← Eesti

3-11-881/64

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laat

) §-s 11 sätestatud uurimiskohustust. Maksuhaldur ei võtnud seletusi OÜ Meeskond töötajatelt, kes oleksid saanud kinnitada teenuste osutamist T. V esindatud äriühingute poolt, samuti nn varifirmade juhatuse liikmetelt. Maksuhaldur ei ole püüdnud maksumenetluses välja selgitada, kes tegelikult maksuhalduri väidetud maksupettuse toime panid ja kes sellest kasu sai. Tõendamiskoormus läheb maksukohustuslasele üle alles siis, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Kuid ka siis ei teki maksukohustuslastel uurimiskohustust, vaid tõendamiskoormus ammendub seadusega maksukohustuslasele pandud kohustuse ja hoolsuskohustuse täitmisel (vt Riigikohtu seisukohad haldusasjas nr 3-3-1-18-10). Kaebaja on täitnud seadusest tulnud kohustusi olnud tehingute tegemisel tavapärasel viisil hoolas. VASTUSTAJA SEISUKOHT 3. LäMTK palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Kohtupraktikast tulenevalt võib maksumenetluses kasutada kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, kuid maksuotsus ei põhine ainult kriminaalasjas nr 06930000161 kogutud tõenditel. Ainuüksi arvete, lepingute või muude formaalsete dokumentide olemasolu ei tõenda tehingute toimumist. Kaebaja raamatupidamises ei peeta arvestust teenuse osutamise koha (ürituse) ja teenuse tellijate kaupa, seetõttu ei saa kindlaks teha, kas kaebaja on vaidlusalustel arvetel näidatud kaupu ja teenuseid oma klientidele edasi müünud. Kaebaja ei ole kõigi tehingupartneritega lepinguid sõlminud, sõlmitud lepingud on üldsõnalised ja mõnele lepingule on alla kirjutanud selleks mittevolitatud isik. Lepinguid analüüsides selgub, et kaebajale on samal perioodil samu teenuseid väidetavalt osutanud erinevad äriühingud. Lepingutest ei selgu, millised konkreetsed hinnapakkumised olid lepingu sõlmimise aluseks ning arvetelt ei nähtu, millise hinnapakkumise ja lepinguga arve on seotud. Lepingud ja arved ei klapi kokku: mõned lepingud on täitmata, kuid sanktsioone lepingu rikkumise eest ei ole rakendatud; osa arveid on esitatud enne teenuse osutamise perioodi lõppu; lepingus ja arvel märgitud teenuse sisu ei kattu; lepingus ja arvel märgitud teenuse hinnad on erinevad; mõnel juhul ei olnud arve esitanud äriühing käibemaksukohustuslane, kuigi kaebaja on sisendkäibemaksu maha arvanud. Maksumenetluses seletusi andnud isikute ütlused tehingute toimumise kohta on umbmäärased ja vastuolulised. Kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi andnud äriühingute töötajad kinnitavad, et nad ei ole OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutanud. Puuduvad ka tõendid tööjõurendi kasutamise kohta. Kaebuse esitaja töötajad maksuhalduri korraldusi vastu 3

(11)ei võtnud. Kaebajale arveid väljastanud äriühingutel puudub tavapärane majandustegevus. Kaebuse esitaja teadis isikuid, kelle juhtimise ja kontrolli all olid nimetatud äriühingud, samuti seda, et nimetatud äriühingud tegelikult teenust ei osuta, kuid sellegipoolest tasus äriühingutele fiktiivsete arvete alusel. Need seosed viitavad maksupettuse toimepanemisele. Kui ostja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole tähtis, kas isik järgis hoolsuskohustust. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et isik osales maksupettuses. 2) Vaidlusalused arved ei vasta RPS § 7 lg 1 ja KMS § 37 nõuetele.

§ 57

lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamine korraldada selliselt, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamisel tähtsust omavatest asjaoludest, kuid kaebaja esitatud dokumentide põhjal pole see võimalik. Kaebaja esitatud hinnapakkumistest ei nähtu, millise lepingu või arvega see seostub ning millisel objektil hinnapakkumises nimetatud teenuseid osutati. Maksuhalduri tõendamiskoormus ei ole absoluutne ning kaebaja sfääri kuuluvate asjaolude esinemist peab tõendama tema ise. 3) Kaebuse esitaja juhatuse liige tundis T. Vt 2003. aastast, sai T. V kaudu tuttavaks ka R. Giga ning suhtles ärialaselt mõlema isikuga. Kui E. S käis ise objektidel, kus teenust osutati, ei ole usutav, et tal puudus teave teenuste täpse osutaja kohta. Väidetavalt töid teostanud ukrainlaste kohta ei ole maksuhaldurile esitatud ühtki tõendit ja tehingu poolte paljasõnalised väited ei ole eluliselt usutavad. Muu hulgas ei ole usutav, et ajutiselt turismiviisaga Eestis viibival 6-7 ukrainlastel ei olid olemas kõigi tööde teostamiseks vajalikud teadmised ja keeleoskus (piirdeaedade montaažist ja telkide rentimisest kuni personaliotsingu ning kujundus- ja disainitöödeni) ning neil oli võimalik nimetatud töid samaaegselt teostada kõigis kuues äriühingus. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et kaebajale arveid väljastanud äriühingud väljastasid kolmandatele isikutele arveid ka ehitus-, kaeve- ja muude tööde kohta, mida samuti teostasid väidetavalt eespool nimetatud 6-7 ukrainlast. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta kontrollis enne tehingute tegemist kõne all olevate äriühingute tausta. 4)

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõte toimib koos

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustusega. Maksukohustuslane peab tõendama asjaolusid, mis kuuluvad tema sfääri. Seega ei ole uurimispõhimõte absoluutne. Maksuhalduril ei ole seetõttu alati võimalik kõiki maksupettusega seotud asjaolusid välja selgitada, vaid piisab põhjendatud kahtlusest. Vastustaja on oma kahtlust maksuotsuses piisavalt põhjendanud. Seega on nüüd kaebajal kohustus tõendada, et tehingud arvetel näidatud äriühingutega on siiski toimunud ning kui kaebaja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal õigus käibemaksu maha arvata. KOHTU SEISUKOHT

  1. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt ei soetanud OÜ Meeskond kontrollitaval perioodil arvetel näidatud kaupu ja teenuseid äriühingutelt OÜ ABC Stores, OÜ EPV Projekt, OÜ Project Holding, OÜ Hovercraft Invest (alates
  2. veebruarist 2007 Eugenstern OÜ), OÜ Arquette Invest ja OÜ Meisterserv. Maksuhaldur leidis, et OÜ Meeskond osales maksupettuses ja seetõttu ei ole OÜ-l Meeskond õigust eespool nimetatud äriühingute esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning äriühingutele tasutud summadelt tuleb tasuda tulumaksu. Kaebaja on seisukohal, et tehingud on tegelikult toimunud ning maksupettuses osalemine ei ole tõendatud.
  3. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis 4

(11)toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral § 37 nõuetele vastava arve alusel. Neist sätetest tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata juhul, kui kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on ka reaalselt soetatud. Käibemaksuarvestuses kasutatud arve andmete ebaõigsusest ei tulene siiski automaatselt arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldu. Riigikohus on märkinud, et kui teenust ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendada ka ostja pahausksust. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (vt otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 10). Ostja on käitunud heauskselt, kui ta põhjendatult eeldas, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud müüja pole tegelik müüja (vt otsus nr 3-3-1-34-06, p 10-12). Seda, et ostja teadis, et arvel näidatud äriühing pole tegelik müüja, kinnitab muuhulgas see, kui ostja osales maksupettuses (vt otsus nr 3-3-1-18-10, p 12). Riigikohus on selgitanud (vt nt otsused haldusasjades nr 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12, 3-3-1-5003, p-d 9 ja 10 ja 3-3-1-74-09, p 10), et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Olukorras, kus isik teadis tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. 6. Maksuhaldur on põhjendanud OÜ Meeskond ja ABC Stores OÜ vaheliste tehingute tegelikku mittetoimumist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega (maksuotsuse p 1.1): 1) ABC Stores OÜ arvetel on osutatud teenuse ühikuks „komplekt“ ning koguseks 1, ühelgi arvel ei ole teenuse osutamise aega ja kohta (arved I kd, tl 95-99, II kd, tl 14); 2) OÜ Meeskond ja ABC Stores OÜ vahelistes lepingutes ei ole täpsustatud teenuse sisu, st millise üritusega on tegemist, ega seda, millised teenused kuuluvad arvel näidatud „komplekti“ (lepingud I kd, tl 68-70); 3) lepingute ja arvete võrdlus näitab, et ABC Stores OÜ ei ole täitnud 1. juuni 2006. a lepingut personaliotsingu teenuse kohta ja 28. augusti 2006. a lepingut 1. septembrist 2006 kuni 19. jaanuarini 2007 osutatavate teenuste kohta. Lepingute täitmata jätmise eest ei ole lepingus sanktsioone ette nähtud; 4) ABC Stores OÜ-l ei olnud töötajaid, kes oleks saanud OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutada; 5) ABC Stores OÜ juhatuse liige R P ei omanud äriühingu üle tegelikku kontrolli ega teadnud midagi teenuste osutamisest OÜ-le Meeskond; äriühingut juhtis R. P kinnitusel tegelikult A. G (II kd, tl 70-73). Kaebaja juhatuse liikme E. Si 5
(11)seletuse kohaselt käis kogu asjaajamine T. V kaudu (II kd, tl 2 ja 5). T. V väitis, et oli ABC Stores OÜ volitatud isik (II kd, tl 16), kuid ei ole tõendanud oma volitust selle äriühingu esindamiseks; 6) OÜ Meeskond poolt ABC Stores OÜ pangakontole kantud raha kanti kohe edasi OÜ Arquette Invest või OÜ Meisterserv pangakontole, kust see võeti sularahas välja (II kd, tl 159-175 ja 210-238). Kohus lisab, et ABC Stores OÜ on esitanud
  1. mail ja
  2. juunil
  3. a kaebajale hinnapakkumised (I kd, tl 74 ja 78), kuid ABC Stores OÜ ja OÜ Meeskond vahelistest lepingutest (I kd, tl 68-70) ei selgu, milline konkreetne hinnapakkumine iga lepingu juurde kuulub. Ilmselt ei saa hinnapakkumised seotud olla
  4. mai
  5. a lepinguga, sest hinnapakkumised kannavad hilisemat kuupäeva.
  6. juuli
  7. a lepingu objektiks on personaliotsingu teenuse osutamine, kuid hinnapakkumised nimetatud teenuseid ei sisalda.
  8. augusti
  9. a lepingu objektiks on piirete ja väravate rajamine, tarvikute hankimine, transport, tehniliste lahenduste teenus, elektritööde teostamine ja muud teenused. Seega põhimõtteliselt võiks hinnapakkumisi seostada nimetatud lepinguga. Ligi kaks kuud varem esitatud hinnapakkumised ei kata aga kõiki
  10. augusti
  11. a lepingus nimetatud teenuseid.
  12. juuni
  13. a hinnapakkumise sisuks on transporditeenuse osutamine, kuid pärast
  14. augusti
  15. a lepingu sõlmimist ei ole ABC Stores OÜ kaebajale sellise sisuga arveid esitanud. Kaebajale esitatud arved (I kd, tl 95-99, II kd, tl 14), mille sisu on osaliselt sarnane
  16. mai
  17. a hinnapakkumisega, on koostatud juba
  18. juunil ja
  19. juulil 2006, st enne
  20. augusti
  21. a lepingu sõlmimist.
  22. Maksuhaldur on põhjendanud OÜ Meeskond ja EPV Projekt OÜ vaheliste tehingute tegelikku mittetoimumist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega (maksuotsuse p 1.2): 1) EPV Projekt OÜ arvetel on osutatud teenuse ühikuks „komplekt“ ning koguseks 1, ühelgi arvel ei ole teenuse osutamise aega ja kohta (arved I kd, tl 79-80); 2) OÜ Meeskond ja EPV Projekt OÜ vahelise
  23. novembri
  24. a kuupäeva kandva lepingu (I kd, tl 62) objektiks on reklaami ja kujunduse osutamine. Lepingu p 3.1 alusel kohustub tellija tasuma teenuse osutamise eest pärast arve saamist, kuid mitte hiljem kui
  25. juulil 2006, st tasumine on ette nähtud enne lepingu sõlmimist; 3) arved ja leping ei ole omavahel kooskõlas; 4) lepingu kohaselt on EPV Projekt OÜ esindajaks põhikirja alusel A. G, kes ei olnud aga lepingu sõlmimise ajal selle äriühingu juhatuse liige; 5) kaebaja juhatuse liikme E. S seletuse kohaselt käis kogu asjaajamine T. V kaudu (II kd, tl 5). T. V väitis, et ei ole kindel, milline seos on tal EPV Projekt OÜ-ga (II kd, tl 16) ega ole tõendanud oma volitust EPV Projekt OÜ esindamiseks; 6) EPV Projekt OÜ-l ei olnud töötajaid, kes oleks saanud OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutada; 7) OÜ Meeskond poolt EPV Projekt OÜ pangakontole kantud raha võeti kohe sularahas välja või kanti edasi OÜ Arquette Invest pangakontole, kust see võeti kohe sularahas välja (II kd, tl 176-201). Kohus märgib täiendavalt, et OÜ-le Meeskond teenuse osutamise ning arvete esitamise ajal EPV Projekt OÜ ainsaks juhatuse liikmeks olnud M. K väitis kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi andes, et tal ei olnud äriühingu tegevuse üle tegelikku kontrolli (II kd, tl 54-55). OÜ Meeskond ja EPV Projekt OÜ vaheline
  26. novembri
  27. a leping on üldsõnaline ja sellest ei nähtu, milliseid teenuseid, millisel ajal ja millises mahus kaebajale osutatakse. Teenuse osutamise aeg ja koht ei selgu ka EPV Projekt OÜ esitatud arvetelt. Seetõttu ei ole ka selge, kuidas kujunes lepingus märgitud tasu. Lepingu p-s 3.1 märgitud arve tasumise kuupäev ja summa ühtib OÜ Meeskond ja Arquette Invest OÜ vahel
  28. mail 2006 sõlmitud lepingu (I kd, tl 67) p-s 3.1 sätestatuga, samuti on leping muus osas üldjoontes sarnane (v. a ürituste loetelu).
  29. Maksuhaldur on põhjendanud OÜ Meeskond ja Project Holding OÜ vaheliste tehingute tegelikku mittetoimumist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega (maksuotsuse p 1.3): 1) Project Holding OÜ arvetel on osutatud teenuse ühikuks „komplekt“ ning koguseks 1, ühelgi arvel ei 6
(11)ole teenuse osutamise aega ja kohta (I kd, tl 88-95, II kd, tl 13); 2) arved ning lepingud ei ole omavahel kooskõlas, ükski lepingus märgitud summa ei ühti arvel märgitud summaga (lepingud I kd, tl 58-61, 65 ja 71); 3) Project Holding OÜ-l ei olnud töötajaid, kes oleks saanud OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutada ning töötajate rendi eest tasumist Project Holding OÜ pangakontolt ei nähtu; 4) OÜ Meeskond poolt Project Holding OÜ pangakontole kantud raha võeti kohe sularahas välja ja ühel kanti edasi OÜ Arquette Invest või OÜ Meisterserv pangakontole (II kd, tl 239-266, 176-197 ja 210-238). Kohus lisab, et OÜ Meeskond ja Project Holding OÜ vahel
  1. juulil 2006 sõlmitud lepingu (I kd, tl 71) objektiks on ürituste korraldamine, tugiteenuste osutamine ja transporditeenused perioodil
  2. juulist
  3. septembrini
  4. Lepingu p 3.1 kohaselt tasutakse teenuse osutamise eest pärast nende osutamist, kuid mitte hiljem kui
  5. juulil 2006, st tasumine on ette nähtud lepingu sõlmimise päeval. Nii see kui mitmed teised lepingud on üldsõnalised ja neist ei selgu, milliseid teenuseid, millisel ajal ja millises mahus kaebajale osutatakse (nt I kd, tl 60-61). Seetõttu ei ole ka selge, kuidas kujunes lepingus märgitud tasu. Lepingutest ega arvetest ei selgu, milliste lepingutega (sh milliste üritustega) on seotud Project Holding OÜ
  6. mai ja
  7. juuni
  8. a hinnapakkumised (I kd, tl 73 ja 77).
  9. Maksuhaldur on põhjendanud OÜ Meeskond ja OÜ Hovercraft Invest vaheliste tehingute tegelikku mittetoimumist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega (maksuotsuse p 1.4): 1) OÜ Meeskond ja OÜ Hovercraft Invest
  10. detsembri
  11. a lepingus (I kd, tl 63) on OÜ Hovercraft Invest esindajaks märgitud A. G. E. Si seletuse kohaselt käis kogu asjaajamine T. V kaudu. T. V ei osanud öelda, kes oli OÜ Hovercraft Invest volitatud isik (II kd, tl 16), T. V volitas A. G. A. G ei osanud kindlalt öelda, kas T. V võis olla OÜ Hovercraft Invest volitatud isik (II kd, tl 21). Tegelikult oli aga OÜ-ga Meeskond tehtud tehingute ajal OÜ Hovercraft Invest juhatuse liikmeks M U; 2) OÜ-l Hovercraft Invest puudus reaalne majandustegevus ja äriühingul ei olnud töötajaid, kes oleks saanud OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutada; 3) OÜ Meeskond poolt OÜ Hovercraft Invest pangakontole kantud raha võeti kohe sularahas välja (II kd, tl 202-209).
  12. Maksuhaldur on põhjendanud OÜ Meeskond ja OÜ Arquette Invest vaheliste tehingute tegelikku mittetoimumist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega (maksuotsuse p 1.5): 1) OÜ Arquette Invest arvetel on osutatud teenuse ühikuks „komplekt“ ning koguseks 1, ühelgi arvel ei ole teenuse osutamise aega ja kohta; 2) OÜ Meeskond ja OÜ Arquette Invest
  13. juuni
  14. a lepingu (I kd, tl 57) objektiks on personaliotsingu teenuse korraldamine
  15. juunist
  16. septembrini 2006, kuid arvete kohaselt nimetatud teenust osutatud ei ole. Lepingus puuduvad sanktsioonid kohustuse mittetäitmise eest; 3) arved (I kd, tl 81-87) ning lepingud (I kd, tl 5257, 66-67) ei ole omavahel kooskõlas, ükski lepingus märgitud summa ei ühti arvel märgitud summaga; 4) OÜ-l Arquette Invest ei olnud töötajaid, kes oleks saanud OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutada; 4) E. S seletuse kohaselt käis kogu asjaajamine T. V kaudu (II kd, tl 10). T. V ei olnud maksuhaldurile seletusi andes kindel, kas tal oli volitus OÜ Arquette Invest esindamiseks (II kd, tl 16), kuid kõigil juhtudel volitas teda A. G. Äriühingu juhatuse liikmeks vaidlusalusel perioodil olid aga R. P ja M. U ning A. G ei olnud äriregistri andmete kohaselt äriühinguga seotud. A. G ei ole tõendanud oma volitusi äriühingu esindamiseks; 5) R. P on kriminaalasja uurimise käigus selgitanud, et tal puudus kontroll äriühingu üle, OÜ-ga Meeskond toimunud tehingutest midagi ei tea, äriühingu tegelikuks juhiks oli A. G (II kd, tl 70-73). M. U on kriminaalasja uurimise käigus selgitanud, et OÜ Arquette Invest oli tegeliku majandustegevuseta äriühing, kes ei osutanud arvetel märgitud kaupu ja teenuseid ning M. U koostas OÜ Arquette Invest nimel tegutsevatele ettevõtetele fiktiivseid arveid ja lepinguid; 6) OÜ Meeskond poolt OÜ Arquette Invest pangakontole kantud raha võeti kohe sularahas välja (II kd, tl 176-201). 7
(11)Kohus lisab, et OÜ Meeskond ja OÜ Arquette Invest vahelised lepingud on üldsõnalised ja neist ei selgu, milliseid teenuseid, millisel ajal ja millises mahus kaebajale osutatakse (nt I kd, tl 52, 53, 54). Seetõttu ei ole ka selge, kuidas kujunes lepingus märgitud tasu. Lepingutest ei selgu, milliste lepingutega (sh milliste üritustega) on seotud OÜ Arquette Invest
  1. mai,
  2. juuni ja
  3. septembri
  4. a hinnapakkumised (I kd, tl 72 ja 75-76).
  5. Maksuhaldur on põhjendanud OÜ Meeskond ja OÜ Meisterserv vaheliste tehingute tegelikku mittetoimumist kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega (maksuotsuse p 1.6): 1) OÜ Meisterserv on esitanud OÜ-le Meeskond arved
  6. mail 2006 ja
  7. juunil 2006 (I kd, tl 8788). Viimase arve esitamise ajal ei olnud OÜ Meisterserv enam käibemaksukohustuslaste registris (II kd, tl 274-275) ning seetõttu ei saa OÜ Meeskond
  8. juuni
  9. arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata; 2)
  10. juuni
  11. a lepingu (I kd, tl 64) kohaselt kohustub tellija tasuma 38 000 krooni mitte hiljem kui
  12. juunil
  13. Tegelikult tasuti
  14. juunil 2006 38 136 krooni, millele lisandus käibemaks. Viivist ei ole tasutud; 3) OÜ-l Meisterserv ei olnud töötajaid, kes oleks saanud OÜ-le Meeskond arvetel märgitud teenuseid osutada; 4) OÜ Meisterserv juhatuse liige
  15. augustist 2005 kuni
  16. juunini 2006 oli M. U ja alates
  17. juunist 2006 A. S. A. S on kriminaalasja uurimise käigus selgitanud, et M. U ei andnud talle üle äriühinguga seotud dokumente, ise ei ole ta OÜ Meisterserv nimel tehinguid teinud, teenuseid osutanud ja kaupu müünud ega kedagi selleks volitanud (II kd, tl 30); 5) OÜ Meeskond poolt OÜ Meisterserv pangakontole kantud raha võeti osaliselt kohe sularahas välja (II kd, tl 210238), osaliselt kanti A. Gi kontrollitava reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu OÜ Montetrade kontole.
  18. Kriminaalasjas nr 06930000161 kogutud tõenditele tuginedes on maksuhaldur kõigi eespool nimetatud äriühingute kohta maksuotsuse p-s 1 täiendavalt leidnud, et A. G organiseeris erinevatele äriühingutele, sh OÜ-le Meeskond fiktiivsete arvete väljastamist ning arvete järgi tasutud summade tagastamist teenustasu protsendi võrra väiksemas summas. Maksuotsuse p-s 3 toodud järelduste kohaselt vastavad OÜ ABC Stores, OÜ EPV Projekt, OÜ Project Holding, OÜ Hovercraft Invest (alates
  19. veebruarist 2007 Eugenstern OÜ), OÜ Arquette Invest ja OÜ Meisterserv nn varifirmade tunnustele, mille asutamisel ei ole eesmärgiks seatud iseseisva majandustegevuse teostamine. Kuna ka OÜ Meeskond poolt nimetatud äriühingutele ülekantud summad on kohe sularahas välja võetud, viitab see maksuhalduri arvamuse kohaselt asjaolule, et ka OÜ Meeskond on osalenud maksupettuses. OÜ Meeskond juhatuse liige E. S teadis, et arvetel märgitud teenuseid ei osutanud arvel märgitud äriühingud, kuid arvestas siiski arvete alusel käibemaksu maha ning kandis nimetatud arvete alusel raha üle. OÜ-l Meeskond oli huvi osaleda maksupettuses, sest kaebaja sai sellest majanduslikku kasu. Samuti on maksuhaldur OÜ-le Meeskond ette heitnud hoolsuskohustuse rikkumist, sest eespool nimetatud äriühingute arved ei ole nõuetekohased.
  20. Seega on maksuhaldur maksuotsuses põhjendanud, millised faktilised asjaolud viitavad OÜ ABC Stores, OÜ EPV Projekt, OÜ Project Holding, OÜ Hovercraft Invest (alates
  21. veebruarist 2007 Eugenstern OÜ), OÜ Arquette Invest ja OÜ Meisterserv arvete fiktiivsusele ning OÜ Meeskond osalemisele maksupettuses.
  22. Kaebaja väidab õigesti, et E. S selgitas maksumenetluses, milliste üritustega konkreetsed arved, lepingud ja hinnapakkumised on seotud (II kd, tl 2-12).

§ 57

lg 3 sätestab aga, et raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Kaebaja raamatupidamise andmetest maksuhaldur sellist ülevaadet ei saanud. Eespool käsitletud vastuolusid tehingute kohta vormistatud dokumentides (arved, lepingud, hinnapakkumised) ei saa kohtu arvates selgitada tavapärases majandustegevuses ette tulevate eksimustega või kaebaja ettevõtluse 8

(11)eripäradega, nagu kaebaja kohtuistungil väitis (III kd, tl 67). Üldsõnaline ja vastuoluline dokumentatsioon viitab pigem asjaolule, et tehingu pooled ei pidanud teenuse osutamiseks tegelikke läbirääkimisi, vaid vormistasid fiktiivseid dokumente, unustades seejuures kõigi andmete tõepärasust kontrollida või dokumente konkreetse teenuse eripärast lähtuvalt muuta. Seetõttu ei saa pelgalt E. Si seletusega kõrvalda kahtlust, et tehinguid kaebaja ja arveid esitanud äriühingute vahel tegelikult ei toimunud.
  1. Kaebaja leiab, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud raha tagastamine OÜ-le Meeskond. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, ei pea tõendama kõiki ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilisi asjaolusid ja seda otseste tõenditega. Selleks, et ära näidata põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemisest maksupettuses peab maksuhaldur tõendama neid maksuotsuse asjaolusid, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arvete fiktiivsusest, usutavam vastupidisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a otsus asjas 3-07-2540, samuti Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-34-07, p 11). OÜ ABC Stores, OÜ EPV Projekt, OÜ Project Holding, OÜ Hovercraft Invest (alates
  4. veebruarist 2007 Eugenstern OÜ), OÜ Arquette Invest ja OÜ Meisterserv pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et OÜ Meeskond poolt nimetatud äriühingutele tasutud summad on kohe sularahas välja võetud või kantud kohe edasi mõnele teisele A. Giga seotud äriühingule, kust need on sularahas välja võetud. Kaebajaga tehinguid teinud äriühingute üle tegelikku kontrolli omanud A. G töökohast võeti kriminaalmenetluse käigus ära äriühingute pangakontode väljavõtted, kuhu on OÜ Meeskond laekumiste juurde tehtud käsitsi juurdekirjutusi, nt „ABC Stores 04.07.2006.a laekumine Meeskond OÜ, dok nr 228, +70000.00“, millele on kirjutatud käsitsi märkus „5,0“ ja „3500“; või „OÜ ArquetteInvest 15.01.
  5. a, laekumine Meeskond OÜ, dok nr 637, + 50000“, käsitsi juurde kirjutatud „6,0“ ja „3000“ jne (vt asitõendi vaatlusprotokoll, II kd, tl 321-328 ja juurdekirjutused pangakonto väljavõtetele II kd, tl 329-333). OÜ Meeskond ega tema juhatuse liige ei ole kriminaalmenetluses tehingute kohta sisulisi ütlusi andnud, kuid A. Giga seotud äriühingute teenuseid kasutanud teised isikud on kriminaalmenetluses väitnud, et said äriühingutelt tasutud summad tagasi teenustasu võrra väiksemana, kusjuures teenustasu oli vahemikus 5-10% (II kd, tl 103, 109, 318-320, 334-341). Eeltoodut arvestades on maksuhalduri kahtlus, et ka OÜ Meeskond poolt tasutud raha võis jõuda pärast nn teenustasu mahaarvamist tagasi kaebaja käsutusse, kohtu arvates põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks oletust, et variettevõtete pangakonto väljavõtetele käsitsi tehtud märkused, mida maksuhaldur peab teenustasuks, võisid tähistada lihtsalt ettevõtete kasumit. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Meeskond puhul tähistasid käsitsi tehtud juurdekirjutused prognoositavat kasumit, kuid teiste A. G´ga seotud äriühingute teenuseid kasutanud isikute puhul tähendasid need teenustasu fiktiivsete dokumentide vormistamise eest. Kui A. G´ga seotud äriühingud osutasid mõnel juhul ka tegelikult teenust, puudus ilmselt vajadus teenuste eest tasumiste juurde nn teenustasu suuruse kohta märkmeid teha. Kohus märgib ka, et tegemist ei ole maksusumma määramisega analoogia alusel, sest maksusumma määramise aluseks ei ole üksnes kolmandate isikute kriminaalmenetluses antud ütlused või kolmandate isikute kohta kriminaalmenetluses kogutud muud tõendid.
  6. Kaebaja arvates on ekslik maksuotsuse järeldus, et arveid esitanud äriühingutel puudus arvetel märgitud teenuste osutamiseks piisav hulk töötajaid. Kohtu arvates on maksuhalduri järeldus lõppjäreldustes õige. On tõsi, et T. V ja A. G on maksumenetluses väitnud, et töid teostasid muuhulgas 6-7 ukrainlast, keda ametlikult tööle ei vormistatud, kuid kellele maksti tasu ja kelle elamiskulud kaeti (II kd, tl 16-17 ja tl 20). Neid maksumenetluses antud seletusi ei kinnita aga ükski teine tõend. E. S on maksumenetluses väitnud, et nägi objektidel kuni kümmet vene keelt rääkivat inimest, kuid isikute nimesid E. S ei teadnud ja midagi täpsemalt maksuhaldurile öelda ei osanud või ei soovinud (II kd, tl 6-7). Kuna maksuhalduril puudus teave väidetavalt töid teostanud ukrainlaste nimede või elukoha kohta, ei olnud neid väiteid 9
(11)võimalik ka maksumenetluses kontrollida. Ka kriminaalmenetluses ütlusi andnud töötajad ei teadnud midagi teenuse osutamisest OÜ-le Meeskond. Kaebaja väidab, et OÜ-l Project Holding oli kontrollitaval perioodil ka teisi töötajaid. Kuid näiteks A. J ja D J väitsid kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes, et nende palga kandis pangakontole üle OÜ Project Holding, kuid nad ei tea nimetatud äriühingust midagi ning on alati arvanud, et töötavad Pinnatöötluse OÜ-s (II kd, tl 91 ja 98). Sama on väitnud ka N. T (II kd, tl 108), O. G (II kd, tl 109), P. R (II kd, tl 111) ja S. K (II kd, tl 119). A. P väitis kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes, et töötas novembrist 2005 augustini 2006 OÜ-s Project Holding R. H autojuhina, muid töid ei teinud (II kd, tl 94). Kohtumenetluses ei ole esitatud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks, et arveid esitanud äriühingud kasutasid OÜ-le Meeskond teenuse osutamiseks ebaseaduslikult töötavaid ukrainlasi või muid isikuid.
  1. Kaebaja märgib õigesti, et maksuotsuses tsiteeritud kahtlustatava ülekuulamisprotokollis sisalduv kahtlustuse sisu on menetleja versioon toimunust, mida ei ole õige käsitleda kui tegelikult toimunut. Sellist järeldust ei muuda ka kahtlustatavate allkiri ülekuulamisprotokollidel, sest allkirja olemasolust järeldub vaid, et kahtlustatavale on enne ütluste andmist kahtlustuse sisu teatavaks tehtud. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et E. Si poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest keeldumine ei pruugi tingimata tähendada, et E. S teadis tehingute fiktiivsusest. Need maksuotsuse puudused ei ole aga maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks, sest maksu määramisel ei ole maksuhaldur tuginenud ainuüksi ega ka mitte peamiselt kahtlustuste sisule või E. S poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest keeldumisele, vaid on kogunud ja hinnanud ka muid tõendeid.
  2. Kaebaja etteheited uurimispõhimõtte rikkumisele ei too samuti kaasa maksuotsuse tühistamist.

§ 11

lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega ei ole vaja tõendeid koguda asjaolude kohta, mis on maksuhaldur arvates juba piisavalt tõendatud. Nagu kohus eespool märkis, ei olnud maksuhalduril kohustust välja selgitada kõiki maksupettuse toimepanemisega seotud faktilisi asjaolusid. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta peab usutavaks kaebaja osalemist maksupettuses, samuti selgitanud, millist majanduslikku kasu kaebaja maksupettusest sai. Maksukohustuslase pahauskne käitumine loob talle kõrgendatud tõendamiskoormuse maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud maksuhalduri kahtlusi ümber lükata ega tehingute tegeliku toimumise kohta maksuhaldurile ega kohtule veenvaid tõendeid esitada.

  1. Kaebaja on teinud äriühingutele OÜ ABC Stores, OÜ EPV Projekt, OÜ Project Holding, OÜ Hovercraft Invest (alates
  2. veebruarist 2007 Eugenstern OÜ), OÜ Arquette Invest ja OÜ Meisterserv väljamakseid kokku 2 481 000 krooni (vt tabel 11 maksuotsuse lk 29). Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 (p 15) leidnud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb RPS § 7 lg 1 p 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Käesolevas asjas on tuvastatud, et arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud ning kaebaja oli teadlik sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud teenuseid temale tegelikult osutanud. Maksumenetluses ei ole olnud võimalik välja selgitada, kas kaebajale osutas teenuseid tundmatu kolmas isik või teostas kaebaja arvetel märgitud tööd ise. Seetõttu on ka tulumaksu määramine TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel õige.
  3. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuotsus on vajalikul määral motiveeritud nii käibe- kui tulumaksu määramist puudutavas osas. Kohus nõustub maksuotsuse lõppjäreldusega, et 10

(11)tehinguid OÜ Meeskond ja arveid esitanud äriühingute vahel ei ole tegelikult toimunud ning kaebaja osales maksupettuses. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral ei laiene ostjale heausksuse eeldus, ning seetõttu puudub vajadus käsitleda kaebaja väiteid seoses hoolsuskohustuse täitmisega. Kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et maksusumma on määratud valesti. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  1. Kohus peatas
  2. aprilli
  3. a määrusega esialgse õiguskaitse korras osaliselt maksuotsuse täitmise (I kd, tl 117-119). HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb otsuse resolutsioonis tühistada ka esialgse õiguskaitse abinõu.
  4. Käesolevas asjas on menetlustoiminguid tehtud nii enne kui pärast
  5. jaanuari
  6. Seega tuleb HKMS § 285 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotusele kohaldada nii enne kui pärast
  7. jaanuari 2012 kehtivat HKMS-i. HKMS vana redaktsiooni § 92 lg 1 sätestas, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Samasisulised normid on sätestatud ka
  8. jaanuaril 2012 jõustunud HKMS § 108 lg-s 1 ja § 109 lg-s
  9. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Monika Laatsit 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.