3-13-775/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-775 Määruse kuupäev

1. aprill 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K.i kaebus sotsiaaltöötajate tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada K.K.i kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 11.04.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K.K.i kaebus, kus ta kurdab selle üle, et Viru Vangla sotsiaaltöötaja keeldus Politsei- ja Piirivalveametist elamisloa äravõtmise kohta saadud dokumentide suhtes selgusele jõudmiseks abi osutamast, põhjustas talle sellega hingelisi kannatusi, alandas tema inimväärikust ja diskrimineeris teda. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks vangla administratsiooni toimingute ja tegevuse õigusvastasust ning mõistaks vanglalt moraalse ja materiaalse kahju eest enda äranägemisel välja õiglase hüvitise. Veel märgib ta, et sotsiaaltöötajate tegevuses suhtes esitatud kaebuse peale 01.04.2013 saadud vastus oli eesti keeles ja mitte ükski vanglaametnik seda vene keelde ei tõlkinud ning lisas, et vangla sotsiaaltöötajatega tuleb vestelda. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1, lg 2 pde 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või ei ole kaebusega võimalik selle eesmärki saavutada. K.K. on esitanud vanglaametnike tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise ning selle läbi talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega on kohtul vaja lahendada küsimus, kas nende nõuete esitamiseks vajalikud eeldused on olemas või tuleb kaebus tagastada.
6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg-s
7. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Varalise kahju hüvitamist käsitleb sama seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. K.K. ei ole otsesõnu nimetanud, milles konkreetselt talle tekkinud kahju seisneb, kuid toetumine vangistusseaduse § 4’ lg-le 1 lubab eeldada, et ta on silmas pidanud enda väärikuse alandamisega seotud kahju. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta asjaolud, et dokumentide vormistamiseks ametniku poolse abi mittesaamine või eesti keelse vastuse andmine ei saanud kuidagi muuta tema varalist olukorda ning mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda väärikuse alandamisena. Rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua ainult siis, kui väärkohtlemine on olnud piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Veel on K.K. jätnud arvestamata eelnevalt juba viidatud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, mis võimaldab kahju hüvitamise nõude esitamist üksnes juhul, kui esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud vastus kinnitab, et ta ei ole esitanud elamisloa probleemidest lähtuvat kohustamisnõuet ja seega pole tal kõik kahju kõrvaldamist ja vältimist võimaldavad vahendid ära kasutatud. Lisaks välistab kohustamisnõude esitamata jätmine ka võimaluse käsitleda kaebuses sisalduvat tuvastamisnõuet iseseisvana, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg-st 2 tulenevalt saaks selle esitada vaid juhul, kui vastava õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul oleks kõige tõhusamaks vahendiks nõue, millega palutakse kohustada vanglaametnikku sooritama konkreetset tegevust ning enne halduskohtusse pöördumist tuli vangistusseaduse § 1’ lg 5 kohaselt esitada vanglale vastav vaie.
8. Põhiseaduse § 6, § 51 ja § 52 kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel ning riigiasutustelt ja ametiisikutelt on vähemusrahvuse keelseid vastuseid õigus saada ainult paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Keeleseaduse § 9 lgte 2 ja 3 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloaga Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas ja määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta esimese jaanuari seisu rahvastikuregistri andmetest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6219 vene rahvusest elanikku 01.01.2013 seisuga 49,46% selle omavalitsusüksuse 12575 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Ka õiguskantsler on 04.06.2009 antud soovituses nr 7-4/080940/0903300 märkinud, et üheski vanglas, sealhulgas Viru Vanglas pole kinnipeetavatel talle teadaolevate statistiliste andmete kohaselt õigust nõuda põhiseaduse § 51 lg 2 ja keeleseaduse § 9 lg 1 alusel vähemusrahvuste keelseid vastuseid.
9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg-test 1 ja 2 tulenevalt loetakse halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks ja toiminguks haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, halduslepingut sama seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti, haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaametnike teenistust reguleerib vangistusseadus, mille § 148 kohaselt teostab vanglaametniku suhtes distsiplinaarvõimu isik, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, justiitsminister või tema poolt volitatud ametiisik. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud ühegi vanglaametniku ega ka mistahes muu ametniku distsiplinaarse mõjutamise õigust. Samuti ei ole halduskohtule antud teenistuskohustusi rikkunud ametnikuga muul viisil vestlemise või tema korrale kutsumise õigust.
10. Eeltoodud järeldustel pole K.K.il ilmselgelt õigust nõuda vanglaametniku väidetava tegevusetuse ja eesti keelse vastuse eest rahalist hüvitist ega vanglaametnike korralekutsumist ning esitatud nõuetega pole tal ka muul viisil võimalik oma väidetavalt rikutud õigustele võimalik kaitset saada. Seega ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlema ja võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-s 1, lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alustel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik