Obsah (4)

§ 1§ 20§ 2§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. aprill 2013, Tallinn 3-13-342 Haldusasi OÜ Heidmets Trade kaebus

) § 19 lõikest 1 ja § 20 lõikest 1 tulenevalt on kohustus end maksukohustuslasena registreerida isikul, kelle

§ 1

lõigetes 1 ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, välja arvatud juhul kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, mis pole seejuures kauba ühendusesisene käive.

§ 20

lõikes 2 on sätestatud, et isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

§ 20

lõike 41 esimese lause kohaselt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril 2 õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel ning viimases lauses sätestatakse, et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.

1. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada võimalus, et käibemaksukohustuslasena registreeritaks isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele või ei kavatse sellega kohe pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist tegelema hakata. Selliste isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Seetõttu tulebki isikul enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendada reaalse majandustegevusega tegelemine või sellega alustamine. Juhul kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et isik ettevõtlusega ei tegele või sellega alustada ei kavatse ning täiendavate tõendite kogumisega ei ole võimalik seda kahtlust hajutada, tuleb registreerimisest keelduda.
2. Ettevõtluseks loetakse

§ 2

lg 2 kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise kontrollimisel ei saa maksuhaldur niisiis hinnata tegevuse eesmärki ja tulemust. Küll aga peab maksuhaldur hindama seda, kas majandustegevus, millega isik väidab end tegelevat on ka tegelikult toimunud või kas on piisavalt alust arvata, et isik tõepoolest alustab väidetava majandustegevusega. Kui käibemaksukohustuslasena registreerimist taotletakse enne ettevõtlusega tegelemise alustamist, peab maksuhaldur just ettevõtja poolt seni tehtud ettevalmistusi ja äriplaane silmas pidades hindama, kas ettevõtlusega alustamine väidetaval kujul on tõenäoline.

1. Käesoleval juhul ei saa kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud selgituste ja tõendite valguses pidada ettevõtlusega alustamist usutavaks. Nõustun selles osas vaidlustatud otsuse teise lehekülje neljandas lõigus esitatud maksuhalduri põhjendustega ega korda neid siinkohal. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kaebuses väiteid, millega mittenõustumist ei oleks vaidlustatud otsuses põhjendatud.
2. Kaebaja poolt esitatud lepingud New Garage Time OÜ-ga ning TD Baltic AS-iga sisaldavad vaid üldise iseloomuga kohustusi ega seo pooli tegelikult märkimisväärselt kuidagi. Seevastu nähtub kaebaja seadusliku esindaja poolt antud selgitustest, et mingisugust tõsiseltvõetavat ja detailset äriplaani kaebajal ei ole. Kaebaja poolt antud selgituste ja sõlmitud lepingute taustal saab väidetava ettevõtlusega alustamist pidada vaid idee tasandil olevaks ning pole alust arvata, et lähiajal tegelikult majandustegevusega alustataks. Kahtlust kaebaja tegelikus soovis ja võimekuses ettevõtlusega tegelemist alustada süvendab seadusliku esindaja selgitus, mille kohaselt on ta juba varem samalaadset äritegevust püüdnud alustada, ent tookord (OÜ-s Heidmets Invest) jäi ettevõtmine katki, kuna tal polnud aega sellega tegeleda, kusjuures ta ei mäleta, kellele OÜ Heidmets Invest osalus võõrandati. Olukorras, kus ettevõtja ainuosanik ja ainus juhatuse liige selgitab, et eelmisel korral, kui ettevalmistusi äritegevusega alustamiseks oli ometi tehtud rohkem (väidetavalt oli valminud veebipoe keskkond (internetileht)), ei tulnud äritegevusest midagi välja, ilma, et selleks oleks olnud mingisuguseid arusaadavaid majanduslikke takistusi, ei saa eeldada, et sama isik järgmises äriühingus samasugust ettevõtlustegevust tegelikult alustada kavatseks või suudaks. 11.

§ 20lõikes 41 sätestatud kontrolli näol ei ole tegemist formaalse kontrolliga.

Ainuüksi mõnede lepingute olemasolu ei pruugi veenvalt tõendada ettevõtlusega alustamist, kui muudest 3 asjaoludest nähtub, et ettevõtja ei ole tegelikult teinud mõistlikke ja vastavas majandustegevuse valdkonnas tavapäraseid ettevalmistusi ettevõtlusega alustamiseks. Isik, kes soovib enda väitel avada laiatarbekaupade (IT- ja olmeelektroonika) veebipoe, ent ei ole enda kinnitusel teinud adekvaatseid turuanalüüse, ei ole tutvunud samalaadsete kaupade hindadega, ei ole läbi mõelnud reklaami ja klientide leidmisega seotud asjaolusid, ei ole kursis täpselt ka sellega, kas tema võimalikud kliendid saaksid soetada tema poolt müüdavaid kaupu odavamalt või muidu parematel tingimustel kusagilt mujalt, sh. sellest ettevõttest, kust kaebaja neid soetada kavatseb, ei ole selliseid mõistlikke ettevalmistusi teinud ning seetõttu ei saa ettevõtlusega alustamist veenvalt tõendatuks pidada. Kui kaebaja tõepoolest soovib tema poolt kirjeldatud ettevõtlusega tegeleda, on tal võimalik vastavad ettevalmistused teha ning äriplaanid läbi mõelda ning seejärel uuesti enda käibemaksukohustuslasena registreerimist taotleda. 12. Viimaks tuleb põhjendamatuks pidada ka kaebaja seisukohta, et ilma käibemaksukohustuslasena registreerimiseta ei ole ettevõtlusega reaalne alustamine võimalik. Ühelt poolt tuleb silmas pidada, et käibemaksukohustuslasel on küll õigus maksustatava käibe tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaks maha arvata, ent samuti on tal kohustus lisada käibemaks enda poolt müüdavatele kaupadele ja teenustele ning tasuda riigile laekunud käibemaksusumma. Isik, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, enda poolt müüdava kauba hinnale käibemaksu ei lisa. See tähendab, et kauba soetamise ja edasimüümise ahelas ei ole käibemaksukohustuslasest ettevõtjal majanduslikku eelist ettevõtja ees, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, välja arvatud juhtudel, mis kvalifitseeruvad käibemaksupettustena. Liiatigi tuleb tähele panna

§ 29

lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati. Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut, üksnes juhul, kui isik ei ole seda põhivara kasutanud enne maksukohustuslasena registreerimist. Seega sisaldab käibemaksuseadus regulatsiooni, mis võimaldab sisendkäibemaksu maha arvata ka neilt kaupadelt, mis on soetatud enne isiku registreerimist käibemaksukohustuslasena. 13. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur, kohtunik 4