) § 147 lg 1 kohaselt haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. OÜ Unipetrol ei ole esitanud PMTK 17.11.2011 korraldusele nr 12.2-3/3850-15 vaiet ega seadnud kahtluse alla selle õiguspärasust, vaid esitas PMTK-le taotluse sunnirahade tagastamiseks. Korralduses esitatud ettekirjutuse on OÜ Unipetrol täitnud peale haldusakti saamist. MTA-le, kes on teinud vaideotsuse, ei ole kaebaja ühtegi taotlust, s.h vaiet esitanud. Kaebaja on alustanud haldusmenetluse, esitades haldusorganile taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mistõttu kaebaja ootas PMTK-lt sunnirahade tagastamist või keelduva otsuse tegemist. Alles keelduva haldusakti andmise järel oleks saanud OÜ Unipetrol esitada vaide MTA-le. Käesoleval juhul on vastustaja võtnud kaebajalt ära vaidemenetluse etapi, kaebaja ei ole saanud esitada vaiet haldusakti peale, puudub ka keelduv haldusakt, mille peale kaebust esitada. Vaidlustatavat vaideotsust ei saa samuti haldusaktina käsitleda, sest see oleks HMS § 63 lg 2 p 2 kohaselt tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Taotlus esitati teisele haldusorganile, vaideotsuse tegi MTA.
lg 3 kohaselt võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäi vaideotsusega täielikult rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kaebaja taotluse sisulist poolt. Vaidlus on selle üle, kas PMTK 17.11.2011 korraldus 2
Kuivõrd 11.04.2012 esitatud taotlus on käsitletav vaidena, tuli asja menetlemisel lähtuda
lg 3 teisest lausest ja
lg-st 1, mille kohaselt esitatakse vaie juhul, kui MTA haldusakti on väljastanud või toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, MTA-le piirkondliku struktuuriüksuse kaudu. Piirkondlik struktuuriüksus edastab vaide MTA-le. 8. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2012 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ja kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus 3
-st ei tulene. Seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et sunniraha tagastamise taotluse oleks pidanud lahendama haldusaktiga. Kaebaja ei ole ka ise järjekindel - väites ühest küljest, et taotluse oleks pidanud lahendama haldusaktiga, on kaebaja samas väitnud, et kui MTA vastaks eitavalt sunniraha tagastamise taotlusele, avaneks kaebajal võimalus vastav keelduv toiming või haldusakt vaide kaudu vaidlustada. HMS § 44 lg 1 sätestab alused, mille esinemisel haldusorgan menetluse uuendab. Käesoleval juhul ei nähtu kaebaja esitatud 11.04.2012 taotlusest, et oleks viidatud menetluse uuendamist võimaldavate aluste esinemisele.
lg-st 1, lg 2 p-st 5 ja §-st 138 tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud vaideotsuses, et esitatud taotlusega on vaidlustatud maksuhalduri toimingud sunniraha sissenõudmisel. Esitatud taotluse vaideks kvalifitseerimisel on asjakohane vastustaja tuginemine Riigikohtu poolt antud sellekohastele juhistele kohtuasjas 3-3-1-32-03, millele on osundatud ka Riigikohtu 03.05.2008 määruses haldusasjas 3-3-1-22-08. Asjaolust, et taotlus, mida maksuhaldur käsitas vaidena, oli adresseeritud PMTK-le, ei tulene, et vaideotsuse on teinud selleks pädevust mitteomav haldusorgan. Maksuhalduri tegevus on olnud kooskõlas
lg-ga 3, mille kohaselt vaie MTA haldusakti või toimingu peale esitatakse MTA-le. Kui haldusakti on väljastanud või toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, esitatakse vaie MTA piirkondliku struktuuriüksuse kaudu. Kui isik leiab, et maksuhalduri toimingud sunniraha sissenõudmisel on tema subjektiivseid õigusi rikkuvad, siis nende toimingutega mittenõustumisel on isikul õigus kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja taotlust ei ole jäetud tähelepanuta, see on läbi vaadatud, asjas on tehtud sisuline otsus ning on ka esitatud põhjendused, miks taotlus on jäetud rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited, mille kohaselt on kaebajalt võetud oma õiguste kaitsel ära vaidemenetluse etapp. Kuna toimingu sooritamata jätmist loetakse samuti toiminguks, on ekslikud kaebaja väited vastava keelduva haldusakti vaide kaudu vaidlustamise võimaluse kaotamisest. Kohus märgib lisaks, et asjas esitatud dokumentidest ei nähtu ning ka kaebuse esitaja ei väida, et ta oleks vaidlustanud korraldusi sunniraha tasumiseks. Maksuhaldurile 11.04.2012 esitatud taotluse vaidena käsitlemine ja vaide kohta MTA vaideotsuse tegemine on olnud õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi maksuhalduri poolt sellise tegevusega rikutud ei ole. 4
lg 1 kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. OÜ Unipetrol ei ole esitanud PMTK 17.11.2011 korralduse nr 12.2-3/3850-15 peale vaiet ega pannud kahtluse alla nimetatud haldusakti õiguspärasust. OÜ Unipetrol on nimetatud haldusaktis esitatud ettekirjutuse täitnud peale haldusakti saamist. MTA on teinud vaideotsuse ilma, et OÜ Unipetrol oleks esitanud vaiet või algatanud muul viisil vaidemenetlust. OÜ Unipetrol 11.04.2012 taotlus MTA-le on käsitletav haldusmenetluse alustamise tahteavaldusena. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. OÜ Unipetrol esitas taotluse tagastamaks ettevõttele sunnirahad ja neilt makstud tulumaksusummad. Sisuliselt väitis OÜ Unipetrol, et MTA valdab temalt ära võetud rahasummasid õigusliku aluseta, mistõttu rakendub riigivastutuse seaduse § 22 lg 1. OÜ Unipetrol mõistis olukorda selliselt, et haldusorganil on taotluse lahendamise raames võimalik ise tühistada sunnirahade andmise korraldused, kuna sunnirahade rakendamise aluseks olnud MTA 17.11.2011 korraldus täideti nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Kaebajal ei olnud võimalik sunnirahade korraldusi iseseisvalt vaidlustada, kuna neid korraldusi saaks vaidlustada vaid põhihaldusakti (antud juhul MTA 17.11.2011 korralduse) vaidlustamise korral. Halduskohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Samas ei olnud kaebajal MTA 17.11.2011 korralduse vaidlustamiseks vajadust ega alust, kaebaja täitis selles korralduses olnud ettekirjutuse. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA toiminguid, vaid esitanud taotluse alusetult võetud sunnirahade tagastamiseks. Kaebaja hinnangul sai maksuhaldur kätte taotluse haldusmenetluse alustamiseks, misjärel oleks maksuhaldur pidanud käituma HMS §-s 43 sätestatud moel – lõpetama haldusmenetluse haldusakti teatavakstegemisega või põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Mõlemal juhul on tegemist haldusaktiga, kuid maksuhaldur on selle asemel vormistanud keeldumise vaideotsusena. Halduskohtu viide, et
-st ei tulene kohustust vormistada toimingu sooritamisest keeldumine haldusaktiga, on arusaamatu, kuna teadaolevalt kohaldatakse ka maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut,
-s ei ole selle kohta erisätteid. Praegusel juhul on MTA jätnud vahele vaidemenetluse etapi, kaebaja ei ole saanud esitada vaiet, puudub ka keelduv haldusakt või otsustus, mille peale vaiet esitada. Samas on teada, et vaideotsus ei ole haldusakt, vaid järelevalveorgani otsus vaidemenetluses. Tegemist on olulise menetlusliku rikkumisega. 10. MTA palub apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebaja 11.04.2012 esitatud taotlus on sisuliselt vaie maksuhalduri tegevusele OÜ-lt Unipetrol sunniraha sissenõudmisele. Võttes arvesse kaebaja väidet, et ta sai sunniraha määramiste aluseks olnud korralduse kätte alles 22.03.3012, esitas ta taotluse vaidetähtaja jooksul (11.04.2012) akti andnud haldusorganile. Seega on taotluse käsitlemine vaidena ning asja lahendamine vaidemenetluse raames õiguspärane ja ei riiva kaebaja õigusi. MTA selgitab, et vaidlustada saab kõiki haldusorgani haldusakte, mida iseloomustab ka vaidlustusviide haldusaktides. Tõenäoliselt ei vaidlustanud kaebaja sunniraha tasumise 5
-st. Kaebaja esitatud taotlusest nähtus avaldaja selge tahe vaidlustada sunnirahade määramine, kuigi taotlust ei vormistatud vaidena. Riigikohus on 03.05.2008 lahendis nr 3-3-1-22-08 andnud sellise olukorra lahendamiseks omapoolsed juhised. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja soovib oma õiguste kaitset teostada ebakohasel viisil. Kaebaja pöördus 11.04.2012 PMTK poole taotlusega sunnirahade ja tulumaksu tagastamiseks. Sunniraha kokku summas 2250 eurot oli kaebaja kontolt kinni peetud PMTK 08.12.2011, 13.01.2012 ja 05.03.2012 korralduste alusel. Nimetatud korralduste näol on tegemist haldusaktidega.
lg 2 kohaselt, kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse. Ringkonnakohus leiab, et viimatinimetatud korraldus omab haldusaktile vajalikku regulatiivsust: kohustatud isikule pannakse kohustus tasuda konkreetseks kuupäevaks kindlaksmääratud summas sunniraha. Kohtupraktikas tunnustatakse kohustatud isiku õigust taotleda korralduse tühistamist (vt nt kohtuotsused haldusasjades nr 3-09-1985, 3-10-33, 3-10633, 3-10-1281, 3-11-1289). Seejuures on võimalik vaidlustada nii sunniraha suurust, selle tasumiseks antud tähtaega kui ka seda, kas sunniraha määramise eeldused on üldse täidetud. Sunniraha tasumise korralduste vaidlustamiseks ei ole vaja vaidlustada algset 17.11.2011 korraldust, millega pandi kaebajale kohustus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Sunniraha tasumise korraldused võivad olla õigusvastased ning kuuluda tühistamisele 17.11.2011 korralduse õiguspärasusest sõltumata. Samas tooks 17.11.2011 korralduse õigusvastasus kaasa ka sunniraha tasumise korralduste õigusvastasuse. Vastupidine eeldus ei kehti, sest teabe nõudmine isikult võib olla toimunud õiguspäraselt, kuid sunniraha sissenõudmine võib olla õigusvastane (nt kui 17.11.2011 korraldust ei toimetatud kaebajale nõuetekohaselt kätte või sunniraha suurus on ebaproportsionaalne). Kaebaja 08.12.2011, 13.01.2012 ja 05.03.2012 korraldusi ei vaidlustanud, kuigi vastav vaidlustamisviide oli korraldustes välja toodud. Seega on tegemist kehtivate haldusaktidega, mille täitmine on kohustuslik nende õiguspärasusest sõltumata. Kui rahaline kohustus on kindlaks määratud haldusaktiga, ei saa puudutatud isik haldusakti kehtivuse ajal raha tagastamist taotleda. Seega polnud ka maksuhalduril võimalik hakata sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2012 taotlust sunnirahade ja tulumaksu tagastamiseks. Maksuhaldur käsitles esitatud taotlust õigesti vaidena sunniraha korralduste peale, analüüsides seejuures, kas sunniraha määramise eeldused olid täidetud (17.11.2011 korraldus kaebajale kätte toimetatud). 8. Vaidluse esemeks on antud juhul üksnes 17.05.2012 vaideotsuse tühistamine. Samas on kaebaja huviks maksuhalduri poolt kaebaja kontolt kinni peetud sunniraha ja sellelt arvestatud tulumaksu tagasisaamine. Vaideotsuse tühistamisega ei ole selle eesmärgi saavutamine 6
lg 3 p 2 kohaselt võib vaideotsuse tühistamist nõuda, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Taolisi asjaolusid antud asjas ei ilmne.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.