Obsah (6)

§ 121§ 44§ 49§ 45§ 151§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-189 Haldusasi O.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

) § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Selliseks asjaoluks on

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt ka see, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 7.

§ 44lg 1 kohaselt võib isik kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Eeltoodust tulenevalt isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui haldusakt või toiming, mida ta kohtule esitatavas kaebuses vaidlustada soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul käesoleval juhul selline olukord esineb. Kaebaja on vaidlustanud LÕMTK 08.11.2012 korralduse nr 12.2-3/9676-34, millega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut esitama teavet RKO Platvorm OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Asja materjalidest tulenevalt esitas kaebaja 13.11.2012 maksuhaldurile dokumendi, millega keeldus vaidlusaluse korralduse täitmisest, tuginedes enese mittesüüstamise õigusele. 11.12.2012 esitas kaebaja ka vaide vaidlusaluse korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuhaldur on nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele märkinud, et aktsepteerib konkreetses maksuasjas esinevaid asjaolusid arvestades O.V. õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile ega oota kaebajalt vaidlustatud korralduse täitmist. Sellel põhjusel ei ole maksuhaldur määranud kaebajale ka sunniraha korralduse täitmata jätmise eest ega nõudnud kaebajalt korralduse täitmist. MTA on kinnitanud, et ei kavatse vaidlustatud korralduse täitmist ega selle mittetäitmisest tulenevalt sunniraha tasumist kaebajalt nõuda ka tulevikus. Kohus on esmalt seisukohal, et kaebajalt ei saa korralduse täitmist enam nõuda, kuna täitmise tähtaeg on möödunud (tähtaja pikendamiseks tuleks haldusakti kehtivuse korral anda uus haldusakt, mida oleks vajadusel võimalik vaidlustada). Haldusakti andja on nii kohtu- kui vaidemenetluses kinnitanud, et aktsepteerib kaebaja õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile ega oota seetõttu korralduse täitmist. Vastava õiguse kasutamise võimalust on kaebajale selgitatud ka kaevatavas korralduses, paludes põhjendatud keeldumine esitada enne korralduse täitmise tähtaja möödumist. Kuigi vastustaja ei ole seda haldusaktis selgelt väljendanud on kohtu hinnangul maksuhaldur sidunud korralduse kehtivuse lõppemise põhjendatud keeldumise teatavakstegemisega koormava haldusakti adressaadi poolt, st et haldusakti kehtivus on lõppenud. HMS § 53 lg 1 p 1 kohaselt võib haldusakti kehtivusaeg olla piiratud tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes. Kuna kaebaja keeldus korralduse täitmisest MKS § 64 toodud alusel ning vastustaja on kinnitanud, et aktsepteerib kohustuse puudumist, siis tuleb sellega haldusakti kehtivusaeg lugeda lõppenuks. Vastasel juhul tulnuks vastustajal endal tunnistada haldusakt edasiulatuvalt kehtetuks. Kui haldusakt on kehtiv, siis on adressaadil selle täitmise kohustus ning puudub igasugune kindlus, et tema suhtes sunnivahendeid ei kohaldata. Haldusorgani selgitus, et ta ei nõua haldusakti täitmist, haldusakti adressaadile mingit õiguslikku alust eeldada kohustuste puudumist ei anna. Lühikese kaebetähtaja tõttu on isik sellises olukorras sunnitud pöörduma kohtusse, et mitte minetada kaebuse esitamise tähtaega. Kuna antud juhul on kohus seisukohal, et haldusakt enam ei kehti, ei saa kohus seda ka tühistada ning esitatud tühistamiskaebust läbi vaadata. 2 8. Kohtumenetluses on kaebajal võimalik ka nõuet muuta (

§ 49

). Tühistamisnõude asemel saaks teoreetiliselt esitada tuvastusnõude (tuvastada vaidlustatud korralduse õigusvastasus), kui selleks esineb õiguskaitsevajadus.

§ 45

näeb tuvastamiskaebuse esitamise eeldusena ette muu tõhusama õiguste kaitse vahendi puudumise. Kuna antud juhul kaebaja ei vaja kaitset kehtetu korralduse täitmise ega sunnisraha nõudmise eest ning ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et korralduse väljastamisega oleks kaebajale tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju, ei pea kohus võimalikuks nõude muutmist ega tee seetõttu kaebajale enne kaebuse läbivaatamata jätmist vastavat ettepanekut. Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et kohtumenetluses hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Maksuhaldur ei saa enne korralduse andmist teada, kas korralduse adressaat soovib kasutada seadusest tulenevat õigust teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks või mitte. Seetõttu ongi korralduses viidatud maksukorralduse seaduse §-st 46 tulenevatele teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alustele ning palutud sellise õiguse kasutamisest ja selle konkreetsest alusest maksuhaldurit teavitada enne kohustuse täitmise kuupäeva. Seadusest tulenev hoiatus sisaldub tavapäraselt igas maksuhalduri poolt tehtavas teabe nõudmise ja tõendite esitamiseks kohustavas korralduses. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest põhjendusi, mis võimaldaks korralduse õiguspärasuses, selle andmise hetke seisuga, põhjendatult kahelda. 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb LÕMTK 08.11.2012 korralduse nr 12.2-3/9676-34 tühistamise nõudes jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal ilmselgelt puudub selle vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 3