KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-881

) §-s 11 sätestatud uurimiskohustust ega võtnud seletusi OÜ Meeskond töötajatelt ja nn varifirmade juhatuse liikmetelt, kes teenuste saamist/osutamist kinnitada oleks võinud. Maksumenetluses ei püütudki välja selgitada, kes tegelikult maksuhalduri väidetud maksupettuse toime pani ja kes sellest kasu sai. Tõendamiskoormus läheb maksukohustuslasele üle alles siis, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. LäMTK palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtupraktika kohaselt on maksumenetluses kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite kasutamine lubatav. Samas vaidlusalune maksuotsus ei põhine ainult kriminaalasjas nr 06930000161 kogutud tõenditel. Maksuotsuses on selgitatud, milliste tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite pinnalt leiti, et maksuotsuses nimetatud äriühingute rekvisiitidega arvetel märgitud tehinguid pole tegelikult toimunud. Ainuüksi arvete, lepingute või muude formaalsete dokumentide olemasolu tehingute reaalset toimumist ei tõenda. Kaebaja raamatupidamises ei peeta arvestust teenuse osutamise koha (ürituse) ja teenuse tellijate kaupa, mistõttu ei saa kindlaks teha, kas kaebaja on vaidlusalustel arvetel näidatud kaupu ja teenuseid tegelikult oma klientidele edasi müünud. Vaidlusaluste tehingute toimumise kinnituseks esitatud lepingud on üldsõnalised ja mõni neist on allkirjastatud selleks volitusi mitteomava isiku poolt. Lepingute järgi on samal perioodil samu teenuseid väidetavalt osutanud erinevad äriühingud. Lepingutest ei selgu, millised konkreetsed hinnapakkumised olid lepingu sõlmimise aluseks ning arvetelt ei nähtu, millise hinnapakkumise ja lepinguga on arve seotud. Mõned lepingud on täitmata, kuid sanktsioone selle rikkumise eest ei ole rakendatud. Osa arveid on esitatud enne teenuse osutamise perioodi lõppu (nt 02.11.2006 lepingu järgi toimub teenuse eest tasumine vastavalt arvetele pärast teenuste osutamist, kuid mitte hiljem kui 05.07.2006). Lepingus ja arvel märgitud teenuse hinnad on erinevad ning teenuse sisu ei kattu. Mõnel juhul ei olnud arve esitanud äriühing käibemaksukohustuslane (Meisterserv OÜ oli 14.06.2006 arve esitamise ajaks käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud), kuid kaebaja on sisendkäibemaksu maha arvanud. Maksumenetluses seletusi andnud isikute ütlused tehingute toimumise kohta on umbmäärased ja vastuolulised. Kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi andnud maksuotsuses nimetatud äriühingute töötajad kinnitasid, et nad ei ole OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutanud. Puuduvad tõendid tööjõurendi kasutamise kohta. Kaebajale arveid väljastanud äriühingutel puudub tavapärane majandustegevus. Kaebaja teadis isikuid, kelle juhtimise ja kontrolli all olid arveid esitanud äriühingud, samuti seda, et need äriühingud tegelikult teenust ei osuta, kuid sellegipoolest tasus äriühingutele fiktiivsete arvete alusel. Need seosed viitavad maksupettuse toimepanemisele. Kui ostja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole tähtis, kas isik järgis hoolsuskohustust. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et isik osales maksupettuses.

§-st 11 maksuhaldurile tulenev uurimispõhimõte toimib koos

§-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega, kes peab tõendama tema sfääri kuuluvaid asjaolusid. Maksuhalduril ei ole alati võimalik kõiki maksupettusega seotud asjaolusid välja selgitada, piisab põhjendatud kahtlusest. 3

(10)3-11-881 Vaidlusalused arved ei vasta RPS § 7 lg 1 ja KMS § 37 nõuetele.

§ 57

lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamine korraldada selliselt, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamisel tähtsust omavatest asjaoludest. Kaebaja esitatud dokumentide põhjal see võimalik pole. Kaebaja juhatuse liige tundis T. V t 2003. aastast, sai T. V kaudu tuttavaks ka R. G iga ning suhtles ärialaselt mõlema isikuga. Kui E. S käis ise objektidel, kus teenust osutati, siis ei ole usutav, et tal puudus teave teenuste täpse osutaja kohta. Objektidel väidetavalt tööd teinud ukrainlaste kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Ei ole usutav, et ajutiselt turismiviisaga Eestis viibival 6-7 ukrainlasel olid olemas kõigi tööde teostamiseks vajalikud teadmised ja keeleoskus (piirdeaedade montaažist ja telkide rentimisest kuni personaliotsingu ning kujundus- ja disainitöödeni) ning neil oli võimalik nimetatud töid samaaegselt teostada kõigis kuues äriühingus. Tallinna Halduskohus jättis 03.04.2012 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda, leides, et maksuhalduri kahtlus kaebaja osalemisest maksupettuses on põhjendatud ning maksuotsusega kaebajale käibe- ja tulumaksu tasumiseks määramine on õiguspärane. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 1 põhjendanud, millised faktilised asjaolud viitavad ABC Stores OÜ, EPV Projekt OÜ, Project Holding OÜ, Hovercraft Invest OÜ (alates 06.02.2007 Eugenstern OÜ), Arquette Invest OÜ ja Meisterserv OÜ arvete fiktiivsusele ning OÜ Meeskond osalemisele maksupettuses. Vastuolusid tehingute kohta vormistatud dokumentides (arved, lepingud, hinnapakkumised) ei saa selgitada tavapärases majandustegevuses ettetulevate eksimustega või kaebaja ettevõtluse eripäradega, nagu kaebaja kohtuistungil väitis. See viitab pigem sellele, et tehingu pooled ei pidanud teenuse osutamiseks tegelikke läbirääkimisi, vaid vormistasid fiktiivseid dokumente, unustades seejuures kõigi andmete tõepärasust kontrollida või dokumente konkreetse teenuse eripärast lähtuvalt muuta. Seetõttu ei saa pelgalt E. Si seletusega kõrvaldada kahtlust, et tehinguid kaebaja ja arveid esitanud äriühingute vahel tegelikult ei toimunud. Selleks, et ära näidata põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, peab maksuhaldur tõendama neid maksuotsuse asjaolusid, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arvete fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Maksuotsuses nimetatud äriühingute pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et OÜ Meeskond poolt äriühingutele tasutud summad on kohe sularahas välja võetud või kantud edasi mõnele teisele A. G iga seotud äriühingule, kust need on sularahas välja võetud. Kaebajaga tehinguid teinud äriühingute üle tegelikku kontrolli omanud A. G i töökohast võeti kriminaalmenetluse käigus ära äriühingute pangakontode väljavõtted, kuhu on OÜ Meeskond laekumiste juurde tehtud käsitsi juurdekirjutusi. Kriminaalmenetluses ei ole OÜ Meeskond ega tema juhatuse liige tehingute kohta sisulisi ütlusi andnud, kuid A. G iga seotud äriühingute teenuseid kasutanud teised isikud on kriminaalmenetluses väitnud, et said äriühingutelt tasutud summad tagasi teenustasu võrra väiksemana, kusjuures teenustasu oli vahemikus 5-10%. Eeltoodut arvestades on maksuhalduri kahtlus, et ka OÜ Meeskond poolt tasutud raha võis jõuda pärast nn teenustasu mahaarvamist tagasi kaebaja käsutusse, põhjendatud. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Meeskond puhul tähistasid käsitsi tehtud juurdekirjutused prognoositavat kasumit, kuid teiste A. G iga seotud äriühingute teenuseid kasutanud isikute puhul tähendasid need teenustasu fiktiivsete dokumentide vormistamise eest. Tegemist ei ole maksusumma määramisega analoogia alusel, nagu kaebaja väidab, sest maksusumma määramise aluseks ei ole üksnes kolmandate isikute kriminaalmenetluses antud ütlused või kolmandate isikute kohta kriminaalmenetluses kogutud muud tõendid. Maksuhalduri järeldus, et arveid esitanud äriühingutel puudus arvetel märgitud teenuste osutamiseks piisav hulk töötajaid, on lõppjäreldustes õige. T. V ja A. G on maksumenetluses 4

(10)3-11-881 väitnud, et töid teostasid mh 6-7 ukrainlast, keda ametlikult tööle ei vormistatud, kuid kellele maksti tasu ja kelle elamiskulud kaeti. Neid maksumenetluses antud seletusi ei kinnita ükski teine tõend. E. S on maksumenetluses väitnud, et nägi objektidel kuni kümmet vene keelt rääkivat inimest, kuid isikute nimesid ta ei teadnud ja midagi täpsemalt maksuhaldurile öelda ei osanud või ei soovinud. Kuna maksuhalduril puudus teave väidetavalt töid teostanud ukrainlaste nimede või elukoha kohta, ei olnud neid väiteid võimalik maksumenetluses kontrollida. Ka kriminaalmenetluses ütlusi andnud töötajad ei teadnud midagi teenuse osutamisest OÜ-le Meeskond. Kaebaja väidab, et Project Holding OÜ-l oli kontrollitaval perioodil ka teisi töötajaid. Kuid näiteks A. J ja D. J väitsid kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes, et nende palga kandis pangakontole üle Project Holding OÜ, kuid nad ei tea nimetatud äriühingust midagi ning on alati arvanud, et nad töötavad Pinnatöötluse OÜ-s. Sama on väitnud ka N. T, O. G, P. R ja S. K. A. P väitis kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes, et töötas novembrist 2005 kuni augustini 2006 Project Holding OÜ-s R. Heinala autojuhina, muid töid ta ei teinud. Kohtumenetluses ei ole esitatud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks, et arveid esitanud äriühingud kasutasid OÜ-le Meeskond teenuse osutamiseks ebaseaduslikult töötavaid ukrainlasi või muid isikuid. Kohus nõustub kaebajaga, et maksuotsuses tsiteeritud kahtlustatava ülekuulamisprotokollis sisalduv kahtlustuse sisu on menetleja versioon toimunust, mida ei ole õige käsitleda kui tegelikult toimunut. Kahtlustatavate allkirja olemasolust ülekuulamisprotokollidel järeldub vaid, et neile on enne ütluste andmist kahtlustuse sisu teatavaks tehtud. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et E. Si poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest keeldumine ei pruugi tingimata tähendada, et E. S teadis tehingute fiktiivsusest. Need maksuotsuse puudused ei ole aga maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks, sest maksu määramisel ei ole maksuhaldur tuginenud ainuüksi ega ka mitte peamiselt kahtlustuste sisule või E. Si poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest keeldumisele, vaid on kogunud ka muid tõendeid ja hinnanud neid kogumis. Maksuotsuse tühistamist ei too kaasa ka kaebaja etteheited uurimispõhimõtte väidetavale rikkumisele maksuhalduri poolt.

§ 11

lg-st 2 tulenevalt ei ole vaja tõendeid koguda asjaolude kohta, mis on maksuhalduri arvates juba piisavalt tõendatud. Maksuhalduril ei olnud kohustust välja selgitada kõiki maksupettuse toimepanemisega seotud faktilisi asjaolusid. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta peab usutavaks kaebaja osalemist maksupettuses, samuti selgitanud, millist majanduslikku kasu kaebaja maksupettusest sai. Maksuotsus on vajalikul määral motiveeritud. Maksukohustuslase pahauskne käitumine loob talle kõrgendatud tõendamiskoormuse maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri kahtlusi ümber lükata ega tehingute tegeliku toimumise kohta veenvaid tõendeid esitada. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral ei laiene ostjale heausksuse eeldus ning seetõttu puudub vajadus käsitleda kaebaja väiteid seoses hoolsuskohustuse täitmisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Ashbury Holding OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada, samuti mõista vastustajalt välja kaebaja kantud menetluskulud. Apellant jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ega nõustu halduskohtu järeldustega ja otsuse põhjendustega. Vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuseid osutasid OÜ-le Meeskond arved esitanud äriühingud ja isegi kui tõendamist leidnuks vastupidine, on ekslik asuda seisukohale, et tõendatud on kaebaja osalemine maksupettuses. Kohtuotsusest ei selgu, mille põhjal kohus leidis, et kaebaja osalemine maksupettuses on tõendamist leidnud. Tehingut tehes ei ole võimalik kontrollida teenuse osutaja töötajate arvu või seda, kuidas teenuse osutaja oma majandustegevust täpselt korraldab. Kaebajal puudus põhjus kahelda selles, et T. V on ABC 5

(10)3-11-881 Stores OÜ volitatud esindaja. Maksupettuses osalemist ei tõenda asjaolu, et äriühingutele osutatud teenuste eest ülekantud summad kohe sularahas välja võeti või teistele äriühingutele edasi kanti. Teenuse ostjal puudub võimalus kontrollida, milleks ja kuidas teenuse osutaja teenuse eest saadud tasu kasutab. Kohtuotsuse tegemisel ei saa tugineda raha tagastamisele kui tõendamist leidnud faktile. Samuti on ekslik kohtu seisukoht, nagu oleks kõik A. G i poolt juhitud äriühingutelt teenuseid ostnud isikud kinnitanud, et neile tagastati teenuse eest makstud tasu. Raha tagastamist on kinnitanud vaid kolme äriühingu juhatuse liikmed, kelle puhul lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga. Problemaatiline on samaaegselt maksumenetluse ja kriminaalmenetluse läbiviimine. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite võtmine maksumenetlusse (halduskohtumenetlusse) võib tekitada olukorra, kus süüdistatava kriminaalasja huvides antud ütlused, mis ei pruugi olla õiguspärased, võivad oluliselt kahjustada maksumenetluse perspektiivi. Menetluste üheaegsel toimumisel võivad maksumaksja võimalused oma väiteid tõendada olla oluliselt piiratud. Ka antud juhul taotles kaebaja kohtuistungil tunnistajatena T. V ja A. G i ülekuulamist, kes aga keeldusid tunnistuse andmisest, viidates nende suhtes toimuvale kriminaalmenetlusele. Seetõttu peaks menetluste paralleelne toimumine oluliselt vähendama maksumaksja ja suurendama maksuhalduri tõendamiskoormust. Maksuhaldur varjas enamikke kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid kaebaja eest ning esitas need alles kohtumenetluses oma vastuse lisana. Sellega rikkus maksuhaldur

§ 14

lg-t 3 ning hea halduse põhimõtet, mis on juba iseseisvalt maksuotsuse tühistamise aluseks. Apellant jääb selle juurde, et maksuhaldur ei ole maksumenetluse läbiviimisel järginud

§-st 11 tulenevat uurimiskohustust ega nõustu halduskohtu teistsuguse seisukohaga. Samuti ei nõustu apellant halduskohtu seisukohaga, et kohtu tuvastatud maksuotsuse puudused ei ole selle tühistamise iseseisvaks aluseks, ega sellega, et OÜ Meeskond on rikkunud

§ 57lgt 3.

Kohus on nimetatud sättest tulenevat kohustust vääralt sisustanud. Olukorras, kus maksuhalduri jaoks jäi mingi konkreetse arve sisu arusaamatuks, ei saa väita, et raamatupidamisarvestusest ei oleks saanud ülevaadet tehingute toimumise kohta. Viidatud säte ei eelda, et äriühingu majandustegevusega mitte kursis olev isik peaks koheselt mõistma kõigi raamatupidamisdokumentide detailset sisu. LäMTK palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et osaühingute ABC Stores, EPV Projekt, Project Holding, Hovercraft Invest, Arquette Invest ja Meistersarv arvete alusel ei ole apellant teenust soetanud. Maksumenetluses tuvastati mitte üksnes olulised puudused kaebaja raamatupidamise algdokumentides, vaid ka asjaolu, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega ning arvetel märgitud isikutega ei ole tehinguid tehtud. Vastustaja seisukohti ümberlükkavaid tõendeid pole kaebaja esitanud. Maksupettuse tuvastamiseks ei ole igal juhul vaja tõendada raha tagasijõudmist kaebajale ning väär on apellandi väide, et kohus on tuginenud raha kaebajale tagastamisele kui tõendamist leidnud faktile. Põhimõtteliselt välistatud on olukord, et kriminaalmenetluses süüdistatavate/kahtlustatavate mitteõiguspärased ütlused kahjustaksid kaebaja huve. A. G on sisuliselt keeldunud ütluste andmisest kriminaalmenetluses ehk tegemist ei ole sellise olukorraga nagu apellant väidab. T. V on kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana küll ütlusi andnud, kuid need ei ole olulises osas vastuolus maksumenetluses antud ütlustega. Kontrollakti ja maksuotsuse tegemisel ei ole maksuhaldur kaebaja eest tõendeid varjanud. Alates 05.05.2010 on kaebajale olnud tagatud juurdepääs kõigile maksumenetluses kogutud tõenditele ning oluline osa kriminaalmenetluses kogutud tõenditest on 20.12.2010 kontrollaktis ära toodud. Maksuhaldur ei ole

§ 11lg-st 1 tulenevat uurimiskohustust rikkunud. 6

(10)3-11-881 Maksuhalduri uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne, seda juba maksukohustuslasel lasuva kaasaaitamiskohustuse tõttu. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab isik tõendama enda sfääri kuuluvaid asjaolusid. Halduskohtu seisukoht

§ 57lg 3 kohaldamise ja tõlgendamise osas on õige.

Raamatupidamise arvestuses majandustehingute ja nendega seotud rahasummade liikumise objektiivne kajastamine on apellandi kohustus. Antud juhul ei nähtu raamatupidamise algdokumentidest selgelt ja üheselt, milliseid teenuseid millises ajavahemikus ja millises mahus apellandile väidetavalt osutati. Maksuhaldur taotles ringkonnakohtus võtta tõendina asja juurde kriminaalasjas nr 1-11-5397 27.03.2012 toimunud kohtuistungi protokolli, kus on protokollitud süüdistatava E. S vastused prokurörile, milles ta tunnistab, et maksuotsuses nimetatud äriühingutelt jõudis raha tagasi kaebajale. Apellant vaidles maksuhalduri taotlusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHAJENDUSED Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata. Halduskohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud ega rikkunud menetlusnorme. Asjaolu, et apellant kohtu seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks asja valesti lahendanud. Vaidluse all oleva maksuotsusega keelati kaebajal KMS § 29 lg 3 p 1 alusel osaühingute ABC Stores, EPV Projekt, Projekt Holding, Hovercraft Invest, Arquette Invest ja Meisterserv arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine ning määrati TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Halduskohus leidis, et vaidlusalune maksuotsus on maksude määramise osas vajalikul määral motiveeritud ning õige on maksuhalduri järeldus, et kaebaja ja talle teenuste osutamise kohta arveid esitanud maksuotsuses nimetatud äriühingute vahel ei ole tehinguid tegelikult toimunud ning tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis viitavad selle, et kaebaja osales maksupettuses. Nõustudes esimese astme kohtu järeldustega ja põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Põhjendatud pole apellandi väide, et kohtuotsusest ei selgu, milliste tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite põhjal leiab halduskohus põhjendatud olevat maksuhalduri kahtluse, et OÜ Meeskond osales maksupettuses. Nagu kohus õigesti märgib, selleks, et näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises maksupettuses, peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses väljatoodud asjaolud, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Halduskohus on käesolevas asjas viidetega Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-39-03, nr 3-3-1-50-03 ja nr 3-3-1-74-09 selgitanud otsuse põhjendava osa p 5 viimases lõigus, millised asjaolud võivad tekitada kahtlusi ostja osalemises maksupettuses. Otsuse p-des 6 kuni 11 ja p-des 15-16 on kohus analüüsinud piisava põhjalikkusega asjas kogutud tõendeid: 1) viidatud äriühingute esitatud arveid, millel on erinevate teenuste (tööjõu otsing ja analüüs; kujundus ja disain; korrastus- ja abitööd; peopaikade koristus- ja korrastustööd; ruumide kaunistamine; vormiriiete korrastus; kujundus ja dekoreerimine; juriidiline nõustamine, kindlustus, riskianalüüs; programmi juhtimine; ürituste korraldamine; personali konsultatsioon; töökorraldus; peotelkide rent ja paigaldus; varjualuste rent ja paigaldus; transport; tarvikute rent; infoviitade valmistamine; tööjõu otsing ja vahendus: 400 inimese intervjueerimine, vormistamine ja andmetöötlus; reklaamiteenuste vahendamine; transporditeenused; piirdeaedade montaaž ja demontaaž) ühikuks märgitud eranditult „komplekt“ ja koguseks „1“, ühelgi arvel pole teenuse osutamise aega ja kohta ega viidet lepingule; 2) üldsõnalisi ja konkretiseerimata ning arvetega seostamata lepinguid; 3) üksikuid hinnapakkumisi, mida pole samuti võimalik ühegi arvega ega lepinguga siduda. Halduskohus on märkinud, et osaühingutel ABC Stores, EPV Projekt, Projekt Holding, Hovercraft Invest, 7

(10)3-11-881 Arquette Invest ja Meisterserv ei olnud töötajaid, kes oleksid saanud OÜ-le Meeskond esitatud arvetel märgitud teenuseid osutada, puuduvad andmed renditööjõu kasutamise kohta ning ka kohtumenetluses ei esitatud tõendeid, mis kinnitaks T. V ja A. G i maksumenetluses väidetut, et viidatud äriühingud kasutasid arvetel märgitud teenuse osutamiseks ebaseaduslikku tööjõudu. Kohtuotsuses on viitega maksuotsusele välja toodud, et ABC Stores OÜ juhatuse liige R. P, EPV Projekt OÜ juhatuse liige M. K, Arquette Invest OÜ juhatuse liikmed R. ja M. U, Meisterserv OÜ juhatuse liige M. U ning Hovercraft Invest OÜ juhatuse liikmed M. U ja M. K ei omanud tegelikku kontrolli nende juhitavate äriühingute üle. Meisterserv OÜ juhatuse liikme alates 07.06.2006 A. Selleri seletuse kohaselt polnud osaühingul töötajaid ega majandustegevust, teenuseid kellelegi ei osutatud ja kaupu ei müüdud, volitusi äriühingu esindamiseks ta kellelegi ei andnud, äriühingu juhatuse liikmeks sai ta M. U kaudu, kes talle äriühingu pangadokumente ega pangakaarte üle ei andnud. Kriminaalmenetluses R. Palumäe antud ütluste kohaselt ei ole talle OÜ Meeskond tuttav ning ta ei tunne ka E. S ning äriühinguid ABC Stores ja Arquette Invest juhtis tegelikult A. G ; M. U seletas, et ta koostas Hovercraft Invest OÜ ja Arquette Invest OÜ nimel tegutsevatele ettevõtetele fiktiivseid arveid ja lepinguid. Kaebaja juhatuse liikme E. Si sõnul käis asjaajamine kõigi viidatud äriühingutega T. V kaudu. Viimane pole tõendanud oma volitusi ABC Stores OÜ, EPV Projekt OÜ, Hovercraft Invest OÜ ja Arquette Invest OÜ esindamiseks ega olnud maksuhaldurile seletusi andes kindel selles, kas tal EPV Projekt OÜ-ga üldse mingi seos oli, kas tal oli volitus Arquette Invest OÜ esindamiseks ja kes oli Hovercraft Invest OÜ volitatud isik. E. Si väidet, et ta on kohtunud ABC Stores OÜ juhatuse liikme R. Palumäega, viimane ei kinnitanud. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja poolt ABC Stores OÜ pangakontole makstud raha kanti kohe edasi osaühingu Arquette Invest või Meisterserv pangakontole ja võeti sealt sularahas välja, EPV Projekt OÜ pangakontole makstud raha võeti kas kohe sularahas välja või kanti edasi Arquette Invest OÜ pangakontole, kust see sularahas välja võeti, Projekt Holding OÜ pangakontole makstud raha võeti kohe sularahas välja või kanti edasi osaühingu Arquette Invest või Meisterserv pangakontole, osaühingute Hovercraft Invest ja Arquetto Invest pangakontodele kantud raha võeti kohe sularahas välja ning Meisterserv OÜ pangakontole kantud raha võeti osaliselt kohe sularahas välja ja osaliselt kanti A. G i kontrollitava Monterado OÜ kontole. Kaebaja juhatuse liikme E. Si sõnul on T. V ja A. G talle tuttavad isikud. Halduskohus on asjakohaselt viidanud A. G i töökohast kriminaalmenetluse käigus ära võetud äriühingute pangakontode väljavõtetele ja neile käsitsi tehtud juurdekirjutustele, mis teiste A. G iga seotud äriühingute poolt tehtud tehingute puhul tähendasid teenustasusid fiktiivsete dokumentide vormistamise eest, ning põhjendanud, miks pole eluliselt usutav kaebaja väide, et tema puhul võisid juurdekirjutused tähistada prognoositavat kasumit. Halduskohus leidis, et kaebaja raamatupidamisarvestuses on olulised puudused, mis takistavad faktiliste asjaolude väljaselgitamist ning ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja kohtuga, et ka viidatud asjaolu annab alust kahtluseks, et faktiliselt ei ole tehinguid vaidlusalustel arvetel märgitud poolte vahel toimunud. 15.01.2013 protokollilise määrusega rahuldas ringkonnakohus maksuhalduri taotluse ja võttis asja materjalide juurde kriminaalasjas nr 1-11-5397 27.03.2012 koostatud istungi protokolli, kus on protokollitud süüdistatava E. Si vastus prokurörile, milles ta väidab, et talle teadaolevalt jõudis vaidlusaluseid arveid esitanud äriühingutele kantud raha kaebajani tagasi. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kogumis teiste asjas kogutud tõenditega kinnitavad vaidlusaluste tehingute mittetoimumist ja kaebaja osalemist maksupettusest ka E. Si eelpoolviidatud ütlused. 8

(10)3-11-881 Põhjendatud pole apellandi väide, et maksuhaldur jättis tähelepanuta E. Si põhjalikud selgitused arvetel toimunud tehingute kohta. Maksuotsuses on märgitud, et kuigi E. S loetles 14.10.2010 ja 10.11.2010 seletuse andmisel üritused, mille kohta vaidlusalused arved esitatud on, ei ole loetletud ürituste ja arveid esitanud äriühingute vahelisi seoseid ühegi dokumendiga tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ning viitab näiteks ABC Stores OÜ 27.06.2006 arvele nr 125 (millel on kauba nimetusena märgitud pooltelkide ja varjualuste rent: 1) 3 tk 12x10m, 2) soojaku rent, 3) transport, 4) paigaldus, ühik – komplekt, kogus – 1, hind - 70 562,90 kr + käibemaks 18% 12 737,10), mille kohta märkis E. S 14.10.2010 maksuhaldurile antud seletuses lakooniliselt - Metallica kontsert. ABC Stores OÜ esitas OÜ-le Meeskond kokku 9 arvet perioodist 31.05.2006 - 07.08.2006 kokku summas 640 450 kr (koos käibemaksuga) ning kaebaja esitas arvetel märgitud tehingute tõendamiseks kolm lepingut (sõlmitud 02.05.2006, 01.07.2006 ja 28.08.2006) ja kaks hinnapakkumist (29.05.2006 ja 04.06.2006). Ükski viidatud kolmest lepingust Metallica kontserti ei maini, 02.05.2006 ja 28.08.2006 lepingutes pole teenuse maksumust märgitud, 01.07.2006 lepingus on teenuse (personali otsingu teenuse korraldamine ürituste ja meelelahutusprojektide korraldamiseks 01.07.2006-01.01.2007) maksumuseks märgitud 65 000 kr + käibemaks. Lepinguid, hinnapakkumisi ja kõnealust arvet ei ole võimalik omavahel kokku viia ning ka E. Si seletusest ei selgu, milline viidatud kahest hinnapakkumisest ja kolmest lepingust on olnud arvel nr 125 märgitud teenuse osutamise aluseks ning kuidas on kujunenud arvel märgitud teenuse kogus ja hind. Kaebaja väide, et kuna pooled leppisid kokku teenuse maksumuse hinna tervikuna so paketina, on see arvel kogusena 1 välja toodud, ei ole ühegi dokumendi alusel kontrollitav. Vastuseks apellandi väitele, et maksumenetlusega paralleelselt toimub kriminaalmenetlus ning tema taotletud tunnistajate T. V ja A. G i keeldumine kohtus vande all ütluste andmisest vähendab oluliselt tema võimalusi tõendada oma väidete ja seisukohtade õigsust, märgib ringkonnakohus, et kaebaja seaduslik esindaja ning T. V ja A. G on maksumenetluses oma seletused andnud ning maksuhalduril ja kohtul oli võimalus neid kogumis teiste tõenditega hinnata. Kaebaja nimetatud tema töötajate I. P ja I. P osas on maksuotsuses selgitatud, et viidatud isikutele on teabe andmise korraldused esitatud, kuid postisaadetised on maksuhaldurile tagastatud. Taotluse halduskohtule viidatud isikute tunnistajana ülekuulamiseks esitas kaebaja viimasel kohtuistungil pärast tõendite esitamiseks antud tähtaja möödumist ning kohus jättis põhjendatult viidatud taotluse rahuldamata, leides, et kaebaja ei ole taotlust piisavalt põhjendanud. Ka apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas T. V ja A. G i ütluste andmisest keeldumine on seotud I. P ja I. P ülekuulamise taotlusega ning miks ei taotletud nende kohtus üle kuulamist koos taotlusega T. V ja A. G i ülekuulamiseks. Vastuseks apellandi väitele, et maksuhaldur varjas tema eest tõendeid ning kasutas kontrollakti ja maksuotsuse tegemisel tõendeid, mida maksutoimikus ei olnud, selgitas vastustaja, et 29.04.2010 esitas maksuhaldur Põhja Ringkonnaprokurörile taotluse kriminaalasjas nr 06930000161 kogutud tõendite kasutamiseks maksumenetluses, 30.04.2009 vastav luba saadi ning alates selle loa registreerimise päevast 05.05.2010 on kaebajale olnud tagatud kogu toimikumaterjalidega tutvumise õigus, 29.12.2010 on E. Sile väljastatud kontrolltoimikust soovitud dokumentide koopiad. Asja materjalidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks teinud takistusi kontrolltoimiku materjalidega tutvumiseks ning apellant pole selgitanud, milliseid konkreetseid asja lahendamiseks olulisi tõendeid maksuhaldur tema eest varjas. Eeltoodu alusel jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellandi menetluskulud (kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud ning esindaja kulud) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. 9

(10)3-11-881 /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.