Obsah (7)

§ 444§ 4§ 440§ 468§ 173§ 162§ 174

2-12-5912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. T OÜ (endise ärinimega BWOÜ; edaspidi hageja) esitas 10.02.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (FIE) KK(edaspidi kostja) vastu 5916,80 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite ning 09.04.2012 Pärnu Maakohtu määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 23.04.2012 hagiavalduse, milles nõuab kostjalt 2958,40 euro suuruse põhivõla väljamõistmist, samuti viiviste väljamõistmist 2958,40 euro ulatuses.
3. 25.03.2013 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi põhinõude osas õigeks ( t lk 94). Kostja vaidleb vastu viivisenõudele, leides, et viivist tuleks vähendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele nii põhi- kui viivisenõude osas.
5. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 11.07.2006 sõlmitud äriruumi üürilepingust, mille alusel ajavahemikus 25.06.2009-19.07.2010 esitatud arved on kostja jätnud tasumata. Võlgnevus on tekkinud alates 2009 aprillist. Kostja põhivõlgnevus on 2958,40 eurot. Äriruumi üürilepinguga kokku lepitud viivist (määras 0,25% võlgnetavalt summalt päevas) on hageja arvestanud 10.02.2012 seisuga kokku summas 5684,54 eurot (t lk 2 2-12-5912 21). Hageja on vähendanud hagiavalduses nimetatud viivisenõuet ja taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist 2958,40 euro ulatuses.
6. Hageja põhinõude (summas 2958,40 eurot) osas on kostja hagi õigeks võtnud. Vastavalt

§ 4

lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi põhinõude 2958,40 euro osas rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. 7. Lähtudes

§ 444

lg-s 3 sätestatust, ei põhjenda kohus käesolevat otsust põhinõuet puudutavas osas. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt viivisenõudele esitatud vastuväiteid.
2. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Poolte vahel on 11.07.2006 sõlmitud äriruumide üürileping. Üürilepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub üürnik (kostja) tasuma üürileandjale (hageja) üüri. Üürilepingu punkti 6.2 kohaselt kohustub lepingus sätestatud maksekohustusega viivitamise korral selles süüdiolev pool tasuma teisele poolele viivist 0,25% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad õiguslikud alused viivise vähendamiseks. Kostja hinnangul tuleks nõutavat viivist vähendada, kuna hageja võinuks üürilepingu võlgnevuse tekkimisel varem üles öelda. Sellisel juhul ei oleks võlgnevuse summa nii suureks muutnud. Kostja ise lootis majandusliku olukorra paranemisele, mis võimaldanuks üürilepingust tulenevad kohustused täita. Kostja leiab samuti, et ta ei ole tekitanud hagejale lisakulusid, võlgnevuse tekkimine ei olnud pahatahtlik, võlgnevust tekkimise põhjuseks oli kostja keeruline majanduslik olukord. Kostja märgib seejuures, et tal on suur pere (viis alaealist last).
4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5. Kohus märgib esmalt, et üürilepingu (t lk 25-33) ülalviidatud punkti 6.2 kohaselt sõltub viivise nõudmise õigus mh võlgniku süüst kohustuse rikkumisel. VÕS § 104 lg-test 2-5 tulenevalt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtluse all tuleb aga mõista õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul ei anna esitatud asjaolud põhjust kahelda, et rahaliste kohustuste täitmisega viivitamine on toimunud vähemalt kostja hooletusest tingituna. Lepingust ei tulene, et hagejal on viivise nõudmise õigus üksnes juhul, kui kostja rikub üüri tasumise kohustust tahtlikult (pahatahtlikult).
6. Pooled on leppinud üürilepingus kokku viivise 0,25% päevas kohaldamises. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,25% päevas tasumata põhinõudelt. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja esitatud viivisearvestusele. Kostja on taotlenud viivise (täiendavat) vähendamist. 3
7. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
8. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine eelnimetatud aluseid nõutava viivise vähendamiseks. Hageja on juba vähendanud viivisenõuet 5684,54 eurolt 2958,40 eurole. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja viivise täiendava vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja on sisuliselt viidanud vaid enda raskele majanduslikele olukorrale võlgnevuse tekkimise perioodil. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue summas 2958,40 eurot ebamõistlikult suur ning puuduvad VÕS §-st 162 tulenevad objektiivsed alused selle vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures ühelt poolt asjaoluga, et üürilepingus kokku lepitud viivisemäär 0,25% tasumata summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest (s.o ligikaudu 91% aastas) on oluliselt suurem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud n-ö seadusjärgsest määrast. Teiselt poolt ei ole viivisenõude suurus iseenesest tingitud kõrgest viivisemäärast, vaid eeskätt ikkagi viivituse pikkusest. 10.02.2012 seisuga oli kostja olnud hageja arvestuse põhjal erinevate arvete lõikes tasumise kohustusega viivituses 572 kuni 961 päeva. Seejuures on kohustused senini täitmata. Seega moodustab ühe päeva eest tegelikult nõutava viivise summa oluliselt väiksema protsendimäära võlgnetavast summast kui 0,
9. Kummalgi lepingupoolel ei ole kohtu hinnangul ülekaalukaid huve, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 kontekstis õiguslikult arvestada. Ka kostja väidetavalt suurt ülalpeetavate arvu saaks üksnes piiratud ulatuses arvestada, kuna üürilepingu sõlmis kostja vaidlustamata asjaolude kohaselt enda majandus- ja kutsetegevuse raames (füüsilisest isikust ettevõtjana). Kostja ei ole enda majandusliku seisundi kohta ka tõendeid esitanud.
10. Samuti ei saa olla viivise vähendamise aluseks asjaolu, et hageja ei kasutanud oma õigust üürilepingut varem üles öelda. Üürilepingu punktide 8.1 ja 8.1.3 kohaselt võib üürileandja lepingu üles öelda, kui üürnikul on tekkinud võlgnevus üürileandja ees vähemalt 3 kuu üüri ja /või kommunaal- ja muude teenuste summa ulatuses. Üürilepingu ülesütlemine oli seega hageja õigus, mitte kohustus. Kostja on sisuliselt ka ise kinnitanud, et üürilepingu edasikestmine võlgnevusest hoolimata oli kostja enda soov, kuna kostja arvestas majandusliku olukorra paranemisega lähimas tulevikus. Ka kostja väide, et ta ligikaudu 4-5 kuud üüritud ruume ei kasutanud, ei anna alust viivise vähendamiseks. Üüri tuleb üldjuhul tasuda sõltumata sellest, kas üürnik lepingu esemeks olevaid ruume kasutab või mitte (VÕS § 296). Kohus märgib täiendavalt, et kostjal olnuks võimalus tasuda viivist väiksemas ulatuses, kui ta nõustunuks hageja poolt veel kohtumenetluse kestel tehtud kompromissettepanekuga (t lk 77).
11. Tulenevalt ülaltoodust kuulub hagi ka viivisenõude osas kostja suhtes rahuldamisele. 18.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. 4 2-12-5912 Vastavalt

§ 174

lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 5