Obsah (4)

§ 477§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, 2 kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. XXXning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’i 17.01.2013.a otsusele täiteasjas nr. XXX(t/l 38-40). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 25.12.2012.a kaebuse (t/l 16) osas, millega viimane palus vähendada kohtutäituri tasu.
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 25.12.2012.a kaebusest. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tasu suuruse. Samuti on avaldaja palunud maksegraafiku alusel tasuda võlgnevus summas 2 650,77 eurot ning nimetatud avaldaja taotluse on kohtutäitur oma 17.01.2013.a otsusega rahuldanud.
4. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Täitedokumendiks täiteasjas nr. XXX on Harju Maakohtu 06.10.2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-09-18825 (t/l 41-44), mis on jõustunud 07.03.2011.a (t/l 90). 28.02.2011.a on avaldaja ja sissenõudja sõlminud kohtuotsuse täitmise kokkuleppe, mille kohaselt on võlgnevus kokku 9 535,77 eurot ning nimetatud kokkuleppes on märgitud, et igakuise makse tasumisega hilinemisel või tasumata jätmisel on sissenõudjal õigus pöörduda viivitamatult kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole (t/l 45-46).
5. Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud võlgnevuse tasumise tabelist nähtub, et perioodil 19.06.2012.a. - 25.10.2012.a. ei teostanud võlgnik ühtegi makset (t/l 121122) ning seetõttu alustas sissenõudja täitemenetlust. 26.10.2012.a täitmisteate kohaselt on nõude sisuks 4 013,11 eurot ja lisanduv viivis (t/l 33-34). Kohtutäituri tasu suuruseks on kokku 676,76 eurot, millest täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 657,90 eurot (t/l 35). Täitmisteade on edastatud avaldaja mehe vennapojale 20.12.2012.a. (t/l 104). 09.01.2013.a. on sissenõudja kohtutäiturile teatanud, et seisuga 09.01.2013.a. on võlgnevus summas 3 655,37 eurot (t/l 123-124). 14.01.2013.a. e- kirjaga teatas sissenõudja, et seisuga 23.10.2012.a., mil sissenõudja edastas täitmisavalduse oli võlgnevus summas 4 013,11 eurot. 26.10.2012.a. on võlgnik tasunud võlgnevuse katteks 405 eurot (t/l 125-126).
6. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 30 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 24 lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. 3 Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse 23.10.2012.a (t/l 82). Nimetatud avalduses on märgitud võlgnevuse summaks 4 013,11 eurot ning nimetatud summale lisandub viivis. 09.01.2013.a on sissenõudja teatanud, et nõude suuruseks on 3 655,37 eurot, kuivõrd võlgnik on peale täitmisavalduse esitamist tasunud 26.10.2012.a 405 eurot (t/l 123-124).
7. Seega ajal, mil kohtutäiturile esitati täitmisavaldus ei olnud võlgnik tasunud sissenõudjale täiendavalt 405 eurot, mida oleks sissenõudja saanud täitmisavalduse esitamisel arvestada ning seega on kohtutäitur lähtunud tasu arvestamisel summast 4 013,11 eurot. KTS § 35 tulenevalt on kohtutäitur arvestanud täituritasu 4 013,11 eurolt, mis on kooskõlas TMS-iga ja KTS-iga. Kohtutäiturile ei saanud olla teada täitemenetluse alustamisel, et võlgnik on sissenõudjale tasunud 405 eurot ning seda ei saanud arvestada ka sissenõudja, kuivõrd nimetatud tasumine toimus peale täitmisavalduse esitamist. Seega on kohtutäitur arvestanud õigesti kohtutäituri tasu ning ei esine alust kohtutäituri tasu muutmiseks. Asjaolule, et võlgnik on peale täitmisavalduse esitamist tasunud sissenõudjale 405 eurot, ei tugine avaldaja ka 25.12.2012.a. esitatud kaebuses (t/l 16).
8. Avaldaja on kohtule esitatud avalduse märkinud, et sissenõudja peab vähendama menetluskulude nõuet, kuivõrd selles osas on kohtuotsus olemas. Kohus selgitab, et antud juhul on täitemenetluses täitedokumendiks üksnes Harju Maakohtu 06.10.2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-09-18825 ning mitte Harju Maakohtu 21.01.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-09-18825 (t/l 17-20). Sissenõudja ei ole täitemenetluses nr. XXXesitanud täitedokumendina Harju Maakohtu 21.01.2013.a kohtumäärust ning seega ei ole sissenõudja palunud võlgnikult menetluskulusid kahekordselt.
9. Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad, kuivõrd kohtutäituri otsus on tehtud seadusi järgides.
10. Kohus selgitab avaldajale, kui viimane leiab, et sundtäitmine tema suhtes on lubamatu, on avaldajal õigus esitada hagiavaldus sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kooskõlas TMS §
12. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
13. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 18. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. 19. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5