← Eesti

2-13-237/31

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-237 Tsiviilasi AT’i avaldus täitem

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 (viie) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1

(4)menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

  1. Asjaolude kirjeldus 1.
  2. AT (võlgnik, avaldaja) esitas 02.01.2013 Harju Maakohtule taotluse, milles palus ajutiselt peatada haginõuded ja nende maksed kuni vabanemiseni vanglast. Taotlust põhjendab avaldaja sellega, et tal puudub antud hetkel võimalus töötada ja sellest lähtudes ei ole ta maksevõimeline. Toimiku numbriks on avaldaja märkinud 031/2008/
  3. Avaldusele on lisatud täitemenetluse registri väljatrükk, millest nähtuvalt on avaldaja suhtes sissenõudja AS-i E avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 031/2008/3300, mida menetleb kohtutäitur Katrin Vellet. 10.01.2013 kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. 24.01.2013 esitas avaldaja kohtule menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 18, 19) ning nõuetekohase menetlusabi taotluse (tl-d 20, 21). Avalduse kohaselt on avaldaja võtnud AS-ist SEB Pank õppelaenu, mida ta tasub ja mille tõttu ei ole tal materiaalselt võimalik teiste võlgnevustega tegeleda. Avaldaja palub anda võimaluse hakata võlgnevusi tasuma peale vangistuse ärakandmist. Kui avaldaja peab hakkama tasuma ka teisi võlgnevusi, siis võib see kaasa tuua selle, et AS-ist SEB Pank võetud õppelaenu tagasimaksmine võib katkeda, mis omakorda toob kaasa viivised ja täitemenetluse ja seega maksukoormuse suurenemise. See tähendab, et võlgnevusi tuleb tasuda pikema aja jooksul, mis takistab vanglast vabanedes alustada täisväärtusliku kodaniku elu, kes peab jälgima seadusliku ühiskonna norme. 1.
  4. Kohus andis 21.02.2013 määrusega avaldajale menetlusabi riigilõivu tasumisel ja vabastas avaldaja riigilõivu tasumisest (tl-d 67-69). 21.02.2013 määrusega algatas kohus avaldaja avalduse alusel hagita menetluse (tl-d 70, 71). 1.
  5. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus registritesse kantud vara puudumise avaldajal ja püsiva sissetuleku puudumise viimasel kuuel kuul (tl 69). 1.
  6. Kohtutäitur Katrin Vellet esitas 25.02.2013 kohtule oma seisukoha avaldaja avalduse kohta (tl-d 88, 89). Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku avalduse rahuldamiseks puudub alus. Kohtutäitur leiab, et vangistuses viibimine ei ole takistuseks täitemenetluse läbiviimisele, sh kohtutäituri poolt väljamõistetud täitekulu täitmisel. Rahalise nõude täitmine kinnipidamisasutuses on võimalik täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 31 alusel. Sellest tulenevalt seaduseandja ei näe ette olukorda, kus täitemenetlus oleks takistatud asjaoluga, et isik on eraldatud ühiskonnast. Vangistusseadusest tulenevalt kinnipeetavatele on tagatud võimalus teenimiseks ja seega oma kohustuste likvideerimiseks. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibides riigi ülalpidamisel ja ta ei pea kulutama teenitu enda ülalpidamisele. Sellest tulenevalt täitemenetluse peatamine võlgniku kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, ei ole põhjendatud. Kohtutäitur selgitab, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtutäituri poolt väljamõistetud täitekulu on võlgniku kohustus tulenevalt TMS §-st 38 lg 1, mille täitmist kohtutäituril on õigus nõuda. Olukord, kus võlgnik eelistab üht võlausaldajat (AS SEB Pank) teisele (kohtutäitur) on ilmselge teise võlausaldaja huvide kahjustamine. Võlgnik on kohustatud endale võetud kohustusi täitma vastavalt kokkulepitule või seaduses sätestatule. Vastavalt TMS §-le 37 lg 1 täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kohtutäituri seaduse §-i 32 lg 1, 2 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega ja põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Käesolevaks hetkeks täitekulu on muutunud sissenõutavaks ning kohtutäituril on õigus nõuda selle täitmist olenemata 2

(4)võlgnikul muude kohustuste olemasolust. Kui võlgniku kohustused ületavad võlgniku võimalusi neid täita, siis olukorra parandamiseks võlgnikul on võimalik pöörduda kohtu poole avaldusega pankroti väljakuulutamiseks. Sellest tulenevalt kohtutäitur ei näe seadusliku alust võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamiseks. Kohtutäitur palub jätta võlgniku avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 031/2008/3300 rahuldamata aluse puudumise tõttu. Kohtutäitur teatas kohtule, et tal ei ole võimalik osaleda määratud kohtuistungi ja palus asja arutada tema kohaolekuta (tl 86). 1.
  1. AS E (sissenõudja) esitas 14.03.2013 kohtule oma seisukoha avaldaja avalduse kohta (tld 99, 100). Sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse peatamisega. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, miks ta ei saa teha tööd kinnipidamisasutuses. Sissenõudja on seisukohal, et kinnipidamisasutuses viibimine ei ole takistuseks täitemenetluse läbiviimisele. Kinnipeetavale on tagatud võimalus teenimiseks, millest omakorda oleks võimalik võlgnevusi likvideerida. Sissenõudja leiab, et avaldaja nõue on alusetu ning sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse 031/2008/3300 pikendamisega. Sissenõudja palus asja arutada tema kohaolekuta (tl 83). 1.
  2. 21.03.2013 kohtuistungile menetlusosalised ei ilmunud. Kohus määras vaadata asi läbi ilma menetlusosaliste kohalviibimiseta. Hagita menetluses on võimalik asi lahendada ilma menetlusosaliste kohalviibimiseta. Kohus on andnud menetlusosalistele võimaluse olla kohtuistungil ära kuulatud (tl 105).
  3. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid 2.
  4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 (p 11) märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. 2.
  5. Avaldaja selgitas, et tal puudub hetkel võimalus töötada ja sellest lähtudes ei ole ta maksevõimeline. Avaldaja on võtnud AS-ist SEB Pank õppelaenu, mida ta tasub ja mille tõttu ei ole tal materiaalselt võimalik teiste võlgnevustega tegeleda. Avaldaja palub anda võimaluse hakata võlgnevusi tasuma peale vangistuse ärakandmist. Avaldaja leiab, et kui ta peab hakkama tasuma ka teisi võlgnevusi, siis võib see kaasa tuua selle, et AS-ist SEB Pank võetud õppelaenu tagasimaksmine võib katkeda, mis omakorda toob kaasa viivised ja täitemenetluse ja seega maksukoormuse suurenemise. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku esitatud andmetest, et tal puudub sissetulek, mille arvelt täita korraga juba sissenõutavaks muutunud või perioodiliselt sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Täitemenetluse peatamisega soovib võlgnik saavutada olukorra, kus tal oleks võimalik täita oma sissenõutavaks muutunud kohustust krediidiasutuse (AS SEB Pank) ees. Samal ajal jätaks võlgnik täitmata (s.t peataks täitmise) täitemenetluses täidetavat ja sissenõutavaks muutunud kohustust sissenõudja (AS E ) ees. Võlgnik soovib täitemenetluse peatamise läbi saavutada olukorra, kus ühe võlausaldaja (AS SEB Pank) sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku suhtes saavad täitmisel eelise võrreldes teise võlausaldaja (AS E ) sissenõutavaks muutunud nõuetega. 3
(4)TMS § 45 eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Seetõttu ei ole sissenõutavaks muutunud kohustuste paljusus ja nende täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisavus käsitletav erandliku asjaoluna TMS § 45 mõttes, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu kõiki sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda samaaegselt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei anna võlgnikule õigust TMS § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse peatamist selleks, et kohtulahendi alusel oleks võimalik eelistada ühte võlausaldajat teisele. Kohtu hinnangul ei ole erandlikuks asjaoluks ka avaldaja kinnipidamisasutuses viibimine, sest täitemenetluse seadustik ei välista täitmist vanglas ning näeb ette eraldi regulatsiooni rahalise nõude vanglas täitmiseks (TMS § 31). Erandlikeks asjaoludeks tuleb lugeda sellised asjaolud, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg. Erandlikuks asjaoluks võib olla näiteks võlgniku seisund (nt raske haigus, puue, abivajavad ülalpeetavad), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus; elukohata jäämine; võimetus pidada ülal abivajavaid ülalpeetavaid). Selliste erandlike asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine tema võimaliku püsiva maksejõuetuse korral. Üldjuhul on täitemenetluse peatamine, täitemenetluse pikendamine või ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Käesolevas asjas ei ole kohus erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. 2.3. Kohtu hinnangul rikuks täitemenetluse peatamine ka sissenõudja õigusi, sest selle tulemusel eelistaks võlgnik ühte võlausaldajat (SEB Pank) teisele võlausaldajale (AS E ). 2.4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad erandlikud ajutise iseloomuga asjaolud, mis annaksid alust TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamiseks. Kohus jätab avaldaja avalduse rahuldamata ja ei peata täitemenetlust. 2.5.

§ 172

lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 45 alusel võib menetluse algatada üksnes avalduse alusel. Avaldus on jäetud rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja enda kanda. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.