Haldusasi nr 3-11-810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2012. a Tallinn Haldusasja number 3-11-810 Haldusasi OÜ Hel

, § 56) ja liialt kitsas vaikimisõigus (

§ 64

lg 1 p 6) põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada menetlusgarantiide puudumine, mis keelaks ja välistaks haldusmenetluses saadud ütluste ja tõendite kasutamise kriminaalmenetluses, põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus sama maksustamisperioodi ja isiku osas toimub paralleelne kriminaal- ja haldusmenetlus; 3) tunnistada paralleelmenetluste korral maksumenetluse peatamise menetluskorra puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tunnistada PMTK 01.12.2010 korraldus nr 12.2-3/8153-1 õigusvastaseks; 5) teha vastustajale ettekirjutus OÜ Helmhold suhtes toimuva maksumenetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr 07930000025, käesoleval ajal nr 10730000693. Kohus võttis kaebuse 18.04.2011.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PMTK. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebuse põhjendus. 4.1 Haldusmenetluse ning kriminaalmenetluse paralleelsest toimumisest tõusetub põhiõiguste riive. Õiglase õigusemõistmise tagamiseks on põhjendatud kriminaalmenetlusega paralleelselt toimuva haldusmenetluse peatamine. Maksukorralduse seaduses sätestatud liialtulatusliku kaasaaitamiskohustuse (

§ 56

) ja liialt kitsa vaikimisõiguse (

§ 64

lg 1 p 6)

sätted on põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus. 4.2 Eesti menetlusõiguses puuduvad garantiid, mis välistaksid ühes menetluses kogutud tõendite kasutamist teises menetluses. Menetlusgarantiide puudumine, mis keelaks ja välistaks haldusmenetluses saadud ütluste ja tõendite kasutamise kriminaalmenetluses, on põhiseadusega vastuolus. Kuna menetlusgarantiid ei ole sõnaselgelt seaduses sätestatud, tuleb maksumenetlus paralleelmenetluse olukorras peatada. 4.3 Seaduses ei ole ette nähtud tõhusat õiguskaitsevahendit (menetluskorda) paralleelsete haldusja kriminaalmenetluse käigus tekkivate põhiõiguste (PS § 22 lg 3, § 26, konventsiooni artikkel 6) kaitseks. Kuna põhiõiguse kaitset võimaldav menetluskord puudub, taotleb kaebuse esitaja tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldav menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks pidanud selliseks olukorraks kehtestama. 4.4 Maksumenetluse läbiviimine ei ole sisuliselt võimalik. Kaebaja rõhutab, et juhul, kui maksukohustuslane teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldub, ei ole käesolevas asjas ilmselgelt võimalik kõiki maksu määramiseks vajalikke asjaolusid kindlaks teha. Seega on ilmselgelt takistatud maksusumma määramine. 4.5. Põhjendatud huvi 01.12.2010.a korralduse nr 12.2-3/8153-1 õigusvastaseks tunnistamiseks. Korraldusega kohustatakse kaebajat esitama dokumente ja täitma kaasaaitamiskohustust. Kaebaja on põhjendanud, miks tal ei ole võimalik kaasaaitamiskohustust täita. Kaebajale on korralduste õigusvastaseks tunnistamine vajalik kaebuses nimetatud õiguste kaitseks (õigus mitte anda ütlusi ning esitada tõendeid; maksumenetluse objektiivse läbiviimise võimatus, kuna ainuüksi 2 kolmandate isikute ütlustele ja tõenditele tuginemisel ei ole võimalik kõiki tähendust omavaid asjaolusid kindlaks teha). 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1

§ 64

lg 1 sätestab alused, millal on maksukohustuslasel õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest.

§ 64

lg 1 p 6 kohaselt on isikul

§-de 60–63 alusel õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või

§ 64lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.

Juhul kui maksukohustuslane tugineb

§ 64

lg 1 alusel õigusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, siis tuleb sellest maksuhaldurit kirjalikult või suuliselt teavitada korralduse täitmise tähtaja jooksul. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õiguse kasutamine eeldab keeldumisõiguse kasutamise objektiivset põhjendamist ning selle hilisemat kontrollitavuse võimalikkust maksuhalduri poolt. 5.2 Kaebaja ei ole toonud välja, milline on tema suhtes toimuva süüteomenetluse puutumus vaidlustatud korralduses küsitava teabega. Isik peab suutma põhjendada, kuidas tema suhtes toimuv süüteomenetlus ja temalt küsitav teave omavahel seotud on. Süüteomenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldusmenetluses ei ole ette nähtud. Oluline koht selliste süüteomenetluslike garantiide hulgas on PS § 22 lg 3 tulenev nemo tenetur se ipsum accusare põhimõte, millest tulenevalt on antud

§ 64

lg 1 p 5 ja p 6 maksukohustuslasele ja tema lähisugulasele õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks tema enda või

§ 64lg 1 p 5 nimetatud lähedase isiku õigusrikkumises süüdi tunnistamist.

Samas ei saa mitte igasugune süüteomenetlus iseenesest olla automaatselt teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise aluseks. 5.3 Kehtivad menetluslikud garantiid kaitsevad isikut piisavalt selleks, et tema poolt kaasaaitamiskohustuse raames esitatud tõendeid ei saaks kasutada tõenditena tema vastu süüteomenetluses. Seetõttu ei ole põhjendatud ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalise seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Esmalt käsitleb kohus kaebaja taotlust PMTK 01.12.2010.a korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks nr 12.2-3/8153-1 õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuivõrd kaebus on esitatud enne 01.01.2012.a toimub kaebeõiguse kontrollimine seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikust (edaspidi HKMS) lähtudes (01.01.2012.a jõustunud HKMS § 283 lg 1). Seega on kaebeõiguse aluseks kuni 01.01.2012.a kehtinud HKMS § 7 lg 1 sätestatud põhjendatud huvi. Kaebusest nähtuvalt on kaevatava korralduse õigusvastaseks tunnistamine kaebajale vajalik oma õiguste kaitseks tema suhtes läbiviidavas maksumenetluses (tl 11). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlus on käesolevaks ajaks lõppenud. Kaebaja suhtes on 06.07.2011.a tehtud maksuotsus nr 12.2-3/8153-12, mis on kaebajale 03.08.2011.a kätte toimetatud ja tema poolt vaidlustamata (tl 72-88, 90). Seega kuna maksumenetlus on lõppenud, on kaebuses kirjeldatud põhjendatud huvi ära langenud. Kaebaja pole väitnud, et tal on kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks veel mingi muu huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse rahuldamise üks eeldusi (vt RKHKo 3-3-1-74-10, p 15), selle puudumise tõttu jääb vastav taotlus rahuldamata. 6.2 Kuna maksumenetlus kaebaja suhtes (nr 12.2-3/8153) on kohtumenetluse ajal lõppenud, puudub võimalus nimetatud menetluse peatamiseks. Seega on vastavasisulise kohustamistaotluse rahuldamine võimatu kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu (vt RKHKo 3-3-1-1-12, p 20). 3 Kuna tuvastamis- ja kohustamistaotlused jäävad rahuldamata, puudub vajadus käsitleda kaebuse muid taotlusi seoses põhiseaduslikkuse kontrolliga.
2. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 4