) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. 2 2-13-10564
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikule kuuluval varal turuväärtus, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 29 025.91 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik omab pikaajalist elamisluba. Võlgnik on töötu, tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus. Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tema igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevad kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.
§ § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb eeltoodust tulenevalt võlgniku pankrot välja kuulutada.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et JSpankrotimenetluses esineksid vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks töö kaotus ja pikaajaline töötus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul põhjustas võlgniku 3 2-13-10564 maksejõuetuse temapoolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, s.h üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole võimeline täitma. Võlgniku maksejõuetust on süvendanud suutmatus leida töökohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et JS ei ole planeerinud oma kohustusi ja on võtnud kohustusi, mida ta ei ole võimeline täitma, samuti ei ole võlgnik maandanud riske ega ei ole sõlminud laenukindlustuslepingut, mis tagaks tema kohustuste täitmise töötuse korral. Kohus selgitab JS , et tulenevalt
lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui JSsoovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks JS pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.