KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1946 Haldusasi Ma

) § 60 lg

1. M. Septer esitas 05.06.2011 vaide, kuid Viru Vangla direktori 05.07.
2. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
3. M. Septer esitas Tartu Halduskohtule 03.07.2011 kaebuse Viru Vangla 24.05.
4. a käskkirja tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatav käskkiri õigusvastane, kuna on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 56 lg 2 ja VangS § 63 lg 1 nõudeid. Käskkiri on kaalutlusvigadega, kuna pruun T-särk oli kaebajal seljas alates 14.04.2011 ning valvur ei nõudnud selle äraandmist. Kaebaja andis enne kartserikaristuse kandmisele asumist kõik oma isiklikud asjad valvurile, kes need lattu viis. Vangla T-särgi jättis kaebaja selga, 1 kuna ta oli haige ja tal oli külm olla. Jalutuskäikudel kaebajale vangla pruuni vormi ei väljastatud, küll sai ta aga kanda vangla jopet. Väide, et kaebaja on kuidagi enda valdusesse saanud kartserikaristuse kandmise ajal pruuni T-särgi, on tõendamata ja ei vasta tõele. Distsiplinaarkaristust määrates ei ole asjaolusid igakülgselt välja selgitatud, rikutud on seaduse nõudeid ja kaebaja õigusi.

§ 60

lg 1 ei keela vangla vormiriiete kandmist kartseris ning järelikult ei ole kaebaja antud normi rikkunud, kuna kartseris vangla T-särgi kandmine ei kvalifitseeru

§ 60lg 1 süüliseks rikkumiseks.

Kuna vangla T-särk ei ole isiklik ese, ei ole kartseris keelatud vangla riietust kanda tulenevalt VangS § 651 lg-st

1. Riigikohus on 21.06.
2. a otsuse nr 3-3-1-24-10 p-s 12 märkinud, et vanglal tuleb distsiplinaarsüüteo toimepanemise kontrollimisel kõigepealt tuvastada, kas tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega või mitte, tuvastades leitud eseme omadused ning andes hinnangu, kas leitud esemega saab või on võimalik tekitada endale või teistele isikutele vigastusi. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul oli distsiplinaarkorras karistamine ebaproportsionaalne ning vastuolus õiguse üldiste põhimõtetega, lisaks oli karistus määratud valel õiguslikul alusel. Kaebaja hinnangul ei ole

§ 60

lg 1 õigusselge osas, milles see võimaldab tõlgendada vangla poolt väljastatud T-särgi kandmist kartseris rikkumiseks ning karistada kinnipeetavat distsiplinaarkorras.

1. Tartu Halduskohtu 21.11.
2. a otsusega jäeti M. Septeri kaebus rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt on kartserikaristuse vormi erinevus tavavormist tingitud sellest, et vormide alusel on võimalik eristada kartserikaristust kandvaid kinnipeetavaid teistest kinnipeetavatest. Riietuse lubamine ja keelamine on seotud eelkõige julgeolekuohtudega, kuna vormide kandmine segiläbi raskendab erinevatele kinnipidamisrežiimidele allutatud kinnipeetavate visuaalset eristamist.

§ 60lg 1 kohaselt ei ole kartseris T-särk lubatud.

Kohtul ei ole põhjust kahelda valvuri 23.05.

1. a õiendis, milles viimane kinnitas, et 14.04.2011 M. Septerit kartserisse paigutades väljastas ta kinnipeetavale ainult kartserivormi ja pruun vorm läks vahelattu. Järelikult on kinnipeetaval hiljem õnnestunud pruun T-särk kartserisse viia. Tegu on toime pandud tahtlikult, kuna kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning teadlik sellest, et kartseris ei tohi olla T-särki. Kui kaebajal oli kartserivormis külm, oleks ta võinud esitada isiklike riiete saamise taotluse, mitte asuda õigusvastaselt kandma vangla T-särki. Kuna kaebaja on käitunud õigusvastaselt, on tema karistamine olnud õigustatud ning karistuse määramisel ei ole rikutud karistuse määramise korda. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, motiveeritud ja kaalutletud ning tugineb tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
2. M. Septer esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ja tõendeid ebaõigesti hinnanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Otsusest puuduvad halduskohtu enda põhistused ja seisukohad. Kohtuotsusest ei selgu, miks halduskohus on nõustunud vastustajaga ning jätnud kaebaja seisukohad tähelepanuta. b) Halduskohus on vääralt kohaldanud VangS § 67 p 1 ja

§ 60

lg 1, järeldades, et kartserikaristuse ajal on keelatud kanda vangla T-särki.

§ 60

lg 1 reguleerib kinnipeetava isiklike asjade kartserisse lubamist, kuid vangla T-särk ei ole kaebaja isiklik asi.

1. c)Kaebaja hinnangul ei ole distsiplinaarsüüteo koosseis täidetud, mistõttu ei ole oluline, kas kaebaja võis T-särki kanda või mitte ja kas valvur lubas tal seda kanda.
2. d)Halduskohus on asjas jätnud arvestamata lahendamisel tähtsust omavad tõendid: apellandi 25.04.2011 esitatud seletuskirja, valvuri 25.04.2011 ettekande ning kaebaja põhjendused 2 vaides ja halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebaja kandis vangla T-särki avalikult kartseririietuse all ning on mõeldamatu, et see oleks loenduste ajal jäänud tähelepanuta. Kaebajal oli palavik ja külm olla. Vastustaja väited selles osas, et kaebaja sai ise laost nimetatud särgi kätte, ei vasta tõele. Halduskohus on lubamatult asunud arvestama kaalutlusi, millele käskkirjas pole viidatud.
3. e)Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, mille kohaselt ei ole

§ 60

lg 1 üheselt mõistetav osas, kus sellest annab tõlgenduse abil välja lugeda, et vangla T-särgi kandmine kartseris on karistatav. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväited apellatsioonkaebusele on järgnevad:

1. a)Halduskohus ei ole jätnud kaebaja väiteid arvestamata. Asjaolu, et kohus ei teinud otsust, mida kaebaja soovis, ei tähenda, et kaebaja väiteid ei oleks arvesse võetud. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide arusaamatu osas, milles mainiti, et halduskohus jättis arvestamata valvuri 25.04.2011 ettekande, kuna ettekanne ei sisaldanud infot, mis annaks alust arvata, et kaebaja ei ole toime pandud teos süüdi.
2. b)Vangla T-särk ei ole kartserikambris lubatud, vaatamata sellele, et see on vangla poolt eelnevalt väljastatud. Vastustaja hinnangul välistab ühe vormi kandmine teise vormi kandmise, va kui selleks on olemas eriluba. Erand on tehtud jopede kandmisel.
3. c)Kuigi vangla ei ole suutnud tuvastada, kuidas T-särk kaebaja kätte sattus, on tuvastamist leidnud, et kaebajal puudus luba vangla T-särki kartserikambris omada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. 7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et M. Septer kandis 25.04.2011 kartserikaristuse ajal kartserivormi all vangla väljastatud pruuni värvi T-särki. Küll vaidlevad aga pooled selle üle, kas M. Septer rikkus sellega VangS § 67 p 1 ja

§ 60lg 1 sätteid.

8. Vangistusseaduse § 67 p 1 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 sätestab kartseris lubatud esemete loetelu.

§ 60

lg 1 sätestab: „Kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus“, „Vangistusseadus“, „Vangla sisekorraeeskiri“ ja „Vangla kodukord“), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed“. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 60

lg-s 1 sätestatud loetelu kartseris lubatud esemetest on ammendav, mistõttu ei ole kartseris lubatud kõik loetelus nimetamata esemed, sealhulgas vangla T-särk. Ringkonnakohus möönab, et

§ 60lg 1 ei nimeta, et kartseris võiks üldse riideid omada.

Seetõttu on asjakohane viidata ka

§ 100

lõikele 1, mille ls 2 sätestab: „Kartserisse paigutatud kinnipeetav registreeritakse ja otsitakse läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.“ Seega on kartserisse paigutataval kinnipeetaval erandina lisaks

§ 60

lg-s 1 sätestatud esemetele võimalik kartseris omada ka

§ 100lg-s 1 nimetatud riietust.

Ringkonnakohus märgib, et vastavat riietust ei saa samastada 3 vanglariietusega.

§ 100

lg 2 sätestab: „Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.“ Seega tuli M. Septeril kartserisse paigutamisel lattu anda kõik isiklikud asjad, sealhulgas ka vanglariietus, mille kandmist või kartseris lubamist

§ 60lg 1 ega § 100 lg 1 ei sätesta.

10.

§ 60

lg 2 sätestab: „Erandkorras võib vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kartseris kanda isiklikke riideid“. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud säte laieneb ka nende vanglariiete kandmisele, mille kandmise õigust kartserisse paigutatud kinnipeetaval

§ 60lg 1 ega § 100 lg 1 järgi ei ole.

Haldusasja materjalidest ei ilmne, et M. Septeril olnuks vanglateenistuja luba vangla T-särgi kandmiseks kartserikaristuse ajal. Selliseks loaks ei saa pidada M. Septeri poolt väidetud vangla valvuri vaikivat nõusolekut Tsärgi kartseri riietuse alla jätmiseks ega ka asjaolu, et loenduste ajal M. Septeri T-särk vangla valvurite poolt tähelepanuta jäi. Eeltoodust lähtuvalt on nii halduskohus kui ka Viru Vangla õigesti järeldanud, et kartseris vangla T-särgi kandmine on vastuolus

§ 60lg-ga 1 ning Vang

S § 67 p-ga 1, mistõttu pani M. Septer kartserikaristuse ajal T-särgi kandmisega toime distsiplinaarkorras karistatava teo. Küsimus sellest, kas T-särk jäi M. Septerile selga kartserisse paigutamisel või sai ta selle enda valdusesse pärast kartserisse paigutamist, ei oma M. Septeri distsiplinaarsüüteo toimepanemise seisukohast tähtsust. Seetõttu on halduskohtu arutlus nimetatud teemal ülearune ja asjakohatu. Tähtsust ei oma ka see, miks ja millisel viisil M. Septer T-särki loenduste ajal kandis ning kas valvurid pidid T-särgi kandmise juba varem avastama või mitte. Kuna nimetatud asjaolud Viru Vangla 24.05.

1. a käskkirja õiguspärasust ei mõjuta, puudub ringkonnakohtul vajadus neid eraldi analüüsida.
2. Eeltoodud põhjendustel puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsuses tehtud järeldus M. Septeri poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta on õige. Asjaolu, et halduskohus nõustus vastustaja, mitte M. Septeri seisukohtadega, ei saa olla halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.
3. M. Septer taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral menetluskulude (kaebuse ning apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu) väljamõistmist riigilõivu tasujale E.R. . Riigilõiv on tasutud 27.07.2011 ning 13.12.
4. Vastavalt HKMS § 285 lõikele 1 kohaldatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2011 (k.a.) kehtinud HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse M. Septeri kahjuks, ei ole ringkonnakohtul alust ka vastustajalt kaebuse ning apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu välja mõista. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 4