) § 101 lg 1 sätestatud määras alates 07.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 03.06.2012 kuni 06.11.2012 eest summas 739,50 eurot. Elatise palub hageja kanda enda seadusliku esindaja JR pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik rohkem maksta, kuna ta töötab medõena ja tema keskmine töötasu on 340 eurot. Kostjal puudub kinnisvara ja ta elab oma abikaasaga üürikorteris. Kostja abikaasa tasub igakuiselt üüri ja kostja tasub kommunaalmakseidu 100 eurot kuus. Kostjale jääb töötasust järgi 200 eurot. Kui kostja hakkab maksma lapsele elatist 145 eurot kuus, siis jäävad kostja tagasihoidlikud vajadused rahuldamata. Elatise nõue summas 145 eurot viib võlgnevuse suurendamisele, mitte lapse reaalsele materiaalsele kindlustamisele. Rohkem lapsi kostjal ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja seletused ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2013 320 eurot. Seega ei tohi elatis olla 2012 aastal väiksem kui 145 eurot ja 2013 aastal väiksem kui 160 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab alates 03.06.2012 isaga ning on oma isa ülalpidamisel. Kostja hagejaga koos ei ela. Seega on täitetud elatise saamise esmane eeldus. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole alates 03.06.2012 maksnud hagejale elatist. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vanemal on
Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist üle poole aasta, tuues põhjuseks üksnes väikese töötasu. Kostjal oli võimalus tasuda vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks vastavalt võimalustele 100 eurot, kuid seda ta teinud ei ole. Kostja on töövõimeline ja tal ei ole rohkem lapsi peale hageja. Kohus märgib, et hageja nõuab elatist minimaalmääras. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda 2 pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes
lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka
lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise (3-2-1-118-12, p 15).
lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine
lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis
lg 1 sätestatud määras, so 145 eurot kuus alates 07.11.2012 kuni 31.12.2012 ning alates 01.01.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 160 eurot kuus.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus perioodi 03.06.2012 kuni 06.11.2012 eest summas 739,50 eurot, kuna kohus tuvastas, et kostja ei ole andnud hagejale alates 03.06.2012 ülalpidamist. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.