Obsah (4)

§ 1047§ 1046§ 127§ 134

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2013, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 1047lg 1 mõttes.

Kuigi kostja II oli samal ajal korteriühistu juhatuse liige, avaldas nimetatud andmeid kostja II füüsilise isikuna ja ei teinud seda TsÜS § 31 lg 5 järgi korteriühistu nimel, pöördudes juhatuse liikmete poole. Avaldajaks ei saa lugeda kostjat I. Kostja I andis toetuseks allkirja ja teda ei saa lugeda andmete avaldajaks üksnes seetõttu, et ta toetas kirjas avaldatud seisukohti. Kirjas ei ole avaldatud, et hageja I määrab endale suvaliselt tasu, nagu hageja väidab. 5

1. Kirjas on avaldatud väide, et hageja I ajab segamini seaduse ja isiklikud huvid. Hageja I oli andmete avaldamise ajal korteriühistu juhatuse liige ja pidi olema valmis taluma liikmete kriitikat korteriühistu majandamise kohta. Tegemist oli väärtushinnanguga ja hinnangu andmine kostja II poolt oli põhjendatud. Kostja II selgitas, et hageja I tasus enda hagiavalduselt riigilõivu korteriühistu rahalistest vahenditest. Kohtu hinnangul andis nimetatud asjaolu kostjale II õigustuse avaldada hageja I käitumise suhtes selline väärtushinnang. Kohus ei tuvastanud selle väite osas õigusvastasust, mistõttu ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise nõude üks eeldus täidetud.
2. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 26.04.2011 kirja koostas kostja I. Võib eeldada, et allkirjastaja oli ka kirja koostaja. Tunnistaja E. V ütluste järgi allkirjastas kostja I tunnistaja juuresolekul selle kirja. Seega leidis lisaks eksperdiarvamusele tunnistaja E. V ütlustega tõendamist, et nimetatud kirjal oli kostja I allkiri. Eeltooduga oli tõendatud, et kostja I tegi korteriühistu liikmena pöördumise korteriühistu juhatuse poole ja juhatus andis pöördumise edasi revisjonikomisjonile. Nimetatud kiri oli adresseeritud ka audiitorile, kuid esitatud asjaoludel pole kohtule teada, kas audiitor selle kirja sai. Tunnistaja E. V ütluste järgi pandi teated tavaliselt postkastidesse, teadetetahvlile, liftikabiini ja anti ka käest kätte. Eeltoodud kirja osas avaldas tunnistaja T. A, et tema seda kirja ei mäleta ja hageja II välisuste eest raha kogumise väidet kuulis ta üldkoosolekul.
3. Kohus leidis, et 26.04.2011 kirja alusel ei toimunud andmete avaldamist

§ 1047mõttes.

Kostja I oli korteriühistu initsiatiivgrupi liige ja initsiatiivgrupp kritiseeris korteriühistu endise juhatuse tegevust pikema aja jooksul. Korteriühistu liikmena pöördus kostja I juhatuse poole, et kontrollitaks korteriühistu rahaliste vahendite sihipärast kasutamist. Andmed avaldati piiritletud isikute ringile, kellel oli teabega otsene puutumus. Andmed avaldati eesmärgiga, et juhatus saaks täita oma seadusest ja põhikirjast tulenevat ülesannet. Andmete avaldamiseks ei saa lugeda seda, kui korteriühistu liige pöördub juhatuse poole, avaldades arvamust rahaliste vahendite väärkasutamise kohta ja tehes ettepaneku nende andmete kontrollimiseks. Vastasel juhul ei saaks ükski korteriühistu liige avaldada arvamust korteriühistu majandamise küsimustes ja see piiraks ebaproportsionaalselt väljendusvabadust. Selle kirja alusel esitatud väidete tõendamiseks esitatud tõendid jättis kohus hindamata, kuna andmete avaldamist ei toimunud. Eeltoodust tulenevalt jäid hageja I ja hageja II nõuded kostja I vastu rahuldamata. Kuna hageja II suhtes ebaõigeid andmeid ega väärtushinnanguid ei avaldatud, puudub tal mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

1. Hageja I selgitas kohtule, et kostjate ebaõigete andmete avaldamise tõttu pidi ta selgitama inimestele, et ta ei varastanud korteriühistu raha, inimesed ei usaldanud teda enam ning tal tuli loobuda korteriühistuga seotud tööst. Hageja I oli korteriühistu juhatuse liige ja pidi seega arvestama võimaliku kriitikaga enda kui juhatuse liikme tegevuse aadressil. Käesoleval juhul avaldasid kostjad II ja III hageja I suhtes ebaõigeid andmeid. Andmed, et hageja I tekitas ühistule kahju 135 965 krooni, tal on pangalaen, mida ta oma sissetulekust tasuda ei suuda ning ta tasus korteriga seotud kulusid 1000 krooni kord kvartalis, on kohtu hinnangul au teotavad, sest kahjustasid hageja I mainet kolmandate isikute ees. Sellega loodi korteriühistu liikmete ja teiste majas elavate isikute ees mulje, justkui oleks hageja I juhatuse liikmeks oleku ajal kasutanud ära oma positsiooni ja väärkasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid.
2. Nende ebaõigete faktiväidete avaldamine oli õigusvastane ja puuduvad

§ 1046lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kostjad II ja III ise tunnistasid, et avaldasid ebaõigeid faktiväiteid. Kohtu hinnangul tulnuks kostjatel enne andmete avaldamist kontrollida nende tegelikkusele vastavust. Tegemist ei olnud pelgalt neutraalsete faktiväidete avaldamisega. Kuna andmete avaldamine tekitas hagejale I 6 hingelisi kannatusi, luges kohus tõendatuks nende põhjusliku seos kostjate II ja III avaldatuga (

§ 127lg 4).

Kostja II ja kostja III ei tuginenud menetluses enda süü puudumisele ega esitanud asjaolusid süü puudumise tuvastamiseks. 29. Hagejal I tekkinud mittevaraline kahju ei vääri rahalist hüvitamist.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kahtlemata võisid kostjate II ja III avaldatud väited põhjustada hagejale I teatavaid hingelisi üleelamisi ja ebameeldivust. Samas oli hageja I isikuõiguste rikkumine suhteliselt kerge. Avaldatud ebaõiged faktiväited olid negatiivse alatooniga ja mainet kahjustavad, kuid tegemist ei olnud äärmiselt solvavate ega au teotavate väidetega. Kostjad II ja III olid initsiatiivgrupi liikmed ja soovisid juhtida tähelepanu korteriühistu majandamise ning raha kasutamise küsimustele. Andmeid avaldati väikesele isikute ringile ning seega ei olnud hageja I õiguste riive nii intensiivne, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohtumenetlus ja kohtulahend on piisavad, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Puudub vaidlus andmete ümberlükkamise viisi ja korra osas. Andmed tuleb ümber lükata ühe aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest korteriühistu üldkoosolekul.

1. Kohus jättis rahuldamata hagejate esindaja taotluse esitada prokuratuurile kuriteoteade kostjate poolt kunstlike tõendite loomise kohta. Kohus ei arvestanud 02.06.2005 protokolli tõendina, kuna see ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust, seega ei tõusetunud küsimust selle dokumendi ehtsuse osas tulenevalt TsMS §-st
2. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
3. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagejate nõuded kohustada kostjat I ümber lükkama lähimal KÜ Delfiin üldkoosolekul väide, et hageja I sõlmis liftihoolduslepingu vahendajaga, sai selle eest raha ja selle tulemusena juba 2008.a juulis tõusid tasud kolm korda ning et välisuste remondiks olid kogutud tohutud summad, kuid kulutatud on ainult kolmandik kogutud rahast; kohustada samal viisil kostjaid II ja III ümber lükkama väide, et hageja I sõlmis ilma põhjusteta kalleid lepinguid; kohustada kostjat I ümber lükkama samal viisil väide, et hageja II kogus raha parkla rajamiseks ja need on ei tea kus ja kohustada kostjaid I ja II ümber lükkama väide, et hageja I määrab suvaliselt oma tasud. Hagejad paluvad teha selles osas uus otsus, millega nõuded rahuldada. Samuti paluvad hagejad kostjatelt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt kindlakstehtud ulatuses, esitada kuriteoteade prokuratuurile 02.06.2005 protokolli võltsimise ja kunstlike tõendite loomise kohta ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4. Hageja I ei nõustu kohtu poolt otsuse p-s 13 25.07.2010 kirjale antud hinnanguga, kus avaldati väide, et hageja I ajab segamini seaduse ja isiklikud huvid. Kostja I esitatud väide oli palju üldisemat laadi, kui sellele antud õigustus. Kostjad tõendasid oma väidet et V. K ajab segi oma isiklikud huvid seadusega sellega, et ta tasus riigilõivu tsiviilasjas nr 2-10-7701 korteriühistu pangakontolt. Kohus ei arvestanud hagejate väitega, et enne kohtusse pöördumist oli arutlusel küsimus, kes hagi esitab. Esialgselt pidi hagejaks olema KÜ Delfiin ja sellest tulenevalt tasuti ka riigilõiv. Kui selgus, et hagejaks saab V. K, tasus ta riigilõivu summa ühistu arvelduskontole. See ilmneb 7 juhatuse 03.03.2010 koosoleku otsusest. Üksik toiming, millega ei rikutud seadust ega tekitatud ühistule kahju, ei saa olla aluseks väitele, et V. K ajab segi oma isiklikud huvid seadusega. Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et tegemist oli õiguspärase kriitikaga, mida juhatuse liige peab taluma. Tegemist oli laimukampaania osaga, mille eesmärgiks oli halvustada hageja mainet ja tekitada temas hingelisi üleelamisi.
5. Ebaõige on kohtuotsuse p-s 11 toodud järeldus, et kostja I ei ole avaldaja ja ta andis toetuseks üksnes allkirja. Tunnistaja E. V kinnitas, et kostjad on initsiatiivgrupi põhiliikmed, nad panevad teateid postkasti ja mõnikord annavad üle isiklikult. Seega on tegemist tihedalt omavahel seotud isikute ühendusega, kelle seisukohad ühtisid ja kelle koostatud kirjad ja pöördumised kajastasid nende ühiseid seisukohti.
6. Vastuoluline oli kohtu väide, et 26.04.2011 kirja alusel ei toimunud andmete avaldamist

§ 1047mõttes.

Õige ja põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et tulevalt kirja pealdisest oli see adresseeritud ja üle antud ainult juhatusele ja revisjonikomisjonile. 26.04.2011 kirja levitati majaelanike hulgas samamoodi nagu teisi pöördumisi. Kirja eesmärgiks ei olnud õiguspärase informatsiooni saamine, vaid hagejate maine halvustamine. Õige ei ole kohtu järeldus et andmed olid avaldatud piiritletud isikute ringile, kellel on teabega otsene puutumus. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata tõendid ülaltoodust kirja alusel esitatud väidete tõendamiseks.

1. Kohus tugines 26.04.2011 kirja arvestamata jätmisel asjaolule, millele kumbki pool menetluses ei tuginenud. Kostjad ei väitnud, et kirjaga ei pea arvestama, kuna see esitati ainult juhatusele ja revisjonikomisjonile. Nende vastuväide seisnes selles, et kostja I allkiri oli võltsitud.
2. Hagejad paluvad arvestada 02.06.2005 protokolli tõendina ja esitada kuriteoteade prokuratuurile.
3. Kohus jättis alusetult rahuldamata hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus ei arvestanud, et kostjate valeandmete levitamine on kestnud aastaid, olnud väga intensiivne ja jätkunud ka peale seda, kui kostjat II kohustati kohtuotsusega valeandmed ümber lükkama (tsiviilasi nr 2-10-7701). Sellises olukorras ei saa väita, et au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja meeleolu langus on ajutine. Kostjate järjepidevus valeandmete levitamisel tekitab majaelanike hulgas ebaterve õhkkonna ja hukkamõistva suhtumise hagejatesse. Ei ole oluline, kellele kostjad konkreetselt oma pöördumised adresseerivad. Nad panevad oma väljamõeldised teadetetahvlile, majaelanike postkastidesse, lifti, annavad üle käest kätte. See on väga intensiivne rünnak hagejate aule ja väärikusele. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega hagejad vaidlustasid osaliselt maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja osaliselt rahuldamata jättis.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja I osas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning 8 apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
7. Ringkonnakohtus on jätkuvalt vaidluse all kostjate I ja II kohustus ümber lükata 25.07.2010 kirjas märgitu, et hageja I määrab suvaliselt oma tasud; kostja I kohustus ümber lükata 26.04.2011 kirjas märgitu, et hageja I sõlmis liftihoolduslepingu vahendajaga, sai selle eest raha ja selle tulemusena juba 2008.a juulis tõusid tasud kolm korda ning et välisuste remondiks olid kogutud tohutud summad, kuid kulutatud on ainult kolmandik kogutud rahast; kostjate II ja III kohustus ümber lükata 26.04.2011 kirjas märgitu, et hageja I sõlmis ilma põhjusteta kalleid lepinguid ning kostja I kohustus ümber lükata 26.04.2011 kirjas märgitu, et hageja II kogus raha parkla rajamiseks ja need on ei tea kus. Samuti jätkub ringkonnakohtus vaidlus selle üle, kas hagejatel on õigus nõuda kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 25.07.2010 kiri ei sisalda väidet, et hageja I määrab endale suvaliselt tasusid (I kd lk 19). Seega ei ole hagi nimetatud väite ümberlükkamise kohustamiseks põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuna hagejad ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata nõue lükata ümber samas kirjas avaldatud väide, et hageja I ajab segamini seaduse ja isiklikud huvid, ei oma apellatsioonkaebuse sellekohased väited tähtsust. Samuti ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust, kes olid nimetatud kirja avaldajad ja mil viisil seda levitati. Ringkonnakohus jätab kaebuse sellekohased väited tähelepanuta.
9. 26.04.2011 kirja osas leidis maakohus õigesti, et sellega andmeid

§ 1047tähenduses ei avaldatud.

Andmete avaldamise all nimetatud sätte tähenduses mõeldakse mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele kättesaadavaks. Korteriühistu liikme pöördumist korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni poole sellena käsitleda ei saa. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks nimetatud kirja levitamist laiemale isikute ringile (majaelanikele). Apellatsioonkaebuses viidatud tunnistajate T.A ja E.V ütlused seda ei kinnita. Kohus pidi otsust tehes kontrollima, kas nimetatud kirja näol on tegemist andmete avaldamisega

§ 1047tähenduses või mitte.

Maakohus ei rikkunud vastavat järeldust tehes menetlusõiguse norme.

1. 02.06.2005 KÜ üldkoosoleku otsus ei ole käesolevas asjas tõendiks ja maakohus jättis selle otsuse tegemisel põhjendatult kõrvale. Kohtul ei olnud alust prokuratuurile kuriteoteate esitamiseks, nagu hagejad soovisid.
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostjate II ja III avaldatud andmed selle kohta, et hageja I tekitas ühistule kahju 135 965 krooni, et tal on pangalaen, mida ta oma sissetulekust tasuda ei suuda ning et ta tasus korteriga seotud kulusid 1000 krooni kord kvartalis, on au teotavad, sest kahjustasid hageja I mainet kolmandate isikute ees. Kohus leidis, et sellega loodi korteriühistu liikmete ja teiste majas elavate isikute ees mulje, nagu oleks hageja I juhatuse liikmeks oleku ajal kasutanud ära oma positsiooni ja väärkasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid. Samuti leidis kohus, et nende andmete avaldamine tekitas hagejale I hingelisi kannatusi. Samas leidis kohus, et sellega hagejale I tekkinud mittevaraline kahju ei vääri rahalist hüvitamist, sest õiguste riive ei olnud intensiivne. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 46.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Maakohus ei arvestanud, et kostjad on avaldanud 9 hageja I kohta tegelikkusele mittevastavaid ja teda halvas valguses näitavaid faktiväiteid korduvalt. Kostjat II on kohustatud ka varem, so 12.10.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-7701 lükkama ümber hageja I kohta esitatud ebaõigeid väiteid. Hageja I väitel ei ole kostja II kohtuotsust täitnud. Kostja II ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei ole antud juhul tegemist ühekordse hageja I isikliku õiguse rikkumisega. Rikkumine on olnud korduv ja intensiivne. Hageja I on toonud välja, et kostjate II ja III korduv ebaõigete andmete levitamine on tekitanud majaelanike hulgas ebaterve õhkkonna ning hukkamõistva ja vaenuliku suhtumise hagejasse I, keda peetakse KÜ raha omastajaks ja kulutajaks isiklikes huvides ning isikuks, kes ei täida oma kohustusi KÜ ees. Selline suhtumine on laienenud ka hageja I perekonnaliikmetele. Kostjate II ja III poolt avaldatud ebaõigete andmete alusel on majaelanikud pöördunud mitmel korral õiguskaitseorganite poole kuriteoteadete ja -avaldustega, mida ei ole rahuldatud, kuid mis on seganud hageja I igapäevast elukorraldust. Kostjad II ja III ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud.

1. Ringkonnakohus leiab, et au teotamise korral on põhjendatud välja mõista rahaline hüvitis, kui au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi isiku elukorralduses ja suhetes teiste isikutega, samuti kui isiku maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul õigustab hüvitise määramist järjepidev ja oluline hageja I maine kahjustamine kostjate II ja III poolt, mis on toonud endaga kaasa majaelanike negatiivse suhtumise hagejasse I ja tema perekonnaliikmetesse ning häirinud hageja I elukorraldust. Au teotavad andmed on hageja I väärikust alandavad ja tal on õigus nõuda oma kannatuste eest õiglast hüvitist. Eeltoodud põhjustel tuleb rikkumist pidada raskeks ning hageja I nõue kostjate II ja III vastu solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane hüvitis antud juhul 200 eurot.
2. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja I nõude kostjate II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse kohta. Muus osas ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda. Seega tuleb hagejatel hüvitada kostja I apellatsioonimenetluse kulud samas proportsioonis, nagu määras maakohus, sest apellatsioonkaebust tema vastu esitatud nõuete osas ringkonnakohus ei rahulda. Hageja II nõuete osas ringkonnakohus samuti kaebust ei rahulda, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu hageja I nõuete osas jäävad hageja I ning kostjate II ja III menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende enda kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 10