Obsah (7)

§ 171§ 31§ 29§ 91§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12387 Tsiviilasi AŠ pankrotiavald

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata AŠ ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 712,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 235,13 eurot, kokku 947,63 eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 75 eurot.
3. Välja mõista võlgnikult AŠ Maire Armi kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 947,63 eurot ja kulutuste hüvitis 75 eurot, kõik kokku 1 022,63 eurot.
4. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Teadaanded. Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud AŠ esitas 18.03.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. AŠ on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 10.04.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas AŠ ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 18.04.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul vara, mille saaks arvestada pankrotimenetluse hulka. Samuti puudub võlgnikul igakuine stabiilne sissetulek. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 84 751,39 euro ulatuses, s.h on suurimaks võlausaldajaks GM, kelle sissenõutavaks muutunud nõude suuruseks on 63 551,19 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur suutmatust tasuda kohustusi ning vara ja sissetulekute puudumine. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole ajutise menetluse käigus ilmnenud. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna AŠ on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb AŠ pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus AŠ pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 712,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 235,13 eurot, kokku 947,63 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 75 eurot. Ajutine haldur palub 397 eurot ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AŠ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Maire Armi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 84 745,39 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara ja igakuine stabiilne sissetulek puudub.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus 2 menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus AŠ pankroti välja.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 712,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 235,13 eurot, kokku 947,63 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Seaduse kohaselt ei ole pankroti väljakuulutamisel võimalik ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest (

§ 23

lg 4), samuti ei ole võimalik määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võlgnikule menetlusabi (

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2). Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 947,63 eurot ja kulutuste hüvitis 75 eurot, kõik kokku 1 022,63 eurot, välja mõista võlgnikult AŠlt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3