← Eesti

2-12-41151/12

Obsah (11)§ 396§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 95§ 397§ 94§ 415§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.03.2013, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-41151 Tsiviilasi BIGBANK AS hag

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 396

lg 1 kohaselt Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 12.09.2005 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr XXX (tl 13-14), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 3 kokkulepet (tl 23-24, 30-31, 37-38) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 3 (tl 37-38) suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 932,49 krooni (123,51 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 571,93 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 71 535,20 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 3 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 29.09.2010 22,49 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 41-43). Hageja ja kostja sõlmisid 23.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX (tl 50), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 2 kokkulepet (tl 56-57, 64-65) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 (tl 64-65) suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 829,87 krooni (116,95 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 412,33 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 69 037,99 Eesti krooniga. Kokkuleppega nr 2 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 29.09.2010 24,58 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 61-63). Kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud eelpool nimetatud laenulepingute sõlmimise osas, puudub nimetatud asjaolude üle vaidlus.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Vastavalt tarbijakrediidilepingule XXX väljastas hageja kostjale krediidisumma 4 571,93 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.2012 tasus kostja krediidisumma katteks 10,32 eurot. Kostja kohustus tagastama kokkuleppe nr 3 alusel krediidisumma alates 18.04.2011 igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule (tl 39-40), millist kohustust kostja rikkus. Pärast lepingu ülesütlemist oli tagastamata krediidisummaks 4 561,61 eurot. Vastavalt tarbijakrediidilepingule 0701583/25 st väljastas hageja kostjale krediidisumma 4 412,33 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.2012 tasus kostja krediidisumma katteks 5,76 eurot. Kostja kohustus tagastama kokkuleppe nr 2 alusel krediidisumma alates 15.04.2011 igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule (tl 66-68), millist kohustust kostja rikkus. Pärast lepingu ülesütlemist oli tagastamata krediidisummaks 4 406,57 eurot. Hageja on arvestanud tasutud summadelt krediidisumma katteks 16,08 eurot, siis 4 on käesoleval ajal kostjal tasumata krediidisumma 8 968,18 eurot. 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevalt oli tagastamata krediidisummaks 4 406,57 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenevalt oli tagastamata krediidisummaks 4 501,61 eurot, kokku 8 908,18 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-07 leidnud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-96-11 jõudnud seisukohale, et laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii

§ 95

lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditega kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega. Kostja on seisukohal, et tema on hagejale kõik summad kohusetundlikult tagasi maksnud. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil esitas kostja kohtule 22.03.2011, 05.08.2011, 05.08.2011, 14.09.2010, 22.11.2011 ja 08.12.2011 avaldused (tl 128-133), millest tulenevalt palus hagi jätta rahuldamata. Hageja täpsustas, et nende avalduste pinnalt sõlmiti kokkulepped. Kostjale anti maksepuhkust ja kostja on lepingud allkirjastanud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on hagejale tasunud laenusummad. Samuti ei nähtu nimetatud asjaolu ka kostja poolt kohtuistungil esitatud 22.03.2011, 05.08.2011, 05.08.2011, 14.09.2010, 22.11.2011 ja 08.12.2011 avaldustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 8 908,18 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Üldtingimuste nr S (tl 41-43, 61-62, 20-22) p 6.7 ja 6.6, 7.5 kohaselt krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingute rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (tl 77). Kostja ei ole hagejale seoses krediidilepinguga nr XXX tasunud kokku 70,29 eurot 27.10.2011 (tl 44-45) kostjale ja käendajale saadetud võla sissenõudmiskirja, 19.12.2011, 30.12.2009 (tl 46-47) saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 12.01.2012 (tl 48-49) saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Kostja ei ole hagejale seoses krediidilepinguga nr XXX tasunud kokku 115,02 eurot 28.04.2011, 25.05.2011, 08.09.2011, 27.09.2011, 27.10.2011 (tl 69-73) kostjale saadetud võla sissenõudmiskirja, 02.11.2011, 19.12.2009 (tl 74-75) saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 12.01.2012 (tl 76) saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevalt oli võla sissenõudmisega seotud kuludeks 115,02 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenevalt oli võla sissenõudmisega seotud kuludeks 40,29 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis oli hagejal õigus edastada kostjale teateid võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu on võla sissenõudmisega seotud kulud põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Vastavalt

§ 397

lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 5 kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 22,49 % krediidisummast ühe aasta kohta ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 24,58 % krediidisummast ühe aasta kohta. Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel ei ole kostja pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud. Ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi suuruseks on 1 973,91 eurot. Pärast tarbijakrediidilepingu nr XXX ülesütlemist on kostja intressidena võlgnetavate summade katteks tasunud 66 eurot. Seega on kostja poolt tasumata sissenõutavaks muutnud intress summas 1 653,01 eurot, mõlema tarbijakrediidilepingu alusel kokku 3 626,92 eurot. Kohus on seisukohal, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 415

lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul viivisemääraks lepinguga kokku lepitud intress vastavalt tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 22,49 % ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 24,58 %. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 on samuti leidnud, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ 22.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevalt oli sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 295,52 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenevalt oli sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 252,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 22.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivise mõlema tarbijakrediidilepingu alusel summas 2 547,92 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine. Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel kohustus kostja hagejale tasuma lepingu muutmise tasu summas 45,72 eurot ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel 44,12 eurot, kokku summas 89,84 eurot. Kohus leiab, et lepingu muutmise tasu on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja palus viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 27.02.2013. Seega tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista alates 27.02.2013 kuni laenulepingu nr XXX alusel tagastamata krediidisumma 4 501,61 euro täieliku tasumiseni viivis 22,49 % tagastamata krediidisummalt aastas ja alates 27.02.2013 kuni laenulepingu nr XXX alusel tagastamata krediidisumma 4 406,57 euro täieliku tasumiseni viivis 24,58 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Geete Lahi Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.