) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti 4 tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtu mõiste alla ei kuulu siiski tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige ehitus- ja remonttööd tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade suhtes, nt tarbijast tellija maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehituse töövõtuleping ei saa kunagi olla tarbijatöövõtuleping. Pooled sõlmisid 05.11.2007 töövõtulepingu nr 24, mille objektiks ja sisuks oli väikeelamu mullatööd, taldmik, aluspõrand ja vundamendi ehitustööd, asukohaga XXX, vastavalt projekti tingimustele nr. 084/06, korraldus nr.
637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminud lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus peaks tellijal eelkõige eksisteerima juhul, kui töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Paragrahvi teine lause on kohaldatav, kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest. Sellisel juhul võib töövõtja anda tellijale töö vastuvõtmiseks täiendava mõistliku tähtaja, mille tulutu möödumise korral loetakse töö vastuvõetuks. Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.2 kohaselt on tellija kohustatud tasuma lepingu punktis 7.1 näidatud summa (163 420 krooni) töövõtja poolt antud pangakontole üleandmis-vastuvõtu aktide alusel. Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.
lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on majandus-või kutsetegevusega tegelev isik ja töövõtuleping on seotud tema majandus-või kutsetegevusega, sätestab
Kui kostja leidis, et hageja ei teostanud töövõtulepingus nr 24 sätestatud töid vastavalt, oleks kostja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama hagejale peale 05.11.2008, kui kostja sai kätte aktid nr 86 (kd I, tl 15), 85 (kd I, tl 16) ja 85A (kd I, tl 17), dokumendid teostatud lisatööde kohta (kd I, tl 16-22) ja arve nr 52. Kostja hagejale kirjalikke pretensioone esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
lg 3 esimese lause kohaselt ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise
lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Töövõtulepingu punkti 7.4 kohaselt oli kostja (tellija) kohustatud peale tööde üleandmis-vastuvõtuakti saamist tagastama selle hagejale (töövõtjale) allkirjastatult või motiveeritult keelduma, esitades hagejale (töövõtjale) kirjaliku pretensiooni. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et kostja oleks esitanud veebruaris 2008, kui lõpetati töövõtulepingus nr 24 ettenähtud tööd ja hageja poolt teostatud täiendavad lisatööd, hagejale teostatud tööde osas pretensioone tulenevalt töölepingu nr 24 punktist 7.4. Samuti ei ole kostja hagejale esitanud pretensioone peale 05.11.2008, kui kostja sai kätte hageja poolt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nendest tulenevad arved. Kostja on lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud oma 16.01.2012 kohtule esitatud täiendavas vastuses. 02.03.2009 asjaõiguslepingu alusel võõrandas kostja vaidlusaluse kinnistu uuele omanikule, seega pidi kostja olema teadlik kinnistu võõrandamisel hageja poolt kinnistul töövõtulepingu nr 24 alusel teostatud töödest (sh lisatöödest) ja nende võimalikest puudustest. Kuna kostja ei ole õigeaegselt tuginenud hageja poolt töövõtulepingu nr 24 alusel teostatud tööde (sh lisatööde) mittevastavusele, ei saa kostja käesoleval juhul kasutada töövõtulepingu nr 24 rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-80-08 jõudnud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine
Samas ei muuda töö vastuvõtmine
lgs 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale tähtaegselt motiveeritud pretensiooni esitanud ega teinud hagejale ettepanekut ka ehitustööde parandamiseks või asendamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja 7 on töövõtulepingu nr 24 kohaselt tehtud tööd (sh lisatööd) vastu võtnud ja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikke pretensioone hageja poolt teostatud tööde osas, tuleb lugeda, et hageja on oma kohustused, mis tulenevad töövõtulepingust nr 24, täitnud nõuetekohaselt. Viimasena annab kohus hinnangu selle kohta, kas hagejal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest. Töövõtulepingu nr 24 sisuks oli väikeelamu mullatööd, taldmik, aluspõrand ja vundamendi ehitustööd, asukohaga XXX, vastavalt projekti tingimustele nr. 084/06, korraldus nr. 336. Eelarve koostatud V. K poolt, elamu tüüp Classic 109 variant garaažita (kd I, lk 9). Elamu tüüp Classic 109 ehitus-remonttööde eelarve kohaselt oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga kokku 163 420 krooni (kd I, lk 13). Hageja poolt teostatud lisatööde maksumuseks oli 85 559 krooni (kd I, tl 16-22). Hageja koostas kostjale 10.10.2008 arve nr 52 summas 248 979 krooni (kd I, tl 14). Kohus leiab, et selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. 14.05.2012 määras kohus tsiviilasjas 2-10-40319 ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert leidis oma arvamuses (töö nr E-825/12), et OÜ SE poolt XXX (XXX kinnistusregistri registriosa nr XXX) rajatud vundamendi põhjendatud ehituskulud töö lõpetamise ajal (veebruar 2008) olid 131 437 krooni (koos käibemaksuga). Ekspert hindas vundamendi väärtuseks käesoleval ajal, kui teda kasutatakse sihipärasel eesmärgil so Classic-109 tüüpi elamu rajamisel 7 416,82 eurot (koos käibemaksuga) (kd II, tl 15-26). 13.02.2013 vastas ekspert kostja täiendavatele küsimustele, mille kohaselt oli kostja nõus vundamendi ja aluspõranda ehitamisega sidumata Classic 109 tüüpi garaažita elamule (töövõtuleping nr 24 05.11.2007). Töövõtulepingu lisana allkirjastati kahepoolselt ka eelarve summas 163 420 krooni (koos km-ga) sh 25% kaudsed kulud ja kasum (summas 27 698 krooni). Ekspert pidas kaudsete kulude ja kasumi kasutamist õigustatuks. Defektsete tööde võimalik lammutamise või defektide kõrvaldamise maksumus arvatakse tehtud tööde akteeritud summast maha koos kaudsete kulude ja kasumiga. Ekspert leidis, et XXX vundament ei ole ehitatud R OÜ sidumata eelprojektile vastavalt. Vundamendi ja aluspõranda kasutamiseks Classic 109 tüüpi garaažita elamu valmisehitamiseks tuleks teha R AS eksperthinnangus (töö nr E-825/12) p 2.10 ettenähtud tööd. Peale nimetatud tööde teostamist on vundament ja aluspõrand kasutatav tööde jätkamiseks (kd II, tl 47-48). Hageja teostas töövõtulepingu nr 24 kohaselt väikeelamu mullatööd, taldmiku, aluspõranda ja vundamendi ehitustööd. Hageja tasunõude suuruseks oli kostjale esitatud arve nr 52 alusel 248 979 krooni ehk 15 912,66 eurot, mille hulka kuulusid ka teostatud lisatööd. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid teostanud ja kulusid kandnud ei oleks.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 8 Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 248 979 krooni ehk 15 912,66 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.5 kohaselt maksab kostja (tellija) viivist 0,1 % hilinenud summalt päevas. Kuna hageja poolt kostjale esitatud arvel ei olnud märgitud maksetähtaega, arvestas hageja alates 15.11.2008 kostja võlgnevuselt viiviseid. Seisuga 04.02.2013 oli sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 23 805,02 eurot (kd II, tl 41). Kostja viiviste vähendamist ei taotlenud. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on korrektne ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 04.02.2013.a. sissenõutavaks muutunud viivised 23 805,02 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 05.02.2013 kuni põhinõude summas 15 912,66 eurot täieliku tasumiseni määras 0,1 % päevas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.