Obsah (6)

§ 444§ 405§ 173§ 162§ 174§ 178

2-12-56558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-56

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse 1 2-12-56558 menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. 21.10.2009 kandis hageja kostja arvelduskontole üle 10 000 krooni, mis on tehtud õigusliku aluseta. Maakohus põhjendused 2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405.

§ 444

lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Puudub vaidlus, et kostja on saanud hagejalt 21.10.2009 pangaülekande kaudu 10 000 krooni. Hageja nõuab tasutud summa tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
2. Kohtu hinnangul on hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ning hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on hagejalt alusetult saanud 10 000 krooni. Hageja seletas, et ta kandis vaidlusaluse summa 28.10.2005 kasutusrendilepingus märgitud arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX selleks, et täita 04.05.2009 lepingut nr 18-56 (tl 5-6, 19, 58).

§ 405

lg 1 p 5 järgi on lihtmenetluses tõendiks ka menetlusosalise seletus, mis ei ole antud vande all. Hageja seletused haakuvad teiste asjas esitatud objektiivsete tõenditega. Hageja seletuse kohaselt täitis ta 10 000 krooni maksmisega 04.05.2009 lepingut ja maksis p 2 järgi kolmandat osamakset. Kuna ta oli kolmanda osamakse (10.08.2009) tasumisega viivituses, märkis ta makse selgitusse „osa võlast“. Hageja seletuse kohaselt oli ta kindel, et arvelduskonto, kuhu ta raha üle kandis, kuulus MS’ile (tl 4). Kohus ei ole tuvastanud hageja ja kostja vahelist kehtivat võlasuhet, mille täitmiseks hageja vaidlusaluse summa kostja arvelduskontole üle kandis. Samuti ei saa vaidlusaluse summa õiguslikuks aluseks lugeda 04.05.2009 lepingut nr 18-56, kuna nimetatud lepingu pooleks oli MS ning nimetatud tehing on tühine (tl 19). Nimetatud tehingu alusel tasus hageja kaks esimest osamakset kogusummas 130 000 krooni MS’ile sularahas, mistõttu on usutavad ka hageja seletused, miks ta eksis arvelduskonto omanikus.

1. Puudub vaidlus, et 04.05.2009 tehing, millega kohustus MS võõrandama hagejale korteriomandi aadressil XXX , on tühine (tl 7-13). 14.12.2011 kohtuotsusega on lahendatud korteri kasutamise kommunaalteenuste võlgnevus 7603.77 krooni. 2 2-12-56558
2. Kostja vastuväidete kohaselt on tal õigus nimetatud maksele, kuna hageja on jätnud tasumata korteri üüri alates 26.03.2009 kuni 10.05.
3. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus nõuda nimetatud perioodi eest hagejalt üüri. Kostja poolt 27.02.2013 esitatud „vastuväited hagiavaldusele“ saab tõlgendada kui kostjapoolset tasaarvestuse avaldust. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
4. Hageja seletas, et korteri kasutamise eest temalt üüri ei nõutud ning pooled leppisid kokku, et alates 04.05.2009 pidi hageja tasuma vaid korteri kasutamisest tulenevate kommunaalteenuste eest. Nimetatud hageja väide on usutav. Isegi, kui 04.05.2009 kirjalik leping on tühine (ka selles sisalduv p 4) vorminõuete rikkumise tõttu, siis sellele vaatamata on kohtu hinnangul tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe, mis oli suunatud 28.10.2005 kasutusrendi lepingu lõpetamisele, sest pärast 04.05.2009 pooled nimetatud lepingut ei täitnud. Nimetatud kokkulepe võis olla sõlmitud suuliselt (VÕS § 11 lg 1). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli pooltel kokkulepe, mille kohaselt võis hageja kuni korteriomandi ostmiseni kasutada korterit tasuta. Kuna kostja ei olnud korteri kaasomanik, ei saaks tal olla ka nõuet asja kasutamise väärtuse hüvitamisest tulenevalt. Menetluskulud
5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3