sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib
lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki vajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Tuginedes PKS § 101 lg l, mille kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagejad on elatise suurendamise nõudes lähtunud hagi esitamise ajal kehtinud kuupalga alammäärast 290 eurot. 2 Kohus leiab, et kostja vastuväide, milles on elatise suurendamise nõue seatud sõltuvusse lastega suhtlemise võimalikkusest ning laste emalt informatsiooni saamisest, ei ole põhjendatud. Kui kostjal on takistatud lastega suhtlemine, siis võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda eraldi avaldusega kohtusse. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on õigustatud isik ülalpidamist saama täisealiseks saamiseni ning täisealiseks saanuna kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud
Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Harju Maakohtu määrusega 21.11.2012 vabastati hagejad riigilõivu tasumisest summas 75 eurot.
lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu 75 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.