Obsah (6)

§ 423§ 440§ 386§ 168§ 173§ 174

2-11-5685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-5685 Tsiviilasi P OÜ hagi NAOÜ, P

) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

§ 423

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigust. Hageja nõuab OÜ NA, P AOÜ (pankrotis) ja OÜ L vahel 19.02.

1. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-ide 2.1 ja 5.1 alusel hüpoteegi seadmise OÜ-le NA kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuvale kinnisasjale P A kasuks summas 54 000 000 krooni, OÜ NA, P AOÜ (pankrotis) ja OÜ L vahel 19.02.
2. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-ide 2.1 ja 5.1 alusel hüpoteegi seadmise OÜ-le NA kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuvale kinnisasjale OÜ L kasuks summas 6 000 000 krooni ning OÜ P (pankrotis) ja OÜ SI vahel 20.12.
3. a. sõlmitud hüpoteegi üleandmise kokkuleppega OÜ-le NA kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuvat kinnisasja koormava hüpoteegi summas 54 000 000 krooni üleandmise OÜ-lt P (pankrotis) OÜ-le SI kehtetuks tunnistamist. Hageja on esitanud ka nõuded tuvastada kostjate OÜ SI, OÜ L . OÜ NA kohustus anda nõusolekud kinnistusraamatu vastavate kannete muutmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja OÜ P 05.05.
4. a. ja 16.09.
5. a. täitmisavalduste ja AS Hansa Liising Eesti (nüüd Swedbank Liising AS), TE OÜ, NAOÜ ja AS Hansapank (nüüd AS Swedbank) vahel 29.05.
6. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, NAOÜ ja AS Swedbank vahel 29.05.
7. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ja AS Swedbank, P OÜ ja NAOÜ vahel 04.05.
8. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud laenulepingu nr XXX ülevõtmise kokkuleppe, hüpoteegi loovutamise lepingu, tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel alustatud täitemenetlus kostja I suhtes põhivõla 1 917 349.45 eurot, intressi 18 144,68 euro (periood 31.03.
9. a – 31.05.
10. a), viivise 733 386.16 eurot (periood 01.06.
11. a – 09.02.
12. a) ning leppetrahvi 18 264.34 euro sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2010/2718). Seega on vaidlusaluses täiteasjas hageja nõude täitemenetluses maksmapanemise aluseks täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 19 tähenduses ning vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendist tuleneva nõude sisuks sissenõudja kasuks hüpoteegitud kinnisasjale sissenõude pööramise teel tema rahalise nõude rahuldamine kinnisasja arvel.
13. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolu kohaselt, mille osas menetlusosalistel ei ole ka vaidlust, on võlgnikule (kostja I) kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale hageja kasuks seatud hüpoteegid summas 32 500 000 krooni ja 6 500 000 krooni vastavalt teise ja kolmanda kandena ning kokkulepete, mille kehtetuks tunnistamist hageja nõuab, alusel sisse kantud hüpoteegid asuvad hageja kasuks seatud hüpoteekidest tagapool (vastavalt kanded number neli, viis ja kuus). Arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.
14. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-113-09 väljendatud seisukohta, tuleb TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1). Kohtu hinnangul on ka enne TMS § 191 sätestatud tagatise tagasivõitmise kriteeriumite hindamist vajalik kontrollida esmase eeldusena sissenõudja huvide kahjustamist. Seega saaks hagi vaidlusaluste tagatiskokkulepete kehtetuks tunnistamiseks kuuluda kohtu poolt rahuldamisele üksnes juhul, kui avalduses kohtu ette toodud asjaoludel kahjustaks vaidlusalused tehingud sissenõudja huve. Kohus leiab, et asjaoludel kus hageja hüpoteegid on kostja II, kostja III ja kostja IV realiseeritavatest hüpoteekide järjekohtadest eespool, võimaldab õiguslik olukord hagejal kui pandiõiguses paremust omaval sissenõudjal kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel osaleda esimeses järjekorras (TMS § 174). Eeltoodust lähtudes arvab kohus, et olukorras kus hageja sundtäitmise nõude aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevalt saabki sundtäitmise 2-11-5685 eesmärgiks olla sissenõudja võlaõiguslikul alusel tekkinud nõude rahuldamise saavutamine kinnisasja arvel maksimaalselt hüpoteegisumma ulatuses, saab hageja huviks olla kinnisasja müümisel täitemenetluses saada osa vara müügist laekunud tulemi jaotamisest, millise huvi kahjustamist hageja esitatud asjaoludest ei tulene. Isegi juhul, kui kohus hageja nõutud tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistaks, ei muutuks sellest hageja õiguspositsioon täitemenetluses, sest sissenõudja saaks esimestel järjekohtadel oleva hüpoteegipidajana oma nõude rahuldatud kinnisasja arvel sõltumata sellest, et kinnisasi on koormatud ka teiste, hageja pandiõigusest tagapool asuvate hüpoteekidega. Kohtu hinnangul ei saa olla ka hageja kui sissenõudja kaitsmisväärseks huviks nõuda esitatud asjaoludel hüpoteekide tekkimise aluseks olevate kokkulepete kehtetuks tunnistamist ainuüksi seetõttu, et teised sissenõudjad (või täitemenetluse võlgniku muud võlausaldajad) või täitemenetluse osalised täiteasjades, millistes on sundtäitmise esemeks samuti võlgniku kinnisasi, kasutavad mingeid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (kohtutäituri tegevuse TMS § 217 kohane vaidlustamine, arestitud kinnisasja hinna TMS § 74 kohane vaidlustamine, pankrotiavalduse esitamine jm). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja esitatud avaldus on perspektiivitu

§ 423lg 2 tähenduses ja hagiavaldus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.

See tähendab, et hageja poolt kohtule esitatud asjaolude alusel, nende õigsust eeldades, ei ole hagiavalduse rahuldamine võimalik. Kuivõrd hagiavalduse resolutiivosa p-ides 5, 6 ja 7 esitatud nõuete rahuldamise eelduseks on vaidlusaluste tehingute kehtetuks tunnistamine, millised nõuded jätab kohus läbivaatamata, ei ole võimalik ka nn järelnõuete rahuldamine, mistõttu tuleb ka selles osas jätta hagi läbi vaatamata. 16. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi läbivaatamata jätmise määruse teatavakstegemise aja edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest selleks ei ole alust. Kohus, kaaludes

§ 423

lg 2 järgi hagi läbivaatamata jätmist, saab lähtuda kohtu ette toodud hagi aluseks olevatest asjaoludest ning kohtu eelistungil antud hageja selgitustest, mida ei muuda asjaolu, et kostjale I on nimetatud ajutine pankrotihaldur. 17. Seoses kostja I OÜ NA10.04.2012. a esitatud menetlusdokumendis sisalduva hagi õigeksvõtuga märgib kohus järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kohtu hinnangul saab täitemenetluses tagasivõitmise korras tehingute vaidlustamisel olemasolevat õiguslikku olukorda kohtulikult ümber kujundada kõigi hagimenetluse osaliste jaoks ühiselt, mistõttu ei ole kohus kostja I õigeksvõtuga seotud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata ka tema suhtes. 18.

§ 386

lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodu alusel tuleb tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 15.02.

1. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ-l L (registrikood XXX) OÜ L kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni käsutamine ja määrati kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ L (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni juurde hüpoteegi käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks. Samuti tuleb tühistada Harju Maakohtu 15.02.
2. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ-l SI (registrikood XXX) OÜ SI kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi 2-11-5685 summas 54 000 000 krooni käsutamine ja määrati kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ SI (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi summas 54 000 000 krooni juurde käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks. Lisaks tuleb tühistada Harju Maakohtu 15.02.
3. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ P (pankrotis [registrikood XXX]) kustutamine äriregistrist. Kohus selgitab, et huvitatud isikul tuleb käsutuskeelu kustutamiseks pöörduda käesoleva kohtumääruse jõustumisel registripidaja poole. 19.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eelnimetatu alusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 2).

Kaija Kaijanen kohtunik