) sätestatud tähtaja jooksul, kuid siiski ainult mõned päevad enne selle tähtaja saabumist. Ühelgi korral ei ole maksuhaldur sisendkäibemaksu tagastamise tähtaega pikendanud. Seega tõusetub küsimus hea halduse põhimõtte rikkumisest. Rahandusministeerium märkis 12.12.2011 vastuses nr 5-1/14075 muu hulgas, et üldjuhul ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas korralduse tegemine maksuvõla sissenõudmiseks olukorras, kus Maksu- ja Tolliametile on esitatud maksudeklaratsioon, kus on deklareeritud teise maksu enammakse, sõltumata asjaolust, et tagastusnõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud. See oleks hea halduse põhimõttega kooskõlas tingimusel, et Maksu- ja Tolliametil on põhjendatud kahtlus, et muul juhul jääksid maksud laekumata. 2. AS Oilseeds Trade deklareeris 10.10.2011 makse töötasudelt kokku 12 628,83 eurot. Samal ajal deklareeris AS Oilseeds Trade 2011. a septembrikuu käibelt sisendkäibemaksu enammakse ja esitas 20.10.2011 maksuhaldurile enammakstud käibemaksu tagastusnõude summas 549 662,91 eurot. Maksuhaldur ei teostanud sisendkäibemaksu tagastusnõude täiendavat kontrolli
lg 3 alusel, kuid palus AS-l Oilseeds Trade siiski esitada täiendava informatsioonina pearaamatu väljavõtte
Korralduse kohaselt tingis selle andmise asjaolu, et maksukohustuslane ei olnud täitnud
§-s 105 sätestatud kohustust tasuda maksusumma tähtaegselt (10.11.2011) ning 15.11.2011 seisuga on maksuvõlg 12 628,83 eurot (maksuvõlas olevad nõuded olid järgmised: sotsiaalmaks – 7491,46 eurot; erijuhtude tulumaks – 16,75 eurot; kinnipeetud tulumaks – 4092,63 eurot; töötuskindlustusmakse – 735,34 eurot; kogumispensionimakse – 292,65 eurot). Korralduses märgiti, et
lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi, mille tasumiseks tuleb maksukohustuslasel koostada e-maksuametis või piirkondlikus teenindusbüroos arvestusliku intressi nõue vabatahtlikuks tasumiseks. 4. AS Oilseeds Trade esitas 15.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 15.11.2011 korralduse nr 13-11/61617 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Haldusorgani tegevus võib olla formaalselt õiguspärane, kuid samas vastuolus hea halduse põhimõttega.
lg 2 kohaselt täidetakse tagastusnõue 30 päeva jooksul nõude saamisest.
lg-st 3 tulenevalt võib maksuhaldur juhul, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, pikendada kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Antud juhul riivas hea halduse põhimõtet see, et maksuhaldur esitas maksuvõla tasumise korralduse olukorras, kus äriühingul oli põhjendatud ootus sisendkäibemaksu enammakse tagastamisele, mille 2
-s esinevat alust tagastusnõude põhjendatuse hindamiseks täiendava kontrolli läbiviimiseks ega pikendanud käibemaksu tagastamise tähtaega. Maksuhalduril ei olnud hea halduse põhimõttest lähtudes takistust oodata maksuvõla tasumise korralduse väljastamisega, kuni 30-päevase tähtaja jooksul on selgunud sisendkäibemaksu tagastamine. Seejuures tõusetub eraldi küsimus, kas kaebajal oli sellises olukorras üldse maksuvõlg (
), kuna maksukohustuslase esitatud andmete õigsust tuleb eeldada ning maksukohustuslasel ei saa olla suhetes riigiga üheaegselt nii võlgnevus kui ka nõue. Sellel põhjusel võib
osutuda osaliselt vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-ga 32 (st maksuvõla mõiste määratlemisel ei arvestata isiku poolt esitatud maksusumma tagastusnõudega, mida ei ole veel tagastatud ning mille täitmise tähtaja pikendamiseks ei ole veel otsust). Maksuhaldur saaks sellise õigusliku ebaselguse välistada, kui käibemaksu tagastusnõue kantakse koheselt maksukohustuslase kontole, v.a juhul kui see on suunatud täiendavasse kontrolli, mida käesoleval juhul läbi ei viidud. Hea halduse põhimõtte selline rikkumine peaks tooma kaasa ka vaidlustatud korralduse tühistamise, kuna nimetatud põhimõtte järgimise korral oleks maksuhaldur pidanud korralduse andmisest hoiduma, kuid pole seda isegi kaalunud. Kaebaja on suur teravilja eksportöör, kes teeb rutiinseid tehinguid välisriigis samade tehingupartneritega ja maksuhaldur on tagastusnõuded lugenud läbi aastate alati õiguspärasteks. Maksuhalduri tegevus on vastuolus hea halduse põhimõttega diskretsiooni ebaõige kasutamise tõttu ning juhul, kui
lg 2 p 3 sellise diskretsiooni (s.o maksuvõla sissenõudmise menetluse alustamise põhjendatuse kaalumine) välistab, tõusetub küsimus diskretsiooni puudumise põhiseaduspärasusest (proportsionaalsusest). Alternatiivselt esitas kaebaja taotluse vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks, kui halduskohus ei pea võimalikuks korraldust tühistada seetõttu, et korralduse täitmine ei ole kaebaja suhtes enam võimalik. Kaebajal on alternatiivse taotluse esitamiseks nn preventiivne huvi välistada tulevikus vastustaja õigusvastane tegevus (st reeglina tagastatakse kaebaja sisendkäibemaks mõned päevad enne 30-päevase tähtaja saabumist ning eelnevalt palutakse ilma igasuguseid põhjendusi välja toomata esitada pearaamatu väljavõte, kuigi formaalselt ei ole tagastusnõuet kontrollimenetlusse suunatud). Vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine võib tulevikus kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele ning välistada maksuhalduri õigusrikkumisi. Maksuhalduri käitumises esinevast mustrist tulenevalt on kaebajal alust eeldada oma õiguste rikkumise jätkumist. Alternatiivse taotlusega seoses palus kaebaja halduskohtul lisaks tuvastada vaidlustatud korralduses viidatud intressi arvestamise ja tasumise kohustuse õigusvastasus (vastuolu hea halduse põhimõttega). Riigil puudub kehtivate maksuseaduste alusel kohustus maksta maksukohustuslasele intressi ajaperioodi eest, mille kestel tagastusnõue on kontrollis, samas kui maksukohustuslasel tekib tähtajaks tasumata maksusummadelt intressi tasumise kohustus. Tõusetub küsimus sellise regulatsiooni proportsionaalsusest. Juhul, kui halduskohus leiab, et
lg 1 annab maksukohustuslasele võimaluse intressi mitte arvestada ja tasuda, tuleb kaaluda selle sätte põhiseadusvastasust (PS § 32) osas, milles maksuhalduril puudub intressi arvestamise ja tasumise kohustus siis, kui maksukohustuslase esitatud enammakstud sisendkäibemaksu tagastusnõude suurus ületab maksukohustuse, mille tasumise tähtaeg on saabunud, kusjuures ei ole möödunud sisendkäibemaksu tagastamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg ning maksuhaldur ei ole haldusaktiga suunanud tagastusnõuet täiendavasse kontrolli. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta läbi vaatamata, kuna tühistamiskaebuse osas esineb menetlust välistav asjaolu ning tuvastamiskaebuse osas puudub kaebajal kaebeõigus. 3
lg 1 alusel antud korraldus kehtib kuni maksuvõla tasumiseni (s.o korraldusega pandud kohustuse täitmiseni). Seega kehtis PMTK 15.11.2011 korraldus kuni 16.11.2011, mil maksuvõlg tasaarvestati AS Oilseeds Trade ettemaksukontole kantud summaga. Kaebuse esitamise ajal vaidlustatud korraldus enam ei kehtinud ja sellest ei saanud kaebajale tuleneda ühtegi õigust ega kohustust, samuti pole enam võimalik korralduse tühistamine. Korralduses kajastatud nõuded summas 12 628,83 eurot tulenesid AS Oilseeds Trade 10.11.2011 maksudeklaratsioonist ning nende tasumise tähtpäev oli 10.11.2011, kuid maksusummad olid nimetatud tähtpäevaks tasumata. Kaebaja tasus maksuvõla 16.11.2011. Eeltoodud asjaolude üle puudub menetlusosaliste vahel vaidlus. Alternatiivselt esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puudub kaebajal põhjendatud huvi. AS Oilseeds Trade on oma preventiivset huvi sisustanud maksuhalduri poolt väidetavalt alusetute kontrollitoimingute tegemisega ning selle kordumise võimalikkusega. See põhjendus ei ole aga asjakohane, kuna korraldus maksuvõla tasumiseks ja tagastusnõude kontroll ei ole omavahel seotud. Kaebusest ei nähtu isiku õiguste rikkumine vaidlustatud korraldusega, mistõttu pole võimalik ka rikkumise kordumine või jätkumine.
kohaselt on maksuhalduri ülesandeks maksuvõla sissenõudmine. Korralduse andmise hetkel oli kaebajal kehtiv maksuvõlg. Maksuvõla tasumise korralduse esitamisel vahetult enne maksuvõla suurust ületava tagastusnõude kontrolli lõppemist võib esineda riive hea halduse tavaga, mida maksuhaldur püüab maksuvõlgade sissenõudmisel kasutatavaid automatiseeritud süsteeme täiustades edaspidi vältida.
lg-st 2 tulenevalt ei nõua maksuhaldur maksukohustuslaselt intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele tagastamisele kuuluva maksusummaga. Seega ei nõuta intressi ka AS-lt Oilseeds Trade. Vaidlusaluses korralduses sisalduv viide intressi tasumise kohustusele on üksnes informatiivne. 6. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2012 otsusega AS Oilseeds Trade kaebuse rahuldamata. PMTK 15.11.2011 korralduses on selle andmise alusena viidatud
§-le 46, § 128 lg-le 1 ning § 129 lg-tele 1 ja 3. Vaidlust ei ole selles, et korralduse koostamise päeval oli kaebajal kehtiv maksuvõlg ning maksuhaldur rahuldas kaebaja tagastusnõude 16.11.2011, millega tasaarvestati ja loeti hiljemalt 18.11.2011 tasutuks korralduses nimetatud maksuvõlgnevus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-st 2 tulenevalt AS-l Oilseeds Trade kaebuse esitamise ajaks maksuvõlgnevust enam ei olnud, see oli maksuhalduri poolt tasaarvestatud ning vaidlustatud haldusakt seetõttu enam ei kehtinud. Kuivõrd haldusakt ei saanud kaebaja õigusi rikkuda, puudub tühistamisnõude rahuldamiseks alus. Kaebaja õiguste väidetava rikkumise kordumist ei saa eeldada. Vaidlustatud korraldus võeti vastu olukorras, kus maksuvõlg oli fikseeritud, kuid tagastusnõue veel lahendamata. Kaebaja preventiivse eesmärgi aktsepteerimine maksuvõla tasumiseks kohustava korralduse õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina tähendaks antud juhul seda, et kaebajal peaksid ka edaspidi esinema maksuvõlgnevused, sest vastasel korral ei oleks maksuhalduril põhjust maksuvõla tasumise korraldusi teha. Maksukohustuse tähtaegselt täitmata jätmise eeldusel baseeruvat põhjendatud huvi ei saa aga arvestada sisulise põhjendatud huvina, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja taotlust maksuvõla sissenõudmisel diskretsiooni puudumist ettenägevate
sätete põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ei ole kohtul vaja lahendada, sest see ei ole asjassepuutuv, kuna kaebus jääb rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi ja kaebajal puudub ka tuvastamiskaebuse rahuldamise eelduseks olev põhjendatud huvi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4
lg 1 esimese ja viimase lause koosmõjust tulenevalt ei pea maksukohustuslane tasuma maksuvõlga pangakontole, kui rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega. Seega oli korralduses maksuvõla tasumise nõude esitamine antud juhul vastuolus ka viidatud normiga. Kuna halduskohus ei ole kaebuses esitatud haldusakti tühistamise nõuet sisuliselt käsitlenud, toetub kaebaja oma varem esitatud argumentidele ja palub ringkonnakohtul teha sisuline lahend. Korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud alternatiivse nõude lahendamisel eksis halduskohus hinnangus, et väidetava rikkumise kordumist ei saa eeldada. See lähenemine on ilmselges vastuolus Riigikohtu väljakujunenud praktikaga (vt 25.02.2010 otsuses nr 3-3-1100-09, p 22; 21.06.2010 otsuse nr 3-3-1-24-10, p 20) ja muudaks sisutühjaks kogu preventiivse huvi instrumendi olemuse. Ebaõige on ka halduskohtu väide, et maksukohustuse tähtaegselt täitmata jätmise eeldusel baseeruvat põhjendatud huvi ei saa arvestada sisulise põhjendatud huvina. Kaebaja on vaidlustatud korralduse õigusvastasust kaebuses põhjendanud ja seda toetab ka Rahandusministeeriumi 12.12.2011 vastuskiri. Vastustaja esindaja on kohtuistungil preventiivse huvi olemasolu möönnud ka sellega, et on kõnelnud maksuhalduri veast haldusakti andmisel. Preventiivne huvi on välistada justnimelt formaalselt õiguspäraste, kuid hea halduse põhimõttega vastuolus olevate haldusaktide andmist või toimingute tegemist. Asjaolu, et kaebaja huvi vastustajat kohtu kaudu korrale kutsuda, ei ole pelgalt teoreetiline, kinnitab seegi, et vahetult enne kohtuistungit oli AS Oilseeds Trade sunnitud esitama vaide seoses käibemaksu tagastusnõude menetlemisega. Juhul, kui
sisaldanuks maksuhaldurile antud diskretsiooni hoiduda maksuvõla sissenõudmisest olukorras, kus isiku sisendkäibemaksu tagastusnõude summa ületab maksunõude ning tagastusnõuet ei ole suunatud täiendavasse kontrolli, olnuks kaebuse rahuldamine ilmselt tõenäoline. Seega pidanuks kohus sellise õigusnormi olemasolu korral otsustama teisiti kui vastavasisulise normi puudumise korral, mistõttu tuleb sisuliselt lahendada ka
osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus, lähtuvalt varem esitatud kaalutlustest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et 5
AS Oilseeds Trade maksuvõla luges maksuhaldur tasutuks 16.11.2011, mil see tasaarvestati AS Oilseeds Trade ettemaksukontole kantud summaga. 10. AS Oilseeds Trade kaebuses sisalduva tühistamisnõude osas nõustub ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtuga, et selle rahuldamine ei ole asjaoludest tulenevalt ilmselgelt võimalik ja seetõttu on apellatsioonkaebus vastavas ulatuses perspektiivitu HKMS § 187 lg 3 p 5 tähenduses. Apellant on viidanud esmajoones Riigikohtu 31.05.2011 otsusele nr 3-3-1-8510 (p 44), järeldades sellest, et halduskohtumenetluses peab olema võimalik ka juba kehtetuks muutunud haldusakti tühistamine. Ringkonnakohus leiab, et apellant on lahendis nr 3-3-1-85-10 (p 44) väljendatud seisukohtadest teinud eksliku järelduse. Nimetatud vaidluse esemeks olnud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 156 ei olnud muutunud kehtetuks, vaatamata sellele, et vaidlusalused kinnistud olid selle alusel arvatud hiljem Euroopa Komisjoni poolt ühenduse tähtsusega loodusala koosseisu. Asjaolust, et tühistamisnõude raames saab kohus haldusakti õiguspärasust hinnata üksnes selle akti andmise aja seisuga, ei tulene halduskohtule volitust tühistada juba kehtetuks muutunud haldusakti. Kuivõrd haldusakti tühistamine tähendab haldusakti kehtivuse kõrvaldamist ehk haldusakti õigusjõu murdmist (nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p-d 13-14) ning kehtetul haldusaktil õiguslikud tagajärjed puuduvad (HMS § 60 lg 1), mistõttu ei oleks selle tühistamisega kuidagi võimalik muuta eksisteerivaid õigussuhteid, siis oleks kehtetu haldusakti tühistamise võimaluse jaatamine vastuolus ka formaalse loogikaga. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kuivõrd käesoleval juhul pöördus AS Oilseeds Trade kaebusega halduskohtusse ajal, mil vaidlustatud haldusakt oli juba oma kehtivuse kaotanud ega saanud tema õigusi jätkuvalt rikkuda, siis puudus tal tühistamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Ka HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Halduskohtumenetluse jätkamine vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks on sellisel juhul HKMS § 152 lg 2 kohaselt võimalik vaid eeldusel, et see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Teistsugusele seisukohale ei saa asuda ka kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS vastavasisulise regulatsiooni alusel, millest antud juhul tuleb uue HKMS § 283 lg 1 kohaselt 6
lg 1) ning sellega ei määranud maksuhaldur ise kindlaks AS Oilseeds Trade maksuvõla suurust (korraldus põhines AS Oilseeds Trade enda deklareeritud maksukohustuse suurusel), siis tuleb korraldus selles märgitud maksuvõla 16.11.2011 toimunud tasaarvestamisega lugeda täielikult täidetuks ja seetõttu HMS § 61 lg 2 alusel kehtivuse kaotanuks. Seevastu näiteks maksuotsusega (
) määrab maksuhaldur maksuvõla suuruse ise õiguslikult siduvalt kindlaks (s.o kujundab püsiva olukorra) ja sellest tulenevalt ei kaota maksuotsus kehtivust ka juhul, kui maksukohustuslane on maksuotsuses märgitud tasumisele kuuluvad summad täielikult tasunud, ning järelikult on ka pärast seda võimalik maksuotsuse peale halduskohtule tühistamisnõude esitamine ja selle rahuldamine. 12. Apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ka AS Oilseeds Trade kaebuses alternatiivselt esitatud tuvastusnõude osas. Nagu eespool märgitud, tuleb HKMS § 283 lg 1 kohaselt AS Oilseeds Trade kaebeõiguse olemasolu või puudumine teha antud asjas kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes ehk kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS alusel. Varasema HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võis kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel oli selleks põhjendatud huvi. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on põhjendatud huvina aktsepteeritud hilisema hüvitamiskaebuse esitamise soovi, rehabiliteerivat eesmärki ja lisaks preventiivset huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (nt Riigikohtu 30.05.2012 määrus nr 3-3-1-14-12, p 15 ja selles viidatud lahendid). Põhjendatud huvi peab ära näitama sellele tuginev menetlusosaline ise ning halduskohus ei saa ega tohi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema (nt Riigikohtu 06.05.2009 määrus nr 3-3-1-21-09, p 23; 19.04.2010 otsus nr 3-3-1-4-10, p 15). AS Oilseeds Trade on käesolevas haldusasjas tuginenud preventiivsele huvile, mida apellant seostab maksuhalduri käitumises väidetavalt esineva mustriga, millest tulenevalt on kohtuvaidluse põhjustanud situatsiooni kordumine tõenäoline. Halduskohus leidis, et kaebaja põhjendatud preventiivse huvina ei ole võimalik arvestada huvi, mis baseerub eeldusel, et AS Oilseeds Trade võib ka edaspidi jätta maksukohustuse tähtaegselt täitmata. 7
tähenduses), mille täitmise üle teostab järelevalvet Maksu- ja Tolliamet (
Samas, kuivõrd deklaratsioonide esitamise ja maksude tasumise tähtaegadest (tulumaksuseaduse § 40 lg 4 ja § 54 lg-te 1 ja 4 kohaselt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
lg-s 2 sätestatud 30-päevast tagastusnõude täitmise tähtaega arvestades õiguslikult võimalik olukord, kus tähtaegselt esitatud käibemaksudeklaratsioonis sisalduva tagastusnõude täitmine (eeldusel, et selle täitmist ei ole
alusel peatatud ega pikendatud) toimub alles pärast sama maksustamisperioodi tööjõumaksude tähtajaks tasumata jätmise korral
lg 1 alusel antava maksuvõla tasumise korralduse vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud 10-päevase tähtaja möödumist, siis ei saa apellandi õiguste rikkumise esinemist eeldada. Seda ka juhul, kui maksuhaldur alustaks
Olukorras, kus maksukohustuslane on teadlik maksuvõla suurust ületava tagastusnõude (
) olemasolust ja maksuhaldur ei ole selle täitmist peatanud ega pikendanud, puudub tal vajadus teha maksuvõla tasumise korralduse alusel reaalselt mingeid rahalisi ümberpaigutusi, kuna maksuvõlg on tasaarvestatav tagastusnõude alusel ettemaksukontole kantava summaga (
lg-d 1 ja 3) ja sellega maksumaksja maksukohustus lõpeb (
Maksuhaldur on esimese astme kohtumenetluses lisaks õigesti viidanud, et
lg 2 kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele maksukorralduse seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Samuti on kaebaja ise esitanud halduskohtule maksuhalduri kinnituse selle kohta, et maksuhalduri andmebaasis ei kuvata maksuvõlga juhul, kui esitatud ja menetluses olev tagastusnõue on maksukohustusest suurem (tl 34-35; vt ka kaebaja esindaja seletus Tallinna Halduskohtu 23.11.2012 istungil – tl 84). Seega ei saa isegi käesoleva vaidluse aluseks oleva elulise situatsiooni kordumisel tegelikkuses toimuda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mistõttu ei oleks preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastusnõude rahuldamine kuidagi põhjendatud. Piisavaks preventiivseks huviks halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamisel ei saa olla eesmärk seada kahtluse alla maksuhalduri tegevuse aluseks olevate õigusnormide mõistlikkust või põhjendatust või muuta neile sätetele iseenesest vastavat maksuhalduri halduspraktikat. 14. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks täiendavalt märkida, et apellandi poolt viidatud põhiõigust heale haldusele või hea halduse põhimõtet ei ole võimalik sisustada pelgalt abstraktselt, kui konkreetses situatsioonis on vastavad menetlusnõuded õigusaktides fikseeritud. Asjakohane regulatsioon ei saa olla põhiseadusevastane, kui seda on ratsionaalselt võimalik rakendada põhiseaduspärasel viisil.
lg-st 1 tuleneb üksnes tähtaeg, mille möödumisel maksusumma sundtäitmine aegub (seitse aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta algusest) ning maksukohustus lõpeb ja maksuvõlga ei saa enam sundtäita (
Ehkki iseenesest on õige, et HMS § 5 lg-test 2 ja 4 ning
lg-st 3 tulenevalt võib teatud tingimustel isiku õigusi rikkuda ka seaduses sätestatud tähtaja piiresse jääv menetlus (s.o juhul, kui haldusorgan jätab põhjendamatult kasutamata reaalse võimaluse otsustada küsimus kiiremini ja viivitus oleks ebaproportsionaalne – vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007 otsus nr 3-06-1210, p-d 7-8), ei saa menetluse kiirusega konfliktis olevat HMS §-s 6 ja
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalseks lugeda tagastusnõude täitmise otsustamist
lg-s 2 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, sealhulgas nimetatud tähtaja lõpus. Seaduses sätestatud menetlustähtaja piiresse jääv otsustus saaks ebaproportsionaalne olla eelkõige vaid juhul, kui seaduses on sätestatud keskmisest pikem tähtaeg küsimuse otsustamiseks või tegemist oleks pelgalt formaalse otsustusega. Käesoleval juhul kummagi olukorraga tegemist ei ole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.