← Eesti

2-13-12391/8

Obsah (8)§ 187§ 444§ 122§ 129§ 162§ 173§ 174§ 468

2-13-12391 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2013, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12391 Tsiviila

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on K. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista elatist summas 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt elab laps emaga, isa oma last materiaalselt ei toeta. Kostja pole hagiavaldusele vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid esitanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 kohaselt tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 2

(3)2-13-12391 Hageja esindaja palub mõista kostjalt välja elatist lapsele summas 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 99 alusel ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on tunnitasu alammääraks 1,90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot. Seega koostab 2013.a elatise miinimumsuurus 160 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatist summas 160 eurot kuus. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1440 eurot (160 eurot x 9 kuud). Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.