KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.03.2013.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-10-26822 Tsiviilasi SOsaühing h

§ 195

lg 1 ja 2 alusel kostjale töövõtulepingu nr 5/06 ülesütlemisavalduse (kd I, lk 39-41) põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud nii Lepingu tingimusi kui eiranud Lepinguga kokkulepitud tähtaegu. Tööde võimaliku alustamise ja/või teostamise kohta puuduvad aktid (Lepingu p 4.5). Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 19.05.2010.a. (kd I, lk 41). Kostja on arvamusel, et tegelikult oli tegemist Lepingust taganemisega

§ 188mõttes.

Hageja jättis oma kohustused täitmata, ei rahastanud projekti. Kohus märgib, et kuna töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul olla tegemist kestvuslepinguga § 195 lg 3 tähenduses.

§ 188

kehtib formaalselt kõigil juhtudel, kui seadus või kokkulepe võimaldab poolel lepingust taganeda.

§ 188

kohaldatakse ka ülesütlemise suhtes, kuna ülesütlemine toimub § 195 lg 1 kohaselt samuti tahteavaldusega teisele poolele ja ülesütlemisega ei kaasne tagasitäitmist. Seega saab § 188 sisuliselt rakendada kõigi lepingute ühepoolse lõpetamise puhul, kui seaduses erireeglit ei ole. Nii ei ole § 188 puhul suuremat tähendust, kas lepingu ühepoolse lõpetamise näol on tegemist taganemisega või ülesütlemisega. Kohus nõustub kostjaga, et tahe lepingust taganeda on tahteavalduse puhul määrav ja ei oma tähtsust kuidas oma avaldust nimetatakse, kas ülesütlemiseks, lõpetamiseks või katkestamiseks.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega teenuste osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Hageja nõuab 12.09.2006.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 5/06 (edaspidi: Leping) alusel kostjale ettemaksuna makstud 118 000 krooni tagastamist, kuna kostja rikkus oluliselt nii Lepingu tingimusi, eiras Lepinguga kokkulepitud tähtaega, tööde võimaliku alustamise või lõpetamise kohta puuduvad aktid. Kohus tuvastas, et raha tasumise kord oli kokku lepitud Lepingu punktides 3.2.1.- 3.2.

1. Hageja kohustus tasuma kolmes etapis: 3.2.
2. I etapp – ettemaks 100 000 krooni+18% käibemaks enne tööde algust; 3 3.2.
3. II etapp – 100 000 krooni+18% käibemaks peale Kristiine Halduskogust ja Tallinna LPA-s kooskõlastuse saamist; 3.2.3 III etapp – 50000 krooni+18% käibemaks peale detailplaneeringu kehtestamist. Vaidlust ei ole, et kostja esitas hagejale arve (kd I, lk 54) ja hageja tasus kostjale ettemaksu 118 000 krooni. Lepingu kohaselt Lepingu mahus on ettenähtud: 2.2.1 vajalike lähteandmete hankimine; 2.2.2 planeerimislahenduse koostamine; 2.2.3 tehniliste tingimuste hankimine; 2.2.4 dendroloogiliste uuringute teostamine (vajadusel); 2.2.5 isolatsiooni arvutuste teostamine (vajadusel); 2.2.6 keskkonnaseisundi hindamine (vajadusel); 2.2.7 liikluskorralduse skeemi koostamine; 2.2.8 vajalike kooskõlastuste teostamine; 2.2.9 kavandatava hoonestuse eskiis, makett või perspektiivvaated; 2.2.10 muud toimingud, mis on vajalikud detailplaneeringu koostamiseks, vajalike muudatuste sisseviimiseks detailplaneeringus ning kooskõlastuste saamiseks. Kostja hagi õigeks ei võta, sest kostja on Lepingu punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.2.7, 2.2.9 ja 2.2.10 ülesanded täitnud ja selle töö eest on vastavalt Lepingu punktile 3.2.1 kostja saanud 118 000 krooni. Esiteks leiab hageja, et kostja ei kooskõlastanud alltöövõtulepinguid eelnevalt hagejaga ja hageja ei ole andnud nõusolekut nende lepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik.

§ 635

lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kuna töövõtulepingu alusel võlgnetakse lõpptulemus ning lepingu täitmise nõuetekohasust hinnatakse üksnes lähtudes sellest, kas vastav tulemus on saavutatud ja vastab lepingu tingimustele, ei ole ka oluline, kas sellise tulemuse saavutamisele on aidanud kaasa töövõtja või tema poolt kaasatud kolmanda isiku tegevus. Töövõtja võib seega teistsuguse kokkuleppe puudumisel anda töö tegemise täielikult üle kolmandale isikule. Reeglina on töövõtja ja kolmanda isiku vaheliseks suhteks samuti töövõtuleping. Sellisel juhul nimetatakse töövõtjat peatöövõtjaks, töid tegelikult läbi viivat isikut alltöövõtjaks ning nendevahelist lepingut alltöövõtulepinguks. Alltöövõtja või tema töötajate teadmine teatavast lepinguga seotud asjaoludest loetakse võrdseks peatöövõtja teadmisega, seega omistatakse alltöövõtja teadmine lepingu täitmisega seotud asjaoludest peatöövõtjale (TsÜS § 133 lg 2). Seda enam, et Lepingu punktis 5.1 on pooled kokku leppinud, et töövõtjal on õigus vajadusel sõlmida oma äranägemisel alltöövõtulepinguid teiste ettevõtetega. Kostja on esitanud töövõtulepingu, mis on sõlmitud 12.09.2006.a. kostja (tellija) ja OÜ ZP (töövõtja) vahel ja mille objektiks oli Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine ning hoone eelprojekt (kd I, lk 48-51). Kostja on tasunud OÜ-le ZP 82 600 krooni (kd I, lk 56). Veel tellis kostja pooltevahelise lepingu täitmiseks geodeetilised tööd firmast G , sest neid töid saab teostada ainult vastava litsentsiga asutus. Tööd oli vajalikud eelprojekti koostamiseks ja kostja on tasunud G i 27.12.2006.a. arve summas 8260 krooni 08.veebruaril 2007.a. OÜ-le A AKM (vastavalt kaubamärgitunnistusele nr 40142) (kd I, lk 53, 55). Kohus leiab, et tööde teostamiseks oli kostjal vajadus kasutada kolmandaid isikuid ja kostjal ei olnud seadusest ega Lepingust tulenevalt kohustust saada lepingute sõlmimiseks hageja kooskõlastus. Veel leiab hageja, et kostja ei pidanud kinni tähtaegadest. Kostja väitel palus hageja tööd (projekteerimise) peatada. 4 Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajad. Tunnistaja LZ ütlustel (kd I, lk 132- 139) toimus tööde peatamine LG soovil 2007.a. lõpus paremate aegade saabumiseni. Tunnistaja ID ütlustel räägiti 2008.a. tööde peatamisest. LG ütles, et ei ole rahalisi vahendeid (kd I, lk 150-152). Tunnistaja NK ütlustel (kd I, lk 144-149) oli leping peatatud. Üks põhjustest, et firmal ei olnud raha ehitamiseks. 2008.a. arutati tunnistaja sünnipäeval kas hakata edasi ehitama või mitte. SK küsis LG mida edasi teeme, pakkus teist arhitekti. LG vastas et las Ž paraneb, ootame, seni peatame. Tunnistaja AJ sünnipäevade ajal toimunud tööalaseid vestlusi ei kuulnud, töösuhetest ei tea tema midagi (kd I, lk 153). Tunnistaja IM teadis arhitekti loomingulisest kriisist ja et tehakse projekt, plaanis oli ehitada hotell (kd I, lk 154-156). 12.05.2010 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja (kd I, lk 52), paludes teatada projekti koostamise jätkamise vajadusest või vastavalt varasemale suulisele kokkuleppele hagejaga nimetatud projekti koostamise katkestamisest. Kostja kirja kättesaamist ja edastamist firma direktorile on tõendatud tunnistaja NK ütlustega. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et hagejal ei olnud rahalisi raskusi. (kd I, lk 100-104). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tunnistajate LZ, I a D , NK ütlustega on tõendatud hageja poolt Lepingu peatamine. Oluline ei ole, kas peatamise põhjuseks olid hageja rahalised vahendid, paremate aegade saabumise ootamine vms, vaid peatada soovimise fakt ise. Tunnistaja NK ütlustega on tõendatud, et hageja ei soovinud O Ž asemele teist arhitekti. Hageja heidab kostjale ette, et tööde võimaliku alustamise ja/või teostamise kohta puuduvad aktid, viidates Lepingu punktile 4.

1. Kohus tuvastas, et Lepingus ei olnud pooled kokku leppinud aktide koostamist ja esitamist tööde alustamise kohta. Lepingu punktis 4.5 on pooled kokku leppinud, et töö lõpetamisel esitab töövõtja (s.o kostja) üleandmis-vastuvõtmise akti, mille tellija (s.o hageja) on kohustatud 5 päeva jooksul arvates esitamisest (saatmisest) alla kirjutama ja töövõtjale tagastama või samaks ajaks esitama põhjendatud otsuse töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lepingu p 2.
2. kohaselt Lepingu objektiks (s.o tööks) on Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine, ning hoone eelprojekt. Seega Lepingu järgi ei olnud kohustust esitada akte ja võtta töid vastu etapiviisiliselt. Üleandmis-vastuvõtmise akt tuli kostjal esitada tööde lõpetamisel. Selle aktini pooled ei jõudnud, sest hageja kasutas oma õiguskaitsevahendit ja ütles Lepingu üles. Veel leiab hageja, et kostja poolt kohtule esitatud Tallinn, Kristiine XXX kinnistu detailplaneeringu eskiis (töö nr DP – 027350) ei vasta nõuetele. Kostja on seisukohal, et tööde teostamine (projekteerimine) katkestati hageja soovil ja seetõttu jäi eelprojekti koostamine lõpule viimata. I etapp oli ettevalmistav töö. Hageja on esitanud spetsialisti arvamuse ning teostatud on ekspertiis, kuulatud üle tunnistajad. Spetsialisti või eksperdi arvamus on mitteõiguslikke eriteadmisi sisaldav. Tõendite hindamine kohtumenetluses kuulub aga õigusteadmiste valdkonda. Arvestades eeltoodut saab kohus tõendite usaldusväärsust hinnata õiguslikust või elulise usutavuse aspektist, mitte aga mitteõiguslikust, s.o eriteadmiste aspektist. Seega on tõendite hindamise kriteeriumiks tõendi sisuline täpsus, vastuolulisus või selle puudumine, samuti kooskõla teiste tõenditega. Hageja tellis kostja väidete ümberlükkamiseks E-B OÜ-lt arvamuse (kd I, lk 74-78) kostja koostatud eskiisi kohta, millest hageja arvamusel nähtub, et kohtule esitatud projektdokumentatsioon on puudulik ja ei vasta kehtivatele nõuetele. Kostja leiab, et arvamuse koostamise ülesanne oli formuleeritud valesti ning seoses sellega tulemused on eksitavad alljärgnevatel põhjustel: 5 ekspertiisile esitatud eskiisi projekteerimise staadiumis detailplaneeringu ning mahulise osa variantide eskiiside materjalid on köidetud kausta tellija soovil, kuid tegemist ei ole mitte valmis tööga, vaid koostamisel oleva projekti materjalidega; koostamisel oleva projekti lõpetamine oli peatatud kahepoolse suulise kokkuleppe alusel, kuid vastav akt jäi kahjuks vormistamata; vastavalt Lepingule on projekti koostamise alustamiseks hageja üle kandnud 40% projekti kogu maksumusest. Kostja arvates ekspertiisi koostamise ülesanne peaks olema esitatud projekti maksumuse mahu hinnang ja selle vastavus hageja poolt üle kantud projekti maksumuse summale; projekti koostaja seisukohalt on XXX kinnistu detailplaneeringu ja mahulise osa eelprojekti läbitöötatud intellektuaalne ja sisuline töömaht tasakaalus töö eest saadud ettemaksu suurusega; projekti lõpetamine on praktiliselt seotud tehnilise vormistamisega ja kooskõlastamisega, kuid hageja ei olnud sellest huvitatud; kaustas olevad materjalid ei ole haldusakt mille alusel saab ja tuleb ehitada, vaid tegemist on haldustoiminguga, mille käigus täidetakse haldusorgani kõik nõuded ja alles peale seda kinnitatakse detailplaneering. Tunnistaja L Z ütlustel esimese etapi tööd, geodeetilised tööd, olid tehtud, selle eest ka maksti. (kd I, lk 132-139). Tunnistaja O Ž ütlustel (kd I, lk 140-143) sai ta tellimuse OÜ AE poolt XXX detailplaneeringu ja hoone eskiisi koostamiseks. Lepingus oli tööde eest tasumine kolmes etapis: ettemaks, teine osa pärast heakskiitmist linnaosavalitsuse poolt menetluse käigus ja lõplik summa pärast detailplaneeringu kehtestamist. Ettemaksu saamisel alustas tunnistaja tööd. Esimene etapp puudutab rahalist osa, see pole valmiduse etapp. Teine etapp on projekti valmidus. Nn mapp on kogu materjal, mis on ette valmistatud projekti lõplikuks valmistamiseks ja menetluse algatamiseks. Tellija palus nii vormistada ja lisada joonised, mis pole lõplikud. See mahub ettemaksu raamidesse. Projektimaterjal, mis oli ette valmistatud lõpliku detailplaneeringu vormistamiseks. Projekt koosneb mitmest etapist – eskiis, eelprojekt, põhiprojekt. See materjal on eskiisistaadiumis ettevalmistav materjal. Töö oli vormistamata tehniliselt, kausta vahel. Tunnistaja sõnul ületas ta saadud ettemaksu teostatud tööga 1,5 – 2 korda. Esimene etapp on ettemaks, pole projekteerimise etapp. Teine etapp on halduskogu kooskõlastus. Joonised olid lihvimata, seletuskiri ei olnud täielik, see oli formaalne, kostja palvel tehtud. Sisuline töö oli tehtud. Kui kooskõlastust ei oleks saanud oleks tunnistaja teinud kiiresti ringi. Tuleb täiendada ja parandada, kuni halduskogu on rahul. Tunnistaja IS hinnangul eskiisimaterjalid on puudulikud, kooskõlastust nendele linnaosavalitsusest ja Tallinna LPA-st ei oleks saanud. Tunnistaja sõnul kui võetakse ettemaks tähendab, et tehakse teatud tööd mahus, mis katab ettemaksu summa. Ettemaksu summa ongi selleks, et läbi viia eskiisi maht ja tellida algmaterjalid. Antud juhul see töö, mis võiks olla selle summa eest tehtud, on tegemata (kd I, lk 199-202). Kohus määras asjas ekspertiisi (kd II, lk 29). Ekspert koostas Tallinnas XXX elamu eelprojekti nõuetele vastavuse eksperthinnangu. Eksperdi hinnangul detailplaneeringu eskiisi kaustas on 2 varianti olemasoleva XXX elamu ümberehitamiseks. Ümberehitamine ärihooneks 26.03.2005, ümberehitamine korterelamu-büroohooneks. Mõlemal eskiisilahendusel on antud asendiplaan, korruste plaanid ja vaated. Ekspert leidis, et kostja poolt kohtule esitatud detailplaneeringu eskiis ei vasta standardiga EVS 811:2006 kinnitatud „Hoone ehitusprojekt“ nõuetele, eelprojekti kooskõlastused kehtivad kuni kehtiva detailplaneeringu muutmiseni või uute projekteerimistingimuste esitamiseni. Ekspert hindas detailplaneeringu skeemi köitele lisatud eelprojekti osa mõistlikuks maksumuseks 2400 euro + käibemaks (kd II, lk 37-46). Kostja eksperthinnanguga ei nõustu, leides, et eksperthinnang oleks pidanud lähtuma 12.09.2006 töövõtulepingust nr 5/06 AEOÜ ja SOÜ vahel. Töövõtulepingu p 2.1 järgi oli Lepingu objektiks Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine ning hoone eelprojekt. Eksperthinnangu p 2.3 on märgitud: …eelprojekti eraldi köitena ei ole kohtule ega eksperdile esitatud“, kuid hinnangut eelprojektile leiti võimalik anda. 6 Poolte vahel ei ole vaidlust, et Lepingu objektiks (tööks) oli Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine ning hoone eelprojekt, tööde eest tasumine oli kokku lepitud kolmes etapis ning Lepingu täitmise alustamiseks teostati ettemaks. Kohus tuvastas, et tööde teostamine (eelprojekti koostamine) katkestati hageja soovil ja sellest tulenevalt jäi eelprojekti koostamine lõpule viimata. Kohus nõustub kostjaga, et alles peale seda kui on teostatud kõigi etappide tööd, saab rääkida eelprojektist ja anda hinnangut tehtud tööle. Kostja ei ole II etapi (p 3.2.2) ja III etapi (p 3.2.3) töid teostanud, kostja ei ole nõudnud tasumist II ja III etapi tööde eest ja selle eest ei ole tasu makstud. Seega ei ole eelprojekti koostatud ning eksperthinnang asjale mida ei ole olemas ei ole asjakohane. Tunnistajana ülekuulatud IS, kes teostas sisuliselt E-B OÜ arvamuse, ütlused ei tõenda kooskõlastuse mittesaamist linnaosavalitsusest ja Tallinna LPA-st. Tunnistaja O Ž ütlustel kui kooskõlastust ei oleks saanud, oleks ta tööd parandanud ja täiendanud, kuni halduskogu oleks rahul olnud. Kohus leiab, et saadud ettemaksust (118 000 kroonist) on kostja tõendanud kulutusi kokku summas 90 860 krooni (5807,01 eurot), seega kuulub hagi rahuldamisele summas 1734,56 eurot. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS §-st 173 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissina maksta hagejale 1645 eurot, millega hageja ei nõustunud, soovides minimaalselt 4000 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 1734,56 euro. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu kohtumenetluses pakkus kostja, leiab kohus, et menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7