← Eesti

3-11-810/46

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 51§ 158§ 283

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-81

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse 3-11-810 vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK)
  2. detsembri
  3. a korraldusega nr 12.2-3/8153-1 (tl 22-23) kohustati viitega maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg-le 1 ja § 62 lg-le 1 OÜ Helmhold esindusõiguslikku isikut: 1) ilmuma OÜ Helmhold ning äriühingute OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Kontor, RVJ Consult, Parsell Grupp ja Airtower vaheliste tehingute kohta seletuste andmiseks PMTK revidendi juurde 09.12.2010 kell 10.00 või võtma ühendust revidendiga, et kooskõlastada eeltoodust varasem aeg suulise teabe andmiseks; 2) esitama OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Kontor, RVJ Consult, Parsell Grupp ja Airtower nimel
  4. aastast septembrini
  5. a väljastatud arved ja juhul, kui OÜ Helmhold sai nende arvete alusel kaupu või teenuseid, siis esitama dokumentide (müügiarved, hinnapakkumised, tööde üleandmise aktid, ehitusobjektide eelarved jne) koopiad, millest nähtub, millistel objektidel soetatud kaupa, materjale või teenuseid kasutati ja kellele soetatud kaup või teenused on edasi müüdud. Korraldusest nähtuvalt kontrollib PMTK OÜ Helmhold käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2006 kuni september
  6. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt PMTK-le 18.11.2010 edastatud dokumentide kohaselt on OÜ Helmhold kajastanud OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Kontor, RVJ Consult, Parsell Grupp ja Airtower nimel vormistatud arveid enda raamatupidamise arvestuses perioodil jaanuar 2006 – september 2007 (kaasa arvatud). Edastatud info kohaselt ei ole OÜ Helmhold eelnimetatud äriühingute arvetel märgitud kaupu ja teenuseid saanud.
  7. OÜ Helmhold esitas
  8. veebruaril 2011 PMTK-le taotluse maksumenetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni OÜ Helmhold suhtes Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna menetletavas kriminaalasjas nr 07930000025 (tl 18-21). Taotluse põhjenduse kohaselt tõusetub haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse paralleelsest toimumisest põhiõiguste riive, mistõttu õiglase õigusemõistmise tagamiseks on põhjendatud kriminaalmenetlusega paralleelselt toimuva haldusmenetluse peatamine.
  9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus jättis
  10. märtsi
  11. a kirjaga nr 12.2-3 OÜ Helmhold taotluse rahuldamata (tl 15-16). Enese mittesüüstamise põhimõttele saab tugineda ka maksumenetluses. MKS § 64 lg 1 p 6 kohaselt on isikul MKS §-de 60–63 alusel õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õiguse kasutamine eeldab keeldumisõiguse kasutamise objektiivset põhjendamist ning selle hilisemat kontrollitavuse võimalikkust maksuhalduri poolt. Maksuotsuse seaduslikkus ei sõltu sellest, kas kriminaalmenetluses leiab tõendamist maksupettuse toimepaneku fakt. Maksu määramine võib olla seaduslik ja põhjendatud ka juhul, kui seaduses sätestatud süüteokoosseis ei leia kinnitust. Kriminaalmenetluse eesmärk ei 2

(8)3-11-810 ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu seadusest tulenevaid kohustusi täitmata jätta.
  1. PMTK 06.07.2011 maksuotsusega määrati OÜ-le Helmhold mh tasumiseks käibemaksu 288 328,84 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 534 535,11 eurot. Maksuotsus on jõus ning seda kohtus vaidlustatud pole. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt oli käibemaksu ja tulumaksu määramise aluseks järeldus, et OÜ Helmhold ei ole tegelikult OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Kontor, RVJ Consult, Parsell Grupp ja Airtower arvete alusel kaupu ja teenuseid saanud. Nende äriühingute arvete raamatupidamises kajastamise eesmärk oli sisendkäibemaksu tekitamine ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ning vabade rahaliste vahendite saamine OÜ Helmhold poolt. Seetõttu on OÜ Helmhold neil arvetel näidatud sisendkäibemaksu deklareerimise ja mahaarvamise tõttu tasumata tasumisele kuulunud käibemaksu ning arvete alusel nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud.
  2. Kriminaalasjast nr 07930000025 18.03.2010 eraldi menetlusse eraldatud kriminaalasjas nr 10930000220 esitati OÜ-le Helmhold 01.04.2010 kahtlustus KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises sellega, et osaühingu juhtorgani poolt osaühingu huvides esitati PMTK-le valeandmeid sisaldavad veebruari 2006 – septembri 2007 käibedeklaratsioonid, mis kajastasid tegelikkuses mittetoimunud tehinguid OÜ-dega Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Kontor, RVJ Consult, Parsell Grupp ja Airtower, mille tulemusel tekkis OÜ-l Helmhold võimalus alusetult vähendada tasumisele kuuluvaid käibemaksusummasid, ning mille tulemusel jäi riigile laekumata maksudena kokku 13 087 710 krooni (sh käibemaksu 4 511 366 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 8 576 344 krooni). Kriminaalasi nr 10930000220 ühendati 03.05.2011 kriminaalasjaga nr 10730000693 ning selles 25.01.2012 koostatud süüdistusaktis esitati OÜ-le Helmhold samadel asjaoludel süüdistus KarS § 3891 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemises (kahtlustuse väljavõte tl 41-45, süüdistusakti väljavõte tl 68-71).
  3. OÜ Helmhold esitas
  4. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus
(1)tunnistada maksumenetluses liialt ulatuslik kaasaaitamiskohustus (MKS § 56) ja liialt kitsas vaikimisõigus (MKS § 64 lg 1 p 6) põhiseadusega vastuolus olevaks;
(2)tunnistada menetlusgarantiide puudumine, mis keelaks haldusmenetluses saadud ütluste ja tõendite kasutamise kriminaalmenetluses, põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus sama maksustamisperioodi ja isiku osas toimub paralleelne kriminaal- ja haldusmenetlus;
(3)tunnistada paralleelmenetluste korral maksumenetluse peatamise menetluskorra puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks;
(4)tunnistada PMTK 01.12.2010 korraldus nr 12.2-3/8153-1 õigusvastaseks ja
(5)teha PMTK-le ettekirjutus OÜ Helmhold suhtes toimuva maksumenetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. juuni
  3. a kohtuistungil muutis kaebaja viimatinimetatud taotlust seoses kriminaalasja numbri muutumisega
  4. detsembril 2012 ning taotles PMTK-le ettekirjutuse tegemist maksumenetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr
  5. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebuse eesmärgiks on ära hoida kaebaja PS § 22 lg-s 3 nimetatud põhiõiguse keelduda enda vastu tunnistamisest, mis hõlmab ka seletuste mitteandmist ja dokumentide mitteesitamist, rikkumine MKS § 56 lg 1 kohaldamisega maksuhalduri poolt. Selleks on kaebajale vajalik 01.12.2010 korralduse nr 12.2-3/8153-1 õigusvastasuse tuvastamine. Seadus ei piiritle põhjendatud huvi mõistet vaid konkreetse kahjunõude esitamise või muu nõudeõiguse tekkimise võimaluse olemasoluga. Põhjendatud huvi võib seisneda ka muus eesmärgis kui otsuse varalise või muu nõudeõiguse realiseerimise võimaluses. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-02 leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid; 3
(8)3-11-810 2) Kaebaja suhtes toimub paralleelselt haldus- ja süüteomenetlus. Maksumenetluses kehtib kaasaaitamiskohustus (MKS §-d 56-58, § 150 lg 1), kuid süüteomenetluses on kahtlustataval õigus ütluste andmisest keelduda (põhiseaduse § 22, kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 2) ning tal on õigus ise kujundada enda taktikaline positsioon (sh mitte andma ütlusi, mitte esitada dokumente või esitada neid talle sobival ajal). See õigus muutub ainetuks, kui ta on haldusmenetluses kohustatud ütlusi andma riigi poolt määratud ajal ja mahus. Puudub menetluslik garantii, et haldusmenetluse andmeid ei kasutata kriminaalmenetluses. Haldusmenetluse ja kriminaalmenetlus paralleelse kulgemise puhul ei ole välistatud vastastikune teabevahetus. Võib tekkida situatsioon, kus maksumenetluses nõutakse isikult teabe esitamist, mida samal ajal läbiviidavas kriminaalmenetluses võidakse kasutada tema vastu. See on ka tõenäoline, kuna nii maksu- kui kriminaalmenetluse läbiviija on sama organ. Kuna eeltoodud põhjustel pole kaebajal võimalik oma kaasaaitamiskohustust täita, on see piisav põhjus haldusmenetluse peatamiseks; 3) Kaasaaitamiskohustusele tuginemine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses isikult tõendite ja informatsiooni saamise eesmärgil on käsitletav sunnina Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 tähenduses. Kaebaja asetamine olukorda, kus ta oma õiguste kaitseks haldusmenetluses peab valima aktiivse kaitse taktika, annaks kriminaalmenetluses prokuratuurile võimaluse eelnevalt tutvuda võimalike kaitseargumentidega. Samasugust õigust aga kaebajal või tema esindajal prokuratuuri materjalidega seoses ei ole. See on aga vastuolus poolte võrdsuse ja võistleva menetluse põhimõtetega; 4) Seaduses ei ole ette nähtud tõhusat menetluskorda paralleelsete haldus- ja kriminaalmenetluse käigus tekkivate põhiõiguste kaitseks. Sellise menetluse puudumine tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks ja kohtuasi tuleb lahendada lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks pidanud selliseks olukorraks kehtestama. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu määrus nr 3-4-1-15-10; 5) Maksumenetlust ei ole ka sisuliselt võimalik läbi viia, sest kui kaebaja MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldub, ei ole asjas tähtsust omavaid asjaolusid vastavalt MKS §-le 11 võimalik tuvastada. 7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus OÜ Helmhold kaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: 1) Kaebaja ei ole toonud välja, milline on tema suhtes toimuva süüteomenetluse puutumus vaidlustatud korralduses küsitava teabega. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas tema suhtes toimuv süüteomenetlus ja temalt küsitav teave omavahel seotud on. Igasugune süüteomenetlus ei saa olla automaatselt teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise aluseks. Kaebaja peab teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumist põhjendama, mitte viitama hüpoteetilisele võimalusele, et kogutud tõendeid kasutatakse süüteomenetluses. Vastasel juhul muutuks MKS §-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaitamiskohustus sisutühjaks ja tekkiv olukord oleks vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega, MKS § 10 lg-s 2 toodud maksuhalduri põhiülesannetega ja maksu olemusega. Isik saaks kontrollimatult maksukohustust vältida; 2) Kehtivad menetluslikud garantiid kaitsevad kaebajat piisavalt selle eest, et tema poolt kaasaaitamiskohustuse raames esitatud tõendeid kasutataks tõenditena tema vastu süüteomenetluses. Seetõttu ei ole põhjendatud ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine; 3) Kaebuses kaasaaitamiskohustuse ja vaikimisõiguse kasutamisega seotud küsimused tõusetuksid samamoodi juhul, kui isiku suhtes oleks eelnevalt läbi viidud maksumenetlus, millele järgneb kriminaalmenetlus. Seega ei välistaks paralleelmenetluste toimumise keeld haldusme- 4
(8)3-11-810 netluses kogutud tõendite kasutamist kriminaalmenetluses, kui kriminaalmenetluses ei kehtiks piirangut koguda kõik tõendid kriminaalmenetluse sätete alusel; 4) Maksuhaldur ei ole teabe saamiseks kasutanud sundi, seega ei ole asjakohased kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, kus käsitletakse sunni kasutamise keeldu; 5) Lubatud tõendite ring, tõendamiskoormise regulatsioon ning tõendamisstandard on haldusmenetluses ja kriminaalmenetluses erinevad, mis kinnitab, et haldusmenetlus ei saa olla kriminaalmenetlusest sõltuvuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17.02.2004 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-120-03 rõhutanud, et kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tulenevalt MKS §-dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata. 6) Kui kaebajal eksisteeriks õigus MKS § 64 lg 1 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, ei tooks see kaasa vaidlusaluse korralduse õigusvastasust. Vaikimisõiguse põhjendatud kasutamine kujutab endast pelgalt õiguspärast haldusakti täitmatajätmist, mille korral ei ole haldusorganil voli rakendada haldussundi. 8. Tallinna Halduskohus jättis 30. juuli 2012. a otsusega OÜ Helmhold kaebuse rahuldamata. 1) Tulenevalt alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 283 lgst 1, tuleb käesolevas asjas enne selle seadustiku jõustumist esitatud kaebuse puhul kontrollida kaebeõigust varem kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v) alusel, mille § 7 lg 1 kohaselt on haldusakti õigusvastasuse tuvastamise eelduseks sellekohane põhjendatud huvi. Kaebusest nähtuvalt on PMTK 01.12.2010 korralduse õigusvastaseks tunnistamine kaebaja arvates vajalik tema õiguste kaitseks tema suhtes läbi viidavas maksumenetluses. Kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlus on käesolevaks ajaks lõppenud. Kaebaja suhtes on 06.07.2011 tehtud maksuotsus nr 12.2-3/8153-12, mis on kaebajale 03.08.2011 kätte toimetatud ja tema poolt vaidlustamata (I kd, tl 72-88, 90). Kuna maksumenetlus on lõppenud, on kaebuses kirjeldatud põhjendatud huvi ära langenud. Kaebaja pole väitnud, et tal on kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks veel mingi muu huvi. 2) Kuna maksumenetlus kaebaja suhtes on kohtumenetluse ajal lõppenud, puudub võimalus nimetatud menetluse peatamiseks. Seega on vastavasisulise kohustamistaotluse rahuldamine võimatu kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu (vt RKHKo 3-3-1-1-12, p 20). 3) Kuna tuvastamis- ja kohustamistaotlused jäävad rahuldamata, puudub vajadus käsitleda kaebuse muid taotlusi seoses põhiseaduslikkuse kontrolliga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. OÜ Helmhold esitas 29. augustil 2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 30.07.2012 otsus tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega tunnistada PMTK 01.12.2010 korraldus nr 12.23/8153-1 õigusvastaseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus võttis 01.06.2012 istungil asja juurde maksuotsuse nr 12.2-3/8153-12. Nimetatud dokument esitati vastustaja poolt alles kohtuistungi lõpus, vahetult enne sisulise arutamise 5

(8)3-11-810 lõppu. Kohus ei küsinud pooltelt seisukohta, kuidas mõjutab maksuotsus käesolevat menetlust. Kohtuistungil ei tõusetunud küsimust, milline on kaebaja põhjendatud huvi olukorras, kus vahepeal on maksuotsus antud ning maksumenetlus lõppenud. Kohus rikkus

§ 51lõikeid 1, 2, 4 ja § 62 lõikeid 1-3.

Kohus ei teinud kaebajale ettepanekut kaebust lähtudes maksuotsuse olemasolust muuta ega täpsustada. Sellega rikkus kohus uurimispõhimõtet ja selgituskohustust. Kaebaja oleks saanud oma põhjendatud huvi istungil täiendada; 2) Kaebaja selgitas põhjendatud huvi kaebuse punktis 7, milleks olid preventiivsed eesmärgid. Kaebaja märkis, et korralduste õigusvastaseks tunnistamine on vajalik oma käesolevas kaebuses nimetatud õiguste kaitseks (õigus mitte anda ütlusi ning esitada tõendeid, maksumenetluse objektiivse läbiviimise võimatus). Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-11-02 leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Kohus ei põhjendanud, miks ei saa kaebaja põhjendatud huviks olla preventiivne huvi; 3) Kaaludes põhjendatud huvi olemasolu või puudumist, ei saa halduskohus anda hinnangut potentsiaalse järgneva nõude rahuldamise kohta. Õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi, kuid kuidas ja mil määral seda tulevikus kaebaja nõuab, kuulub otsustamisele kahju nõudmise menetluses, mitte käesolevas asjas ning kohtul puudub õigus hinnata potentsiaalse kahjunõude rahuldamise võimalikkust käesolevas asjas; 4) Kaebajal on preventiivne huvi. Vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõue täidab preventiivset eesmärki, sest apellant soovib hoida ära või vältida edaspidi maksuhalduri poolt sarnastes olukordades kaebaja suhtes seaduse rikkumist; 5) Kohus oli kohustatud vaidlusaluse korralduse õigusvastaseks tunnistama. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Kaebuse esitamise ajal veel maksuotsust polnud. Kui kohus oleks kaebuse varem lahendanud ning kohustanud maksumenetlust peatama, ei oleks ka maksuotsust tehtud. Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus.

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. 1) Maksuotsus võeti asja juurde tõepoolest kohtuistungil pärast seda, kui vastustaja esindaja teatas, et maksumenetlus kaebaja suhtes on lõppenud maksuotsuse väljastamisega. Kohus pidas vajalikuks maksuotsus vastustajalt välja nõuda. Nähtuvalt 01.06.2012 toimunud kohtuistungi protokollist ei olnud kaebaja esindajal vastuväiteid maksuotsuse asja juurde võtmiseks. Kaebaja jõuab ekslikult järeldusele, et kohus oleks pidanud oma selgitustega tagama, et kaebaja huvide kaitseks vajalikud avaldused ei jääks tegemata. Kaebaja oleks saanud oma põhjendatud huvi kohtuistungil selgitada või täiendada. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja ei väljendanud kohtuistungil ka ise soovi oma põhjendatud huvi täpsustada. 2) Kaebaja püüab apellatsiooniastmes oma põhjendatud huvi olemasolu näidata läbi preventiivse eesmärgi, milleks on välistada maksuhalduri poolt kaebajale õigusvastaste haldusaktide väljaandmine. Sellist deklaratiivset põhjendatud huvi väljatoomist ei saa pidada aktsepteeritavaks. Samuti ei ole kaebaja esimese astme kohtuvaidluse kaebuses seda asjaolu välja toonud, vaid on viidanud pelgalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-11-
  2. Kaebajale tulevikus potentsiaalselt väljastatavad haldusaktid on vaidlustatavad vaidemenetluses ja kohtus, millega on tagatud kaebaja õiguste kaitse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6

(8)3-11-810 11.

§ 283

lg 1 kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtuvalt. Kaebuse esitamise ajal 29.03.2011 reguleeris tuvastamiskaebuse esitamise õigust halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon (

v), mille § 7 lg 1 kohaselt võis kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 12.

§ 158

lg-st 2 tuleneb, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui selliseks asjaoluks pidada kaebeõigust, siis selle suhtes viidatud säte sama seadustiku § 283 lg 1 alusel käesoleva kaebuse puhul ei kohaldu ja lähtuda tuleb

v kehtivusajal kujunenud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kaebuse esitamise ajal olnud kaebeõigus ei lange ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel (vt Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 24). Seetõttu ei saanud halduskohus kaebajal kaebeõiguse puudumist põhjendada kaebaja suhtes 06.07.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8153-12 tegemisega. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kaebajal kaebeõiguse olemasolu PMTK 01.12.2010 korralduse nr 12.2-3/8153-1 õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse esitamise aja 31.03.2011 seisuga.

  1. Halduskohtule esitatud kaebuses selgitas kaebaja põhjendatud huvi 01.12.2010 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks sellega, et tal on vaja seda enda õiguse kaitseks mitte anda ütlusi ning esitada tõendeid. Kaebaja märkis, et on käesolevas kaebuses põhjendanud, miks tal ei ole võimalik kaasaitamiskohustust täita ning et selline nõue rikub kaebaja põhiõigusi (vt kaebuse lk 9 p 7). Sellisest põhjendusest võib koosmõjus maksumenetluse peatamise taotlemisega järeldada, et kaebaja huvi oli vabaneda 01.12.2010 korraldusega pandud kohustuste täitmisest kaebaja suhtes käimas olevas maksumenetluses.
  2. Kohtupraktikas on

v § 7 lg 1 kohaldamisel rõhutatud, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. Samuti nagu väide, et haldusakt on õigusvastane, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel (vt Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-101-08, p 28). Seega ei saanud kaebaja põhjendatud huvi 01.12.2010 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks seisneda soovis vabaneda maksumenetluses korraldusega pandud kaasaitamiskohustuse täitmisest.

  1. Kaebaja on kaebuse põhjendustes tõepoolest märkinud, et „Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-11-02 leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid“. Selline viide ei ole põhjendatud huvi sisustamine, sest viitest ei selgu, kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Tegemist on abstraktset laadi arutlusega, mis ei ole seostatud käesoleva kohtuasja asjaoludega. Preventiivne või rehabiliteeriv eesmärk on avamata.
  2. Isegi kui kaebajal oleks kaebeõigus PMTK 01.12.2010 korralduse nr 12.2-3/8153-1 õigusvastasuse tuvastamiseks, ei saa seda korraldust kaebuses esile toodud põhjendustel pidada õigusvastaseks. Ringkonnakohus on oma praktikas olnud järjekindlal seisukohal, et küsimus, kas teabe ja dokumentide esitamise korralduse adressaadil esineb õigus MKS § 64 lg-s 1 alusel korralduse täitmisest keelduda, ei mõjuta sellise korralduse õiguspärasust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-3321, p 13). 7

(8)3-11-810
  1. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi PMTK 01.12.2010 korralduse nr 12.2-3/8153-1 õigusvastasuse tuvastamise kaebuse rahuldamata jätmise osas, asendades need halduskohtu põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
  2. Kuna otsust ei tehta apellandi kasuks, jääb rahuldamata apellandi taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks (asjast ei nähtu apellatsiooniastmes muude menetluskulude kandmist kui apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.