) § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantiis on määratud, milliseks soorituseks on garant garantii alusel kohustatud (garandi täitmise kohustus). Reeglina on garandi täitmise kohustuse sisuks teatava rahasumma maksmise kohustus soodustatud isikule. Garandi täitmise kohustuse sisuks võivad olla ka muud toimingud, seda eelkõige müügi- ja töövõtugarantiide puhul, mille sisuks võib muu hulgas olla garantiilepingus nimetatud asja parandamise või asendamise kohustus. Garantiijuhtumiks nimetatakse juhtumit või eeldusi, mille esinemise korral muutub sissenõutavaks soodustatud isiku (võlausaldaja) nõue garandi vastu. Millised eeldused garantiijuhtumi toimumiseks ning garandi vastu nõude esitamiseks täita tuleb, sätestab garantiileping. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt lõpeb garantii andja garantiist tulenev kohustus, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub 4 garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. Garantii lõppemise all tuleb mõista garandi garantiist tuleneva täitmiskohustuse lõppemist soodustatud isiku e võlausaldaja ees. Garantii lõppemise alused tulenevad garantiist.
lg 4 sisaldab näitlikku loetelu kõige sagedamini esinevatest garantii lõppemise alustest. Nimetatud alused kehtivad juhul ja ulatuses, kus garantiilepingust ei tulene teisiti. Turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantii tingimuste (garantii tingimused) punkti 1 kohaselt annab OEOÜ (edaspidi müüja) häiresüsteemi seadmetele garantii vastavalt võlaõigusseadusele, mille alusel mittevastavuse korral on ostjal õigus esitada pretensioon mittevastavuse kõrvaldamiseks. Garantii tingimuste punkti 3 kohaselt toimub garantiiga häiresüsteemi seadmete remont või asendamine müüja kulul, välja arvatud juhul, kui: - häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmandate isikute süül või vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolude tõttu; - häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks nende kasutuskorra rikkumise (eiramise) tõttu (näiteks: voolu kõikumisest tingitud aku mahtuvuse vähenemine, mehhaaniline seadme vigastus, seadmele ebasobilik keskkonna muutus jms); - häiresüsteemi seadmete hooldust või remonti on teostanud kolmas isik. Garantii tingimuste punkti 4 kohaselt juhul, kui garantiiajal: - selgub, et häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ühel p 3 loetletud põhjustest, kohustus ostja kandma häiresüsteemi seadmete rikete parandamise või asendamisega seotud kulud (tehniku väljasõidu, häiresüsteemi seadmete ja tööde maksumuse osas); - asendatakse häiresüsteemi seade, antakse asendatud häiresüsteemi seadmele algse garantiiga sama kestusega garantii; - parandatakse häiresüsteemi seade, pikeneb parandatud häiresüsteemi seadme garantii parandamise aja kestuse võrra. Garantii tingimuste punkti 5 kohaselt on garantiist tulenevate õiguste (nõuda häiresüsteemi seadme rikke korral selle parandamist või selle võimatuse korral häiresüsteemi seadme asendamist) kasutamiseks ostjal võimalik pöörduda müüja poole aadressil Tallinn, XXX ja/või telefonil XXX (tl 38). Garantii tingimuste kohaselt pidi garantiijuhtumi saabumisel kostja esmalt (ostja) teavitama hagejat (müüjat). Selleks, et kostja oleks saanud esitada garantiist tuleneva nõude hageja vastu, pidid lisaks eeltoodule täidetud olema ka üks järgmistest garantii tingimuste punktis 3 nimetatud tingimustest: - häiresüsteemi seadmed ei tohtinud olla rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmandate isikute süül või vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolude tõttu; - häiresüsteemi seadmed ei olnud rikutud või muutunud vähem töökindlaks nende kasutuskorra rikkumise (eiramise) tõttu (näiteks: voolu kõikumisest tingitud aku mahtuvuse vähenemine, mehhaaniline seadme vigastus, seadmele ebasobilik keskkonna muutus jms); - häiresüsteemi seadmete hooldust või remonti ei teostanud kolmas isik. Seega tuleneb garantii tingimustest, et ainult juhul, kui eelpool nimetatud tingimused olid täidetud, oli kostjal õigus nõuda garantiist tulenevalt hagejalt häiresüsteemi seadmete remonti või asendamist müüja kulul. Hageja on kostjat 29.03.2011 kirjalikult teavitanud, et enne tehniku saatmist räägiti telefonis, et tegemist ei ole garantiitööga, kui viga ei olnud nende paigalduses. Teostatud töö ei kuulunud garantii alla ja arve kuulus tasumisele (tl 39). 5 Kostja on oma 16. augusti 2011 kirjalikus teates kinnitanud, et tegi iseseisvalt ilma hagejata seadmetele mitteettenähtud töid (eemaldati isoleerlindid pistikute maandustelt ning taastati elektriseadmete maandused, sealhulgas ka kahel videokaameral ja nelja kanaliga videosalvestil), mille tulemusena algasid pärast hageja poolt paigaldatud kahe videokaamera ja nelja kanaliga videosalvesti töös järgmised häired: videokaamerad hakkasid aeg-ajalt välja lülituma, millega kaasnes süsteemi väljalülitumise häire (tl 42). Kostja kinnitas ka kohtuistungil, et ta eemaldas 2011.a. märtsi alguses isoleerlindid pistikute maandustelt (tl 55-58) ning taastas elektriseadmete maandused, sealhulgas kahel videokaameral ja 4 kanaliga videosalvestil. Kohus on seisukohal, et kuna kostja teostas iseseisvalt ja omaalgatuslikult toiminguid seadmetele, on kostja rikkunud hageja ja kostja poolt sõlmitud turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantiitingimuste punkti 3, mille kohaselt toimub garantiiga häiresüsteemi seadmete remont või asendamine müüja kulul, välja arvatud juhul, kui häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmandate isikute süül või vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolude tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal kohustust teostada remontöid garantiikorras. Garantii tingimuste punkti 4 kohaselt juhul, kui garantiiajal selgub, et häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ühel p 3 loetletud põhjustest, kohustus ostja kandma häiresüsteemi seadmete rikete parandamise või asendamisega seotud kulud (tehniku väljasõidu, häiresüsteemi seadmete ja tööde maksumuse osas). Kohus leiab, et hageja ei olnud kohustatud turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantii tingimuste ja
alusel garantiist tulenevalt kontrollima seadmete töökindlust ning kostjal oli teostatud tööde eest tasumise kohustus.
lg 1 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohustuse rikkumine on objektiivne, st rikkumise tuvastamise tasandil jäävad kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Oluline on vaid objektiivne fakt, kas rikkumine leidis aset. Rikkumise tuvastamine on vältimatu võlausaldaja jaoks teise poole suhtes õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditega on käesoleval juhul tõendamist leidnud, et hagejal ei olnud kohustust teostada remontöid garantiikorras. Seega on kostjal arve nr 2110303 tasumise kohustus, millest tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Turvateenuse lepingu punktis 4.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.