 2008.a. 2008.aastast elab hageja vastavalt kokkuleppele MV`ga koos kostja ema, MS aadressil XXX, Tallinn. Nimetatud aadressile on sisse kirjutatud ka kostja, kuid oma töö tõttu viibib kostja tihti töölähetuses. MV kolis ise teise lapsega 2008.a. elama XXX ning elas kuni 2011.a. XXX. MS tegi MV`le tungiva ettepaneku Tallinnasse tagasi kolida, kuivõrd laps peab minema kooli. Hageja on maksimaalselt 1-2 ööd kalendrikuus MV juures ülejäänud aja elab hageja kostja ema juures. MS tasub lapsele vajalike kooliasjade, riiete, toidu elamise, tervishoiukulude, meelelahutuse jne eest. Lapse vajadused on vanaema juures elades igati tagatud - laps on heatujuline ja õppeedukus on hea. Kuivõrd hageja põeb diabeeti, siis on hageja tihti kodusel režiimil ja vajab 24-tunnist järelvalvet. Kostja tasub elatisraha MS`ile vastavalt oma võimalustele. Kohtuistung Kohtuistungil palus MV(edaspidi: lapse ema) hagi rahuldada. Ei vasta tõele, et lapse ema ei tunne lapse kasvatamise vastu huvi ega osale selles. Hetkel elab laps vanaema (kostja ema) juures. 2011.a. augustist kuni 2012.a. juuni lõpuni elas laps emaga. Koolivaheajal oli vanaemal rohkem aega lapsega tegeleda. Seejärel jäi laps vanaema juurde, kuna sealt on mugavam koolis käia. Lapse ema käib nüüd esmaspäevast reedeni tööl ja tahab, et laps jääks temaga ja kostja maksab elatist- aprillis maksab aprilli eest, mais mai eest jne. Elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ei soovi. Samas lapse ema ei eelda, et kostja ei hakka elatist maksma. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Laps on olnud nädala teise vanaema juures XXX. Alates 2008.aastast elab laps kostja ema juures, käib sealt koolis, igapäevaselt tegeleb lapsega vanaema. Ebaõiglane oleks välja mõista elatis, mis laekuks lapse ema kontole. Kostja tasub oma emale kulutusi, lapsele on kõik vajadused isa poolt kaetud. Lapse ema peaks ka vanaemale maksma. Kui edaspidi jääb laps ema juurde, on kostja valmis last vabatahtlikult toetama. Kostja ei ole nõus 2 jätma kulusid advokaadile enda kanda, kuna lapse ema ei ole lapse vanaemale lapse ülalpidamiseks sentigi andnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 lg 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale SS`ile on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selleks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Vaidluse all ei ole asjaolu, et laps elas vanaema MS juures
- aastast kuni 2011.a. augustini, 2011.a. augustist kuni 2012.a. juuni lõpuni elas laps emaga ja alates 2012.a. juulist elab laps jälle vanaema juures, et lapse vanaema tasub lapsele vajalike kooliasjade, riiete, toidu, elamise eest, samuti kulud tervishoiule, meelelahutusele ja muud kulud. Samuti ei vaidlustanud lapse ema asjaolu, et kostja täidab ülalpidamiskohustust MSile. Kuna ülaltoodud asjaolude üle ei olnud vaidlust, siis ei pea kohus andma nende asjaolude kohta esitatud tõenditele (tl 33-65) täiendavat hinnangut. Lapse ema soovib elatist alates aprillist 2013.a, kui laps hakkab elama emaga. Kostja sõnul on ta valmis last toetama, kui laps jääb elama ema juurde. Lapse ema sõnul ei ole alust eeldada, et kostja talle elatist ei maksa. Vanematel on PKS § 116 lg 1 järgi oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kostja on lapse suhtes oma kohustusi täitnud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole rikkunud enne hagi esitamist oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust ja samuti seda, et ei ole alust eeldada, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust tulevikus, puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Elatise nõudmise hagi läbivaatamisel kohtukulusid pooltel Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus kohtuvälise kulu, kostja esindajakulu, TSMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3