Obsah (13)

§ 171§ 146§ 65§ 153§ 22§ 158§ 162§ 165§ 66§ 150§ 170§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-63616 Tsiviilasi AJ(pankrotis) pankrotimenet

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 06.02.2012 määrusega välja A Jpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ene Ahase. 14.01.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 15.02.2013 kohtule taotluse lõpetada AJ (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruanne

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara koosseisus oli AS SEB Pank kasuks hüpoteegiga koormatud vara: korteriomand, mille kohta avatud registriosa nr XXX , asukohaga XXX , üldpind 64,70 m
2. Pandieseme müügist laekus pankrotivara koosseisus 1500,50 eurot. Kõnesolev vara oli võlgniku abikaasa IJ ühisomandis ja tegemist oli ühisvaraga. Pandiese müüdi enampakkumise korras hinnaga 3001 eurot ja sellest tulenevalt laekuski pandieseme müügist võlgniku AJ pankrotivara koosseisu 50% müügist laekunud summast, so 1500,50 eurot (3001-st 50%) ja ülejäänud 50% laekus IJ pankrotivara koosseisu. Kõnesolev pandiese (korteriomand) võõrandati AJ pankrotihalduri Ene Ahas ja IJ pankrotihalduri Andrias Palmits poolt ühiselt korraldatud avaliku enampakkumise korras.
3. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta 2.1 Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamisega ega ole esitatud ka pankrotimenetluse kestel vastavaid taotlusi. 2.2 Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. 2.3 Massikohustused Kokku massikohustused summas 33,15 eurot, sh teated väljaandes Ametlikud Teadaanded 31,95 eurot (5x6,39), pangakulud 1,20 eurot (5x0,16; 2x0,20). 2 2.4 Pankrotimenetluse kulud Ajutise halduri tasu summas 1005,35 eurot, millele lisandub käibemaks summas 201,07 eurot ning kulutuste hüvitis 97,73 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud mõisteti välja Advokaadibüroo Ahas ja Heringson GLO OÜ kasuks Harju Maakohtu 06.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63616. Tulenevalt asjaolust, et pankrotivara arvelt ei ole võimalik välja maksta ajutise halduri tasu ja kulude hüvitist täies ulatuses ega halduri tasu alammääras, siis vahendite puuduse tõttu ei oma pankrotimenetluse kulude (bürookulud, so eelkõige sidekulud, kontoritarbed jms) täpse arvestuse esitamine mingit tähendust. Halduri poolt oma ülesannete täimisega kaasnenud kulud arvestab haldur halduri tasu koosseisu.

§ 65

.1 sätete järgi on halduri tasu alammääras pankrotivaralt väärtusega 1500,50 eurot 300,10 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60,02 eurot. Pankrotivara arvelt on võimalik kanda üksnes osaliselt pankrotimenetluse kulud. Pankrotivara müügist laekunud summa arvelt oli võimalik kinni pidada pankrotimenetluse kulude katteks 225,07 eurot, millest omakorda jääb pärast massikohustuste kandmist pankrotimenetluse kulude katteks kokku 191,92 eurot (225,07-33,15). Seega pankrotimenetluse kulud koos halduri tasuga alammääras ja massikohustused kokku 1697,42 eurot (ajutise halduri tasu, kulud 1304,15 + massikohustus 33,15 + halduri tasu maksudega 360,12). Seega jäävad pankrotivara arvelt välja maksmata pankrotimenetluse kulud kogusummas 1472,35 eurot (1697,42 – 225,07). Eeltoodust tulenevalt taotleb haldur ka ajutise halduri tasu ja halduri tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahendite arvelt. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Esimesse rahuldamisjärku kuuluvate nõuete koosseisus tunnustati AS SEB Pank nõue kogusummas 46 177,84 eurot. Pankrotivara koosseisus oli AS SEB Pank kasuks hüpoteegiga koormatud vara: korteriomand, mille kohta avatud registriosa nr XXX , asukohaga XXX , üldpind 64,70 m2. Pandieseme müügist laekus pankrotivara koosseisus 1500,50 eurot.

§ 153

lg 2 sätetest tulenevalt on võimalik pandieseme müügist laekunud summast kinni pidada maksimaalselt pankrotimenetluse kulude katteks 15/100, so 225,07 eurot (1500,50-st 15/100). Sellest tulenevalt osutus võimalikuks rahuldada esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud AS SEB Pank nõuet üksnes osaliselt summas 1 275,43 eurot. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõudeid ei osutunud võimalikuks rahuldada vahendite puudumise tõttu.

1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandieseme müügist laekus pankrotivara koosseisus 1500,50 eurot.
2. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada peale pandieseme. Samuti ei leidnud tuvastamist, et esineks nõudeid teiste isikute vastu.
3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kokkuvõtvalt saab välja tuua järgmise loetelu halduri poolt pankrotimenetluses tehtud toimingutest ja tegevusest. 3 1) Võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, sh nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine. 2) Pankrotivara müük. 3) Koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele, suhelnud menetlusosalistega; 4) Selgitanud olemasolevate andmete põhjal välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks. 5) Koostanud tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja võlausaldajatele.
4. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja Kokku Rahuldamata nõue (EUR) 531,27 3,01 5 451,05 6,33 45 889,62 51 881,28
5. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt, puuduvad asjaolud, mille puhul tõusetuks vajadus hagi esitamiseks.
6. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud pankrotimenetluse kulud kujunesid järgmiselt: ajutise halduri kulutuste hüvitis 97,73 eurot (06.02.2012 kohtumääruse alusel). Kokku moodustusid massikohustused summas 33,15 eurot, sh teated väljaandes Ametlikud Teadaanded 31,95 eurot (5x6,39), pangakulud 1,20 eurot (5x0,16; 2x0,20).
7. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnik ise on pidanud alaliste makseraskuste tekkimise põhjuseks töökoha kaotust. Töö leidmist on takistanud ja takistab võlgniku kinnitusel lisaks üldise majanduslangusest tingitud töökohtade nappuse Ps ka asjaolu, et tal on tuvastatud 60% ulatuses töövõime kaotus, mis raskendab veelgi sobiva töö leidmist. Maksuhalduri poolt esitatud vastuse kohaselt oli võlgnikul 2011.a järgmine sissetulek: töötasu AS-st EP summas 1 696,64 eurot, millelt kinnipeetud tulumaks summas 145,51 eurot ja töövõimetushüvitis Eesti Haigekassast summas 896,91 eurot, millelt kinnipeetud tulumaks oli summas 188,35 eurot. Võlgniku tuludeklaratsioonidest perioodil 2006 – 2010.a nähtub, et 2006.a oli võlgniku sissetulekuks töötasu AS-ist A summas 10 803 krooni, ajutise töövõimetuse hüvitis summas 400 krooni. 2007.a sissetuleku moodustas töötasu AS-ist A summas 68 791 krooni, ajutise töövõimetuse hüvitis summas 1 800 krooni. Aastatel 2008 ja 2009 võlgnik maksustatavat tulu saanud ei ole. 2010.a sissetuleku moodustas töötasu AS-ist EP summas 58 564 krooni, ajutise töövõimetuse hüvitis, haigushüvitis summas 251 krooni (väljamakse tegija AS EP). 01.01.2012-30.11.2012 oli järgmine sissetulek: Sotsiaalkindlustusametilt väljamaksed (töövõimetuspension) kogusummas 1207,86 eurot, Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksed (võlgnik oli töötuna arvel) kogusummas 923,40 4 eurot (lisa 1 – maksuhalduri 20.12.2012 vastus). Haldurile teadaolevalt ei ole muudatusi võlgniku varalises seisus toimunud võrreldes 2012.a lõpu seisuga. Pankrotimenetluse kestel ei ole võlgnik tööle asunud ega ole olnud sellest tulenevalt ka mingeid laekumisi pankrotivara koosseisu võlgniku enda panuse arvelt. Kokkuvõttes saab makseraskuste tekkimise põhjuseks pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 mõttes – töökoha kaotust, senise sissetuleku taseme olulist langust.

Võlgnikul on jätkuvalt probleeme oma igapäevaste kulude kandmisega (eluasemekulud, toit, riided jms) ning võlgnik elatub abikaasa IJ sissetuleku arvelt, kelle suhtes osas on samuti pankrot välja kuulutatud ja pankrotimenetlus käimas. 11. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad omalt poolt nimetanud usaldusisiku kandidaati ning juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse, siis esineb alus võlgnikule endale usaldusisiku kohustuste panemiseks. Haldurile teadaolevalt aga suurim võlausaldaja AS SEB Pank ei toeta võlgniku avalduse rahuldamist, kuna võlgnik koos oma abikaasaga ei ole kogu pankrotimenetluse kestel tasunud nende kasutuses olnud ja pankrotivara koosseisu kuulunud korteriomandi (korter asukohaga XXX) kasutamisega seonduvaid hooldus-ja kommunaalkulude makseid (korteriühistu arveid) ning see omakorda raskendas pankrotivara müüki ja alandas müügihinda, sest ostja jaoks kaasnes koos korteriomandi kohustusega ka seadusest tulenevalt korteriühistu ees võlgnevuse tasumise kohustus. Lisaks alandas müügihinda asjaolu, et vaatamata pikale müügiperioodile ei võtnud võlgnik koos oma perekonnaga ette reaalseid samme, et endale uus elukoht leida. Üldteada on, et vara müügihinda mõjutab asjaolu, kas vara ostja saab kohe ise vara kasutama hakata või mitte. Haldur kinnitab fakti, et pankrotimenetluse kestel võlgnik ja tema abikaasa nende kasutuses olnud korteri asukohaga XXX P hooldus- ja kommunaalmakseid ei tasunud. Võlgnik on põhjendanud korteriühistu arvete tasumata jätmist rahaliste vahendite puudumisega. Samuti, et nad on taotlenud P võimalust linnalt eluruumi üürida, kuid kuna P linn ei ole neile konkreetset pakkumist teinud, siis ei ole neil kuhugi elama asuda. Haldur on võlgnikule selgitanud, et õige oleks vahendite nappuse tingimustes täita kasvõi osaliselt oma kohustusi, mitte jätta täielikult kohustused täitmata. Kui pankrotimenetluse eelselt võlgnik ja tema abikaasa siiski suutsid mingil määral tasuda korteriühistu arveid, siis pärast pankroti väljakuulutamist enam mitte. Maksuhalduri poolt esitatud vastusest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgnikul on kaks alaealist last, ei saa kahtlemata eeldada, et võlgnik suudaks korrektselt kõik kohustused täita. Samas ei ole võimalik kiita heaks käitumist, millisel juhul loobutakse täielikult otseste eluasemekulude kandmisest, sest see tähendaks õpitud abituse seisundi aktsepteerimist ja heaks kiitmist. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 5 summa. Pankrotihaldur Ene Ahas on 25.02.2013 kohtule teatanud, et AJ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 05.03.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded AJ (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul AJ(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et AJ (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt esitas pankrotimenetluses oma nõude viis võlausaldajat. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et AJ (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töö kaotamine ja sissetulekute oluline vähenemine. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 531,27eurot; kohtutäitur Kristiina Feinman summas 3,01 eurot; KÜ XXX summas 5 451,05 eurot; Katrin Vellet summas 6,33 eurot; AS SEB Pank summas 45 889,62 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada AJ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Haldur palub tasu määrata arvestatuna pankrotivarast suurusega 1 500,50 eurot, s.o summas 300,10 eurot, millele lisandub käibemaks 60,02 eurot, kokku 360,12 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud kokku summas 33,15 eurot, s.h riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 31,95 eurot ja panga teenustasud 1,20 eurot. Kohus leiab, et halduri taotletud tasu kogusummas 360,12 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Ene Ahase töötasuks kokku koos käibemaksuga 360,12 eurot. Lisaks eeltoodule kinnitab kohus põhjendatud ja vajalikud pankrotimenetluse kulud summas 33,15 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku AJ (pankrotis) kanda. 6 Kohus on seisukohal, et kuigi võlgniku pankrot ei ole käesoleval juhul välja kuulutatud

§ 171

lg 11 alusel, kuid võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis on põhjendatud ja õiglane määrata analoogia alusel

§ 65lg-ga 11 ja Ts

MS § 183 lg-ga 2 võlgnikule halduri taotluse alusel menetlusabi halduri tasu ja kulutuste, kokku summas 393,27 eurot, hüvitamiseks. Kuna

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel ei ole võimalik määrata võlgnikule menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis on ajutise halduri tasu ja kulutuste osas Harju Maakohtu 06.02.2012 määrus haldurile täitedokumendiks. Kohustustest vabastamise menetlus AJ on esitanud koos pankrotiavaldusega taotluse ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja palub usaldusisikut mitte määrata.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. AS SEB Pank esitas 19.02.2013 vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole oma tegevusega pankrotimenetluse jooksul aidanud kaasa pankrotivara realiseerimisele, vaid käitus vara müügiprotsessis potentsiaalsete ostjatega selliselt, et vara väärtus langes äärmiselt madalale tasemele. Haldur on 06.03.2013 kohtule täiendavalt selgitanud, et vara müügihinda mõjutas nii see, et võlgnik jättis tasumata kommunaalteenuste eest esitatud arved, kui ka see, et võlgnik ei kolinud korterist kohe pärast enampakkumist välja. Halduri ja võlgniku enda 13.03.2013 selgituste kohaselt tingis arvete tasumata jätmise võlgniku ebapiisavad sissetulekud. Võlgniku ja tema abikaasa peres kasvab kaks alaealist last. Samuti ei olnud võlgnikul ja tema perekonnal võimalik koheselt pankrotivarasse kuulunud korterist välja kolida, kuna neil puudus uus eluase.

§ 171

lg 2 p 4 kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Riigikohus on leidnud, et

§ 171lg 2 p 4 eeldab võlgniku süülist käitumist.

Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Muuhulgas on riigikohus leidnud, et võlgniku pahatahtlikkuse võib välistada võlgniku perekonna raske majanduslik olukord (RKTKm 3-2-1-46-13, p-d 10-12). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust jätta AJ kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on põhistanud, et kommunaalteenuste arvete tasumata jätmise tingisid võlgniku ja tema perekonna ebapiisavad elatusvahendid ning korteriomandi vabastamata jätmise asjaolu, et võlgnikul ja tema perekonnal puudus enampakkumise järgselt uus eluase. Kohus leiab, et kuna võlgniku perekonnas kasvab kaks alaealist last, siis on võlgniku käitumine käesoleval juhul vabandatav. Võlgniku käitumises ei ole esitatud asjaoludel võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Muid

§ 171

lg-s 2 ammendavalt loetletud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks asjas ei esine. Tulenevalt eelnevast tuleb AJ kohustustest vabastamise menetlus algatada. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik 7 suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 27.12.2012 üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi pankrotimenetluse jätkamiseks ja ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Haldur on arvamusel, et AJ kohustamine usaldusisiku kohustuste täitmiseks on võimalik. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse ajal ilmutanud ebausaldusväärsust. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 8