) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.
lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega. 5.
lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud
Kuigi taotlusele ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et taotluse esitaja Aavo Väljak on taotluse esitamise ajal Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülema ülesannetes, võib kohtu hinnangul seda asja lahendamiseks piisavalt eeldada. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ametiisiku volitusi tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada koos taotlusega ning et
2 6.
kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine.
lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajateenija ajateenistuses olles kohustatud järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Tulenevalt
lg 6 esimesest lausest on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Vahipataljoni ülema 21.01.2013.a käskkirjaga nr 2 kinnitatud „Vahipataljoni õppeallüksuse kodukorra“ p 16 alapunkt I kohaselt tuleb väljaloalt tagasituleku hilinemisest teatada operatiivkorrapidajale enne väljaloa tähtaja lõppemist ning rühmaülemale. Vahipataljoni kodukorra sama punkti alapunkt o kohaselt peab kaitseväelane olema piisavalt ettenägelik ja seisma hea selle eest, et väljaloalt hilinemist ei toimuks. Väljaloalt hilinemisest etteteatamine ei vabasta distsiplinaarkaristusest, kui selle määramiseks on piisavad asjaolud. Kohus leiab, et reamees V.R.´i poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning V.R.´ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. 7. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 15.05.2013.a juurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud 22.04.2013 seletuskirjast ning 17.05.2013 reamees V.R.´i poolt allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat nähtub, et reamees V.R.´ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta seletus, mida viimane on ka teinud. 8.
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Eeltoodust lähtuvalt oli vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Terasel distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.