← Eesti

3-12-1071/36

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruaril 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-12-1071 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Keeleinspektsioon tegi Narva Linnavalitsusele
  2. märtsil
  3. a ettekirjutus-hoiatuse nr 07-SR-9 (tl 10), pannes adressaadile keeleseaduse (edaspidi KeeleS) § 23 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse
  4. juuni
  5. a määruse nr 84 "Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" (edaspidi VVm 2011/84) § 2 lg 3 täitmiseks kohustuse nõuda kõigilt Narva koolidirektoritelt ja nende asetäitjatelt eesti keele oskuse parandamist ja ametikohal nõutavale tasemele vastava eksami sooritamist ning lõpetada tööleping nende koolijuhtidega, kes ei ole täitnud neid nõudeid ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks –
  6. detsembriks
  7. Ettekirjutuse kohaselt on Keeleinspektsioon teinud ettekirjutused sooritada
  8. juuliks
  9. a ametikohal nõutava C1-taseme eesti keele eksam Narva Kreenholmi Gümnaasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, Narva Peetri Kooli ja Narva Täiskasvanute Kooli direktoritele ning Narva Humanitaargümnaasiumi, Narva Kesklinna Gümnaasiumi, Narva Soldino Gümnaasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, Narva Paju Kooli, Narva Peetri Kooli ning Narva Täiskasvanute Kooli õppealajuhatajatele. Narva Soldino Gümnaasiumi direktorile on tehtud ettekirjutus täiendada suulist eesti keele oskust. Aastatel 2004-2011 on keeleametnikud kontrollinud Narva koolide pedagoogide eesti keele oskuse vastavust kehtestatud nõuetele 688 korral, neist 547 korral ei vastanud kontrollitava keeleoskus ametikohal nõutavale tasemele. Narva Linnavalitsus on pika aja vältel eiranud asjaolu, et koolijuhid peavad oskama ja kasutama eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul määral, ega ole pööranud piisavat tähelepanu koolijuhtide eesti keele oskuse nõude täitmisele, kuigi VVm 2001/84 § 2 lg 3 kohaselt on linnavalitsusel see kohustus.
  10. Narva Linnavalitsus esitas
  11. mail
  12. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Keeleinspektsiooni ettekirjutus-hoiatuse nr 07-SR-9 tühistamist. Kaebuse põhjendused: Keeleinspektsioonil ei ole pädevust teha ettekirjutust töölepingu lõpetamiseks töötajatega, kes ei oska eesti keelt nõutaval tasemel, kuivõrd KeeleS § 31 lg 2 p 4 kohaselt on keeleametnikul õigus teha tööandjale üksnes ettepanek töölepingu lõpetamiseks. Keeleinspektsioon on volitusi ületades sekkunud kaebaja eraõiguslikesse suhetesse. Vaidlustatud ettekirjutus on selle resolutsiooni punkt 2 osas Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühine. Kaebuse täienduses (tl 52) märkis kaebaja, et PGS § 86 p-s 8 nimetatud riiklikku järelevalvet teostavaks ametiisikuks, kelle pädevuses on ettekirjutuse tegemine direktoriga töölepingu lõpetamiseks, on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 84 lg 1 kohaselt Haridus- ja Teadusministeerium või maavanem, mitte keeleametnik. Ettekirjutuse tegemisel on Keeleinspektsioon jätnud tähelepanuta asjaolu, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud magistrikraadi eesti keeles. Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktoril G B ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi direktori asetäitjal T Z on magistrikraad, mis on omandatud eestikeelses magistriõppes. Ülikooliseaduse § 24 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tuleneb, et iga kõrgharidusastme läbimine tähendab, et isik on omandanud kõrghariduse ning magistriõppe lõpetamine on käsitatav kõrghariduse omandamisena KeeleS § 26 lg 2 p 5 mõistes. G B lõpetas magistriõppe
  13. aastal, mil kehtinud ülikooliseaduse § 2 kohaselt oli kõrgharidus keskhariduse baasil omandatav kõrgema astme haridus, mida tõendas vastav lõpudokument või akadeemiline kraad, kusjuures akadeemiline kraad oli ka magistrikraad. Kaebuse täienduses (tl 52) pidas kaebaja asjakohatuks vastustaja viidet KeeleS § 28 lgle 2, kuna vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole vastustaja vastavasisulist õigust rakendanud ega sellele tuginenud. Lisaks pole enne ettekirjutuse tegemist antud kaebajale võimalust esitada enda arvamust, millega rikuti ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa akti kehtetuks tunnis2

(7)3-12-1071 tamise. Ettekirjutus on ennatlik ja ebaproportsionaalne, kuivõrd ettekirjutuses nimetatud koolijuhtidele tehti ettekirjutused sooritada ametikohal nõutav C1-taseme eksam
  1. juuliks 2012, ent vaidlusalune korraldus anti enne selle tähtaja möödumist, ootamata ära, kas seal nimetatud koolijuhid ja asetäitjad täidavad neile tehtud ettekirjutused.
  2. Keeleinspektsioon palus
  3. juunil 2012 kohtule esitatud vastuses Narva Linnavalitsuse kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja selgitused: Koolijuhtide töö vastu on oluline avalik huvi ning mitte ühestki õigusaktist ei ilmne, et kooli pidajal oleks õigus teha mööndusi koolijuhtidele esitatavate keeleoskusnõuete osas. Riikliku järelevalve õigusele sekkuda kooli pidaja ja koolijuhi vahelisse lepingulisse suhtesse viitab ka PGS § 86 p
  4. KeeleS § 31 lg 2 p-st 4 tulenev õigus teha tööandjale ettepanek töölepingu lõpetamiseks ei välista sama paragrahvi p-st 6 tulenevat õigust teha samas asjas tööandjale ettekirjutus keeleseaduse rikkumise lõpetamiseks. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus erakordselt pika perioodi jooksul, arvestades asjaolu, et mõne koolijuhi (nt pr T Z) eesti keele oskust kontrolliti esmakordselt
  5. aastal. Kooli pidaja esindaja on olnud kaasatud kõikidel keeleoskuse kontrolli etappidel ning sellega on talle olnud tagatud võimalus esitada oma seisukohti järelevalveprotsessi vältel. Vastustaja saatis
  6. septembril 2009 Narva linnapeale teemakohase kirja, millele linnapea ei vastanud. Sellest võib järeldada, et ta ei soovinud kasutada oma õigust avaldada arvamust või vastuväiteid. Vastustaja kooskõlastas oma viimase kontrollkäigu Narva Linnavalitsusega, küsides eelnevalt andmeid koolijuhtidele tehtud ettekirjutuste täitmise kohta ning leppides kokku kontrolli aja ning koha. Väidet, nagu eesti keeles magistriõppe läbimine vabastaks eesti keele tasemeeksami sooritamise kohustusest, võiks kaaluda juhul, kui tegemist oleks päevases õppevormis läbitud magistriõppega ning kui selle läbinud koolijuhtide tegelik keeleoskus vastaks ametikohal nõutavale tasemele. Antud juhul on kõnealuste koolijuhtide eesti keele oskust keeleametnikud pika aja vältel korduvalt kontrollinud ning leidnud, et see ei vasta ametikoha nõuetele. Ülikooliseadus ei anna alust akadeemilise õppe astet käsitleda haridustasemena. G B on magistriõppe lõpetanud
  7. novembril 2000, ent sama aasta detsembrikuus on ta käinud eesti keele algtaseme tasemeeksamil, kuid ei sooritanud seda; T Z on magistrikraad omistatud
  8. a, kuid
  9. a jaanuaris tema eesti keeleoskust kontrollinud keeleametnike hinnangul vastab tema eesti keele oskus nõrgale B2-tasemele. Vastustaja hinnangul näitab see ilmekalt, et eesti keeles magistriõppe läbimine ei ole taganud koolijuhtidele piisavat eesti keele oskust ega saa olla seetõttu tasemeeksamist vabastamise aluseks. Ettekirjutus-hoiatus ei ole kaalutlusvigadega, ennatlik ega ebaproportsionaalne. Kõnealused koolijuhid on pika aja vältel keeleseadust rikkunud ning neile on tehtud korduvalt tasemeeksami sooritamise ettekirjutusi.
  10. Tallinna Halduskohus jättis
  11. oktoobri
  12. a otsusega Narva Linnavalitsuse kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused: Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Tuleb eristada pädevuse ja materiaalõigusliku aluse puudumist. Käesoleval juhul on vaidlusaluse ettekirjutushoiatuse andnud keeleametnik ning ettekirjutusega on adressaadile pandud kohustus, mis puudutab otseselt eesti keele oskuse nõuete täitmist. Ei saa väita, et pädevuse puudumine oleks ilmne, hinnata tuleb, kas töölepingute lõpetamiseks ettekirjutuse tegemiseks oli käesoleval juhul materiaalõiguslik alus. Käesoleval juhul on keeleametnik tuvastanud, et Narva munitsipaalkoolide juhtide keeleoskus ei vasta nõuetele. Sellise rikkumise sisuks on, et konkreetsetel töökohtadel töötavad isikud, kes ei vasta sellel töökohal töötamiseks esitatavatele nõuetele. Samavõrd, kui eesti keelt nõutaval tasemel mitte oskavale isikule saab ette heita seda, et ta sellisel ametikohal töötab, saab ka tema tööandjale ette heita seda, et tööandja sellel isikul 3
(7)3-12-1071 sellisel ametikohal töötada laseb. VVm 2011/84 § 2 lg-s 3 sätestatakse sõnaselgelt, et tööandja tagab, et töötajad [...] valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Seega on keeleametnikul KeeleS § 31 lg 2 p 6 alusel õigus teha tööandjale ettekirjutus selline rikkumine lõpetada. Tööandjale tehtav ettekirjutus ei pruugi olla sõnastatud üldise kohustusena rikkumine lõpetada, vaid ettekirjutuse võib teha ka rikkumise lõpetamiseks konkreetse meetme võtmiseks. Sel juhul tuleb hinnata seda, kas meede, mille võtmise kohustus tööandjale ettekirjutusega pannakse, on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ettekirjutust koolijuhtidega töölepingute lõpetamiseks ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna tegemist on ainsa võimaliku ja tõhusa meetmega jätkuva õigusvastase olukorra lõpetamiseks. Sellise rikkumise lõpetamiseks, kus töötajate eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele, on kaks võimalust: isikud viivad oma keeleoskuse nõuetega vastavusse või töösuhe nende isikutega lõpetatakse. Vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatusega ei ole tööandjale pandud tingimusteta kohustust ettekirjutus-hoiatuse tegemise ajal eesti keelt nõuetele vastaval tasemel mitte oskavate koolijuhtide koheseks vallandamiseks, vaid tööandjat kohustatakse töölepingute lõpetamiseks nende koolijuhtidega, kelle eesti keele oskus ettekirjutuse täitmise tähtajaks nõuetele ei vasta. Kaebajal on rikkumise lõpetamiseks vajaliku meetme võtmiseks antud kaheksa kuu pikkune tähtaeg ning arvestades ajaperioodi, mil keelenõuded on kehtinud ja sellekohaseid rikkumisi tuvastatud, on ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg piisav. C1keeleoskustasemele vastava eesti keele oskuse nõue neil töökohtadel töötavatele isikutele on kehtinud juba vähemalt
  1. aastast alates, mil jõustus keeleseaduse eelmise redaktsiooni § 5 alusel antud Vabariigi Valitsuse
  2. jaanuari
  3. a määrus nr 31 "Isikutega tööalaselt suhtlevatele riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete kehtestamine", mille kohaselt oli asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhtidel nõutav eesti keele oskus kõrgtasemel. Samuti sätestati õppeasutuste juhtide kõrgtaseme keeleoskusnõue Vabariigi Valitsuse
  4. augusti
  5. a määruse nr 249 "Avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajatele, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatele kohustuslikud eesti keele oskuse tasemed" punkti 10 alapunktis
  6. Eeltoodut silmas pidades ei saa vaidlustatud ettekirjutusele ette heita seda, et pole piisavalt kaalutud nõutava meetme proportsionaalsust. Käesoleval ajal ei ole asjaolu, et munitsipaalõppeasutuse juhid ei oska nõuetele vastaval tasemel eesti keelt, võimalik õigustada mitte ühegi objektiivse asjaoluga, ka mitte sellega, et ettekirjutuse kehtima jäämine nõuaks suuri ümberkorraldusi kaebaja haldusalasse kuuluvates koolides ning lisakulusid. Avalik huvi selle vastu, et koolijuhid, kes juhivad ja korraldavad hariduse andmist, oskaksid eesti keelt, kaalub kakskümmend aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist igal juhul üles mistahes muud huvid või pragmaatilised argumendid, millega soovitakse õigustada vastupidist. Vaidlusaluse akti kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Õige on, et vahetult enne vaidlusaluse haldusakti andmist ei ole Keeleinspektsioon Narva Linnavalitsuse seisukohta ja arvamust küsinud. Ilmne on aga, et see ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ärakuulamisõiguse rikkumine on oluliseks menetlusveaks neis haldusmenetlustes, kus haldusorganil tuleb tõsiselt kaaluda erinevaid võimalusi ja käitumisvariante. Käesoleval juhul on oluline, et kaebajal ei ole ega ole ka olnud mingisugust õigustust lubada jätkuvalt koolijuhtidena töötada isikutel, kelle eesti keele oskus nõuetele ei vasta. Ka kohtumenetluses pole kaebaja viidanud ühelegi asjaolule, mis võinuks tingida haldusakti andmata jätmise või teistsuguse sisuga haldusakti andmise. Kui keeleametnik on isikule teinud ettekirjutuse sooritada eesti keele tasemeeksam ning isik tähtpäevaks seda sooritanud ei ole, tuleb lugeda ta keeleoskusnõudele mittevastavaks, sõltumata sellest, et ta on hariduse omandanud eesti keeles. Samas pole õige ka kaebaja seisukoht, et magistriõpingute läbimist tuleb käsitada kõrghariduse omandamisena eesti keeles KeeleS § 4
(7)3-12-1071 26 lg 3 p 5 tähenduses. KeeleS § 26 lg 4 kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles. Isik on omandanud kõrghariduse eesti keeles esiteks juhul, kui tema bakalaureuse- või rakenduskõrghariduse õpe on toimunud 60% ulatuses eesti keeles, või siis, kui kõigi isiku poolt läbitud kõrgharidusastmete peale kokku on õppetöö toimunud 60% ulatuses eesti keeles. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vaidlusalune ettekirjutus on tehtud ennatlikult. Asjaolu, et ettekirjutus tehti enne, kui möödus ettekirjutuses nimetatud koolijuhtidele keeleametniku poolt tehtud ettekirjutuse täitmise tähtpäev C1-taseme tasemeeksamite sooritamiseks, ei ole asjassepuutuv, kuna kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmise tähtpäev on sellest hilisem. Ettekirjutusest nähtuvalt on koolijuhtidelt nõutud tasemeeksami sooritamist
  1. juuliks 2012, kaebajale on tehtud ettekirjutus lõpetada tööleping koolijuhtidega, kes ei ole tasemeeksamit sooritanud,
  2. detsembriks
  3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  4. Narva Linnavalitsus esitas
  5. novembril 2012 apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Kaebaja põhjendused: Vastustajal puudub seaduslik alus teha kaebajale ettekirjutust töölepingu lõpetamiseks töötajatega, kes ei oska eesti keelt nõutaval tasemel. KeeleS § 31 lg 2 p 4 alusel on keeleametnikul oma ülesannete täitmisel õigus teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping. Vastavasisulist keeleametniku õigust ei saa tuletada ka KeeleS § 31 lg 2 p-st
  6. Vastavasisuline õigus on Haridus- ja Teadusministeeriumil või kooli asukohajärgsel maavanemal. Seega on ettekirjutuse resolutsiooni punkt kaks tühine. Isegi kui eitada tühisust, on vaieldamatult tegemist volituse piiride ületamisega, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme eelkõige seeläbi, et on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebaja väite, mille kohaselt on riikliku järelevalve funktsioon ning sellega kaasnevad õigused (sh õigus teha ettekirjutus lõpetada tööleping koolijuhiga) antud Haridus- ja Teadusministeeriumile või kooli asukohajärgsele maavanemale. Olukorras, kus koolijuhtidele ja asetäitjatele tehtud ettekirjutuste täitmise tähtaeg (01.07.2012) ei olnud ettekirjutuse tegemise ajaks (20.03.2012) veel saabunud, oli ettekirjutuse tegemine kaebajale ennatlik. Ettekirjutuse proportsionaalsust ei saa õigustada väitega, et tegemist on ainsa tõhusa meetmega väidetava õigusvastase olukorra lõpetamiseks. Vastustaja on proportsionaalset ja volituste kohast vahendit kasutanud direktoritele ja asetäitjatele ettekirjutusi tehes, ent ootamata ära viimati nimetatud ettekirjutuste täitmise tähtaja lõpu, on ebaproportsionaalne samaaegselt ettekirjutuse tegemine kaebajale. Ettekirjutus on koormav haldusakt, mistõttu tuleb anda selle adressaadile võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Ärakuulamisõiguse rakendamisel oleks kaebajal olnud võimalik selgitada ja tõendada, et mitte kõik koolijuhid ei ole kohustatud sooritama eesti keele tasemeeksamit. Samuti saanuks kaebajalt arvamuse küsimise ja vastuväidete ärakuulamisega vältida ennatliku ettekirjutuse tegemist. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud magistrikraadi eesti keeles. Kohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Iga kõrgharidusastme läbimine tähendab, et isik on omandanud kõrghariduse. Kõrgharidusastmed näitavad omandatud kõrghariduse kvalifikatsiooni taset. Ajal mil G B lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli, sätestas vana ülikooliseadus, et ülikoolis toimub akadeemiline õpe ja võib toimuda diplomiõpe. Akadeemiline õpe on kolmeastmeline. Akadeemilise õppe iga astme ja diplomiõppe lõpetamist loetakse ülikooli lõpetamiseks. Seega on ülikooliseadus nii varasemalt kui käesoleval ajal käsitlenud magistriõpet kui eraldi haridustaset. 5
(7)3-12-1071
  1. Keeleinspektsioon palub Narva Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja on pika aja vältel eiranud koolijuhtidele kehtestatud eesti keele oskuse nõudeid ega ole midagi ette võtnud olukorra parandamiseks. Tõsiselt võetav pole kaebaja seisukoht, nagu oleks keeleametnik pidanud küsima tööandja arvamust koolijuhtide keeleoskuse nõuetele vastavusse viimise tähtaja suhtes. Kaebaja ei ole vastanud vastustaja märgukirjadele, sh Keeleinspektsiooni 23.09.2009 Narva linnapeale saadetud kirjale, milles linnapead informeeriti Narva koolijuhtide eesti keele oskuse kontrolli tulemustest. Raske on mõista apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohta, et vaidlusaluses ettekirjutushoiatuses on otsus tehtud menetlusosaliste kahjuks. On arusaamatu, millist kahju võiks menetlusosalistele tuua koolijuhtide nõutaval tasemel eesti keele oskus. Vastustaja ei ole nõus apellatsioonkaebuse punktis 3.1.2.2 esitatud tõlgendusega, nagu oleks keeleametnikud lähtunud kaebajale ettekirjutust tehes eeldusest, et koolijuhid ei täida neile tehtud ettekirjutust määratud tähtpäevaks. Linnavalitsusele tehtud ettekirjutus oli täiendav meede ettekirjutuse täitmise tagamiseks, sest koolijuhtidele tehtud ettekirjutused ei olnud 12 aasta (pr T ja pr Z puhul) või 8 ja 6 aasta (hr B ja pr K puhul) vältel soovitud tulemust andnud. Apellatsioonkaebuse punktis 3.1.4 väljendatakse seisukohta, et magistriõpe on iseseisev haridustase, seega sõnad aste ja tase tähistaks just nagu üht ja sama mõistet. Kuna KeeleS § 26 lg 3 ütleb, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest […], magistriõpe aga on ülikooliseaduse § 28 lg 1 kohaselt kõrghariduse teise astme õpe, siis ei saa seda samastada kõrgharidustasemega ega selle läbimise põhjal inimesi tasemeeksamist vabastada. Kaebaja on jätnud tähelepanuta vastustaja esitatud andmed magistriõppe eesti keeles läbinud koolijuhtide tegeliku eesti keele oskuse kohta magistriõppe lõpetamise ajal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

§ 201

lg 4 näeb ette, et juhul, kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Sellisel juhul peab ringkonnakohus märkima, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on käesolevas asjas järginud kohtumenetluse norme ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuses pole esitatud uusi väiteid, millele halduskohus poleks juba vastanud. Kaebaja on leidnud apellatsioonkaebuses, et tähelepanuta on jäetud tema halduskohtus esitatud väide, mille kohaselt on riikliku järelevalve funktsioon ning sellega kaasnevad õigused, sh õigus teha ettekirjutus lõpetada tööleping koolijuhiga, antud Haridus- ja Teadusministeeriumile või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgsele maavanemale. Kaebaja teeb eeltoodust järelduse, et keeleametnikul selline pädevus puudub. Ringkonnakohtu hinnangul pole selline järeldus põhjendatud, sest ministeeriumile või maavanemale meetme rakendamise õiguse andmine ei tähenda, et seda poleks antud keeleametnikule. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, millised õigusnormid annavad keeleametnikule õigusliku aluse keeleseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemiseks, ning hinnanud valitud meetme proportsionaalsust. Ringkonnakohtul pole siinkohal midagi lisada. 9.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Halduskohtus taotles kaebaja 15,97 euro riigilõivu ja 6666 euro esindajatasu hüvitamist (6045,6 + 620,40 kohtuistungi eest). Kulude kandmine käesolevas haldusasjas on tõendatud. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 15 euro riigilõivu ja 3513,97 euro esindajatasu (2985,97 + 6

(7)3-12-1071 528 kohtuistungi eest) hüvitamist. Menetluskulude kandmine käesolevas asjas on tõendatud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.