ÜS § 65 kohaselt on asja väärtuseks üldjuhul selle turuväärtus. Kaebaja on seisukohal, et arvestades tuntud firmamärkidega ja riideesemete ülihead seisukorda, on nõutud summa põhjendatud. Mittevaralise kahju osas märgib kaebaja, et riideesemed omasid tema jaoks immateriaalset väärtust ning kaebaja on solvunud ja nördinud, et avaliku võimu kandja toimis kaebajaga ja tema asjadega ükskõikselt, lohakalt ehk õigusvastaselt. Kaebaja oli mures asjade tagastamise pärast, millega kaasnes kaebaja heaolu langus. Kaebaja leiab, et mittevaralise kahju 2000 krooni väljamõistmine on proportsionaalne, arvestades toimepandud rikkumist. Vastustaja nõustub, et kaebajalt äravõetud riideesemed tulnuks paigutada kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu, mida aga vaidlusalusel juhul ei tehtud. Vangla on nimetatud osas oma süüd tunnistanud ning pidanud kaebaja riideesemete kadumist õigusvastaseks. Küll ei nõustu vangla rahalise hüvitise suurusega. Vangiregistri infosüsteemi andmete kohaselt viibib kaebaja kinnipidamisasutuses alates 11.11.1996, millest saab järeldada, et kadumaläinud riideesemete näol ei ole tegemist vähe kasutatud või äsja soetatud esemetega (s.t väga heas seisukorras). Samuti ei ole kaebaja sisustanud ega tõendanud moraalse kahju tekkimist. Kaebaja väidet, et kaduma läinud riideesemed omavad temale emotsionaalset väärtust, ei pea vangla usutavaks. Kaebajalt äravõetud riideesemete näol ei ole tegemist haruldaste esemetega, ka ei ole kaebaja pidanud vajalikuks vanglale esitada andmeid, mis tõendaksid vangistuse jooksul omatud esemete emotsionaalset väärtust ja tähtsust kaebajale, mis ühtlasi tingiksid rahalise hüvitise väljamaksmist. Kaebaja on kaduma läinud esemeid kasutanud erinevatel ajaperioodidel ja väga pika aja vältel. Vangla on seisukohal, et kaebajale tekkinud tagajärgi on võimalik likvideerida kaduma läinud esemete asendamisega. Kui vangla oleks õiguspäraselt taganud äravõetud esemete jõudmise kaebaja isiklike asjade juurde lattu, oleksid need riideesemed olnud laos, kuni kaebaja Tallinna Vanglast lahkumiseni (s.o 18.06.2010). Tallinna Vanglas kaduma läinud esemete puudumine ei ole saanud kaebajale põhjustada negatiivseid tagajärgi ka Viru Vanglas, kuna kaebajal puudus ka seal õigus kanda vaidlusaluseid esemeid. Kaebaja näol on tegemist süüdimõistetuga s.t isikul on kohustus kanda vangla riietust. Tuginedes
lõikele 3 võib vangla, sõltumata kaebaja tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Kaebajalt äravõetud ja kaduma läinud esemete näol ei ole tegemist haruldaste riideesemetega s.t et vanglal on võimalik isikule väljastada lühikesed püksid, dressipüksid, spordidress, lukuga dressipluus ja jope. Asendamise teel väljastatavad riided on korralikud, puhtad ning heas seisukorras. Vangla on seisukohal, et kaebajal ei ole alust (kaalukat põhjust) nõuda, et talle eelkirjeldatud kasutatud esemete väärtus hüvitataks just rahas ja lähtudes sealjuures kaubamärke kandvate uute esemete turuhinnast. Seejuures peab vangla vajalikuks märkida, et ka asenduse teel kaebajale tagastatavad esemed omavad tunnustatud kaubamärkide nimetust (nt Nike, Adidas jne). Kuna kaebaja esemed on läinud kaduma, leiab vangla, et vastava olukorra taastamiseks on sobilik ja mõistlik kõrvaldada tekkinud tagajärjed asendamise teel. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebaja oma kirjalikus kaebuses esitatud väidete ja taotluse juurde. Kaebajal on vastustajale kompromissettepanek, kus kaebaja on nõus vähendama varalise- ja mittevaralise kahju nõude summat 415, 42 € poole peale s.o kokku 200 eurot. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista menetluskulud, tasutud riigilõiv summas 15, 97 eurot. Vastustaja Tallinna Vangla kompromissiga ei nõustunud. Vastustaja on edastanud 2010 oktoobris kaebaja firma ``Chicago`` lühikesed püksid ja maika Viru Vanglale. Ülejäänud asju edastatud ei ole. Vastustajal kohtukulude taotlust esitada ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja riideesemed on kaduma läinud ja vastustaja tegevus on põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega. 2 Kaebaja leiab, et arvestades tuntud firmamärkidega ja riideesemete ülihead seisukorda on nõutud summa 4500 krooni põhjendatud. Vastustaja rahalise hüvitise suurusega ei nõustu. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 11.11.1996, millest saab järeldada, et kadumaläinud riideesemete näol ei ole tegemist väga heas seisukorras esemetega. Kaebaja on kaduma läinud esemeid kasutanud erinevatel ajaperioodidel ja väga pika aja vältel. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale tekkinud tagajärgi on võimalik likvideerida
Riigivastutuse seaduse (edaspidi
) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (
lg 1).
lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik õiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine õigusvastane. Antud juhul tuleneb vastustaja Tallinna Vangla teo õigusvastasus kaebajale kahjulikust tagajärjest (riideesemetest ilmajäämine).
lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada haldusakti või toimingu tagajärjed
lg-s 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Siit järeldub, et kaebajal R.V.l, kes on vastustaja Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Samuti võib vastustaja ise otsustada rahalise hüvitise asemel
Rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. See põhimõte on kooskõlas
Halduskohus on seisukohal, et antud juhul on vastustajal õigus kaotsi läinud riideesemed, olenemata kaebaja nõusolekust, asendada samaväärsete riideesemetega, olenemata sellest, et kaebaja nõuab kahju rahalist hüvitamist. Vastustajal on kohustus kaebajale tekitatud kahjulik tagajärg kõrvaldada. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul on sobilik ja mõistlik kõrvaldada kahjulik tagajärg riideesemete asendamisega. Vastustaja on oma vastuses väitnud, et asendatavad riided on korralikud, puhtad, heas seisukorras ning omavad samaväärseid tunnustatud kaubamärkide nimetusi. Kohus peab vajalikuks selgitada kaebaja nõude ulatuse osas (4500 krooni), et kaebaja riideesemed olid kasutatud ning ei maksa ilmselgelt sama palju, kui uued samaväärsed esemed. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 ja
lg 1 järgi isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 3 Kahju hüvitamine ei tohi viia olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta (alusetu rikastumine), ja seetõttu tuleb pärast kahju suuruse kindlaksmääramist kahjusummast maha arvata igasugune kasu, mida kannatanu sai kahju tekitamise tagajärjel. Kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades (RKHKo 3-3-1-2310). Järelikult oleks hüvitatava kahju suuruseks samaväärsete kasutatud riideesemete maksumus antud ajahetkel, mitte uute riideesemete maksumus. Samaväärsete riideesemete maksumuse hüvitamisega taastataks eelnev olukord. Kaebaja väitel omasid riideesemed tema jaoks immateriaalset väärtust. Kaebaja on solvunud ja nördinud, et tema asjadega toimiti ükskõikselt, lohakalt ning kaebaja oli mures asjade tagastamise pärast, millega kaasnes kaebaja heaolu langus. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaduma läinud riideesemed omavad emotsionaalset väärtust ja tähtsust kaebajale, mis tingiks rahalise hüvitise väljamaksmise. Tegemist ei ole haruldase esemetega ning kaebaja seda tõendanud ei ole. Mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb lisaks
lg-tele 1 ja 2 kohaldada
lgt 1.
lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sellest sättest tulenevalt saab mittevaralise kahju hüvitamine olla mõeldav juhul, kui väidetav kahju oleks tekitatud mõne eelnimetatud õiguse rikkumisega.
lg 1 on ammendavalt loetletud õigushüved, mille rikkumine toob kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. Erinevalt VÕS-st ei näe
ette mittevaralise kahju hüvitamist isiklike mälestusesemete hävimise või kaotsimineku korral (VÕS § 134 lg 4). Järelikult ei võimalda
mittevaralise kahju hüvitamist olukorras kus kahju on tekitatud esemete, millel on isiku jaoks eriline tähendus, hävimise või kahjustamisega ning kohaldamisele ei kuulu tulenevalt
Pelgalt esemetest ilmajäämine sellist hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju kaasa tuua ei saa.
lg 1 alusel tuleb mittevaraline kahju rahaliselt hüvitada üksnes juhul, kui on rikutud õigushüvesid, mis on nimetatud sättes ammendavalt loetletud. Ülejäänud õigushüvede rikkumisega tekitatud mittevaralist kahju
Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi sellist asjaolu, millest kohus võiks järeldada, et riideesemetel on kaebaja jaoks eriline tähendus (asjadega seotud mälestusväärtus). Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda, kuna kohtule ei esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumente (HKMS § 93 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.