KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma, Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1456 Haldusasi V F i kaebus Tal

§ 120sätestatud toimingute tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V F esitas
2. juunil
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 7 500 eurot. Kaebuse kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks kaebaja olukorra halvenemine kartseris viibimise ajal ning ka pärast Tallinna Vangla käskkirjadega nr 304-d ning 305-d määratud distsiplinaarkaristuste ärakandmist. Kaebaja palus kaebuse liita juba menetluses oleva samasisulise haldusasjaga nr 3-12-539, väites, et nende kahe juhtumi puhul on tegemist vangla süstemaatilise tegevusega, mis põhjustas kaebajale kannatusi. Kaebajale ei võimaldatud õigusabi ja tema eest varjati ta õigusi. Kaebaja pole saanud vanglalt vastust 13.04.2012 ja 18.05.2012 esitatud pöördumistele.
4. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtus, et vangla on lahendanud kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse 29.06.
5. Vaide, milles selle esitaja väitis, et talle on määratud ühe rikkumise eest kaks karistust, sest ta ei saanud kartseris viibimise tõttu osta kauplusest esmatarbekaupu ja nõudis 7500 euro mittevaralise kahju hüvitamist, jättis vangla rahuldamata, leides, et hügieenitarvete ostmine on lubatud ka kartserikaristuse kandmise ajal ning kaebaja õigusi pole rikutud. 3-12-1456
6. Tallinna Halduskohus jättis
7. septembri
8. a määrusega V. F kaebuse käiguta. Kohtu hinnangul olid kaebusel olulised puudused. Selge pole kahe haldusasja ühendamise vajadus. Kaebusest ei nähtu, miks kaebaja peab vangla otsust kahju hüvitamata jätmiseks õigusvastaseks. Kohtule ei nähtu otseselt vangla lahendist vigu, mis võiks kinnitada kaebuse eduväljavaadet. Kui vangla on leidnud, et kaebaja karistamine käskkirjadega oli õiguspärane ja seda pole kaebaja vaidlustanud, siis ei ole vangla tegevus õigusvastane. Kaebusest ei nähtu, nagu vangla ei võiks seada seaduse alusel piiranguid, kui isikule määratakse distsiplinaarkaristus. Vangla vastusest ilmneb, et ühtegi ebaseaduslikku piirangut ei ole kaebajale järgnenud. Selgusetuks jääb, mis on kaebajale kahju põhjustanud. Kaebaja ei ole vaidlustanud käskkirju nr 305-d või 304-d, seega on need kehtivad ja õiguspärased. Seega jääb ebaselgeks, millise teo või sündmuse osas on kahjunõue esitatud ja kuidas sai õiguspärase ja kehtiva haldusaktiga tekitada kahju. Kaebaja pole tasunud riigilõivu summas 225 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kuid kaebaja ei ole esitanud menetlusabi taotlust.

1. V F esitas
2. septembril
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse selgitused. Perioodil 01.04.2012 kuni 30.04.2012 ei saanud kaebaja külastada vangla poodi, mistõttu polnud võimalik osta hügieenitarbeid. Vangla selline käitumine tõi kaasa pöördumatuid tagajärgi: kaebaja ei saanud hoida korras oma riideid ning täita hügieeninõudeid. Sellega on kaebajat alandatud. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest, kuna kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kaebaja märkis
4. oktoobril
5. a halduskohtule esitatud täiendavas selgituses, et haldusasi nr 3-12-1456 on käesoleva asjaga samasisuline. See kinnitab vanglaametnike eelarvamuslikku suhtumist ja sagedast kaupluse külastamise normide rikkumist.
6. Tallinna Halduskohus jättis
7. novembri
8. a määrusega V. F kaebuse teistkordselt käiguta. Kaebusest ei selgu, missugused hügieenivahendid kaebajal saamata jäid. Vaideotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks jäänud hügieenitarveteta. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tal oli hügieenitarvete ostmine takistatud vangla eeskirjade või vangla tegevuse tõttu. Lisaks on endiselt tasumata riigilõiv. Kui kaebaja ei saa kogu riigilõivu tasuda, siis saab ta paluda osalist vabastust.
9. Tallinna Halduskohus tagastas
10. detsembri
11. a määrusega V F i kaebuse läbivaatamatult selle esitajale. Kaebaja oli kohustatud halduskohtu 09.11.2012 määruse kohaselt arvestama talle kohtu poolt antud suuniseid ja kõrvaldama kaebuse puudused, seejuures tasuma riigilõivu või esitama põhjendatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja ei ole kaebuse asjaolusid täpsustanud. Nähtub, et hügieenitarvete puudumise tõttu ta vangla poole kahjunõudega ei pöördunudki. Kaebaja ei ole vastanud, milles seisneb kahjunõue ja milliseid vigu on vangla kahjunõuet lahendades teinud. Kohtu kantselei poolt kontrollitud elektroonilistest laekumistest ei nähtu riigilõivu tasumine. Kaebaja ei ole taotlenud riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja pikendamist ega esitanud riigilõivu tasumisest vabastamiseks uut või täpsustavat taotlust. Majandusliku seisu deklaratsioonis ei ole kaebaja tasude saamist üldse märkinud. Kaebuse asjaolude mittetäpsustamine ning riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse oluline puudus, mis takistab selle edasist menetlemist. Kohus ei pea vajalikuks enam veelkord sama asja kaebajale selgitada ja kaebust käiguta jätta. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada läbivaatamatult kaebuse oluliste puuduste tõttu, mis jäid kõrvaldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. V F esitas
13. jaanuaril
14. a määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu
15. detsembri
16. a määrus. Kaebaja ei suutnud tasuda riigilõivu summas 225 eurot, ta oli kohut sellest teavitanud ja esitanud menetlusabi taotluse. Kaebaja palus abi sugu2

§ 121

lg 1 p 2 näeb ette, et kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus selle määrusega kaebajale. Kohus ei ole määruses viidanud, millisele

§ 37

-39 sätestatud nõudele kaebus ei vasta, piirdudes märkusega, et kaebaja pole vastanud kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud määruses näidatud tähtajaks ega tasunud riigilõivu. 3

§-d 38 lg 1 p 8 nõuab, et kaebaja märgiks kaebuses ära tõendid, millega ta üht või teist asjaolu tõendada soovib, kuid

§-d 37-39 ei nõua tõendite lisamist kaebusele.

§ 122lg 2 p 6 kohaselt määrab kohus tõendite esitamiseks tähtaja eelmenetluses.

Ka ei anna

§-des 37-39 toodud nõuded alust tagastada kaebus esitatud väidete tõendamatuse või vähese tõendatuse tõttu. Seega on kohus alusetult näidanud kaebuse tagastamise alusena selle sisulised puudused. 16. Kaebaja esitas 24.09.2012 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus pole seda taotlust lahendanud, kuid on tagastanud kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, sest

§ 116

lg 1 ja § 120 lg 1 p 5 näevad ette, et kohus lahendab menetlusabi taotluse kaebuse menetlusse võtmisel määrusega. Taotlust ei saa jätta tähelepanuta, sest kaebajal

§ 119lg 1 kohaselt õigus vaidlustada menetlusabi andmisest keeldumine.

17. Seega tühistab ringkonnakohus määruse ja saadab kaebuse tagasi samale kohtule menetluse jätkamiseks. Kohtul tuleb teha

§ 120ettenähtud toimingud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 4