Obsah (5)

§ 19§ 27§ 37§ 54§ 10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-17958 Tsiviilasi

§ 19

lg 1 sätestas, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Vastavalt kuni 31.12.

§ 27

lg 1 lähtutakse testamendi tõlgendamisel selles kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, kui testaator ei ole neile andnud teist tähendust. Kuni 2 31.12.

§ 27

lg 3 sätestas, et kui testamendi mõnda korraldust saab tõlgendada mitut moodi ning ei ole alust neist ühte eelistada, eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt testament jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Vastavalt kuni 31.12.

§ 37

lg 1 on testamendijärgne pärija isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kuni 31.12.

§ 54

lg 1 sätestas, et kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Kohtu hinnangul pidas M G korteriomandist 2/4 mõttelise osa kostjale pärandamisega silmas korteriomandi kogu temale kuuluvat mõttelist osa. Testamendi tegemise ajal kuulus M G le küll 5/8 mõttelist osa korteriomandist (2/4 + 1/8), kuid kinnistusraamatusse oli ta kantud 2/4 mõttelise osa omanikuna. Asjaolu, et M G pärandas testamendiga kostjale kogu mõttelise osa, millises osas ta oli omanikuna kinnistusraamatusse kantud, näitab et M G tahtis testamendiga pärandada korteriomandi kogu temale kuuluvat mõttelist osa. Kui M G tahtnuks testamendiga pärandada üksnes osa temale kuuluvast mõttelisest osast, siis oleks testamendi sõnastus olnud teine. Arvestades M G le kuulunud mõttelise osa suurust (5/8 korteriomandist), ei saa ühte osa mõttelisest osast sõnastada sellise murdosana, nagu seda tähistati testamendis – „2/4 mõttelist osa korteriomandist“. Ka testamendis kasutatud sõnastus – „määran minu omandis oleva 2/4 mõttelist osa korteriomandist“ – viitab just sellele, et M G pidas silmas kogu temale kuuluvat mõttelist osa. Lisaks leiab kohus, et kui M G oleks soovinud kostjale pärandada üksnes osa temale kuuluvast mõttelisest osast, siis oleks ta saanud testamendis ka vastavalt väljendada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu arvates tõlgendada M G testamenti nii, et M G pärandas kostjale kogu temale kuuluva mõttelise osa vaidlusalusest korteriomandist. Asjaolu, et 13.11.2008 pärimisavalduses nimetas kostja temale testamendiga määratud korteriomandi mõttelist osa annakuks, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Pärandaja tahe selgitatakse välja testamendi tõlgendamise teel. Pärandaja tahet ei saa tuvastada pärandi vastuvõtmise avaldusest. Tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et M G l oleks testamendi tegemise ajal olnud muud vara peale korteriomandi mõttelise osa. 11.11.2008 pärimisavalduses on G G avaldanud, et muud vara peale XXXXXXXXx asuva korteriomandi mõttelise osa, M G l ei ole. Sotsiaalkindlustusameti 09.11.2012 teatest selgub, et M G le maksti küll vanaduspensioni. Samas puuduvad tõendid, et testamendi tegemise ajal oli M G l pensionina saadud raha alles. Kohus on seisukohal, et kuna esitatud tõendite kohaselt oli testamendi koostamise ajal XXXXX asuva korteriomandi mõtteline osa M G ainsaks varaks, siis on M G testamendis soovinud kostja nimetamist ainsaks pärijaks. Kuni 31.12.

§ 10

lg 1 sätestas, et päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kuna M G nimetas testamendis kostja ainsaks pärijaks, siis ei ole G G M G pärija. Kuna G G ei pärinud M G vara, siis ei saa ka hageja G G i kaudu pärida M G le kuulunud vara. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus kohaldas menetlusõiguse norme ebaõigesti. Maakohus on eelistanud kostja paljasõnalisi väiteid, jättes hageja esitatud faktiväited ja dokumentaalsed tõendeid arvestama. 3 Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et M G korteriomandist 2/4 mõttelise osa kostjale pärandamisega oli tema tahe suunatud kogu temale kuuluva korteriomandi mõttelist osa pärandamisele. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik sellest järeldada, et pärandaja tahe oli suunatud kogu oma vara pärandamisele. Maakohus on jätnud olulised asjaolud analüüsimata – eelkõige, kas M G oli testamendi tegemise ajal teadlik temale kuuluvast 1/8 pojalt V G päritud korteriomandi mõttelisest osast. Alles siis oleks võimalik hinnata, milline sai olla M G tahe testamendi tegemise ajal. Hageja hinnangul teadis M G või ta oleks pidanud pojalt päritud osast teadlik olema. Samuti ei ole maakohus andnud vastust küsimusele, kas M G oleks pidanud 1/8 mõttelise osa nimetama oma testamendis eraldi vara osana, kui tema tahteks oli universaalpärija määramine. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pärandaja soovi korral annaku määramiseks oleks testamendi sõnastus pidanud olema teine. Testamendi sõnastus ühtib annaku kohta käiva seaduse regulatsiooniga. Lisaks eelnevale, asjaolu, et 13.11.2008 pärimisavalduses nimetas kostja temale testamendiga määratud korteriomandi mõttelist osa annakuks, kinnitab seda, et kostja on tunnistanud ja mõistnud, et pärandajal oli testamendi tegemise ajal ka muud vara. Maakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et M G l oleks testamendi tegemise ajal olnud muud vara peale korteriomandi mõttelise osa, ei ole õige. Selline maakohtu järeldus on vastuoluline maakohtu oma seisukohaga M G testamentaarse tahte tõlgendamisel, millisest nähtub, et maakohus on lugenud tema omandisse testamendi tegemise ajal ja 1/8 pojalt päritud korteriomandi mõttelise osa. Samuti kuulus M G le testamendi tegemise ajal muu vallasvara raha, mida tõendab Sotsiaalkindlustusameti teatis. Maakohtu väide, et pensioni saamise faktiga ei ole tõendatud, et M G l testamendi tegemise ajal raha alles oli, on asjakohatu. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et testaatoril oli igakuine sissetulek. Antud asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millal alusel saaks eeldada, et M G l puudus testamendi tegemise ajal vanaduspensionina saadud raha. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb esimese astme otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks faktiliste asjaolude uut tuvastamist. Maakohus ei ole rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme tõendite hindamisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Käesolevas tsiviilasjas vaidlustas hageja pärimisõigus kavandi. Tõendamisreeglite kohaselt oli hagejal kohustus tõendada, et kostja ei ole 02.08.2008 surnud M G pärijaks. Hageja oma 4 väiteid ei tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olenemata testamendi sõnastusest tuleb lugeda korteriomandi mõttelise osa jätmist ühele isikule pärija nimetamiseks, kuna testamendi tegemise ajal moodustas see pärandaja arvates kogu tema vara. Maakohus on testaatori tahte väljaselgitamisel hinnanud kõiki asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid. Pärimismenetluses ega tsiviilasja arutamisel ei ole hageja tõendanud, et pärandajal oli lisaks korterile muud vara. Puudub alus eeldada, et pärandaja soovis talle kuuluvast korteriomandist pärandada vaid osa kostjale. Õige on vastustaja kirjalikus vastuses (apellatsioonkaebuse vastuse p I.2 - II kd, lk 102) esitatud seisukoht, mille kohaselt ei saa hageja poolt nõutud sotsiaalkindlustusameti teadet lugeda sobivaks vara olemasolu tõendiks, sest pensioni saamine iseenesest ei tõenda, et pärandajal oli muu vara olemasolu. Õigus vanaduspensionile ei ole pärandatav õigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldusega, mille kohaselt oli M G soovinud nimetada kostja oma vara pärijaks talle testamendi tegemise ajal kuulunud XXXXXXXXXX korteriomandi mõttelise osas suhtes. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Iko Nõmm Kaupo Paal 5