← Eesti

2-11-23357/30

Obsah (10)§ 635§ 637§ 638§ 101§ 113§ 198§ 197§ 155§ 111§ 11

Tsiviilasi nr 2-11-23357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2012. a, Tallinn Tsiv

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule esitatud töövõtulepingust nr 197-1 nähtub, et hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja teostab ehitustöid MLA juurdeehitusel. Tööde teostamise aeg oli 03.09.2010. a ning maksumuseks 878 800 krooni, millele lisandus käibemaks. Pooled leppisid p-i 4.3 kokku tööde vastuvõtmise aktiga, mille järgselt sai hageja esitada kostjale arve tehtud tööde eest.

§ 637

lg 4 esimese lause kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi töö valmis 22.09.

  1. a ning PV on tehtud tööd kostjalt vastuvõtnud ja nende eest tasunud. Tööde valmimise aeg on tõendatud hageja kohtuistungil tehtud omaksvõtuga ning tööde vastuvõtmine PVe 21.12.
  2. a kirjaga. Kohtule esitatud arve-saatelehest nähtub, et hageja on esitanud kostjale arve 10.09.
  3. a summas 414 684,00 krooni e 26 503,14 eurot. Kohtule esitatud hageja 18.10.
  4. a kirjast nähtub, et hageja on 15.09.
  5. a saatnud kostjale akti tööde vastuvõtmise aktsepteerimiseks. Kohtule esitatud koosolekute protokollidest ja ehituspäevikust ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale pärast tööde lõpetamist märkusi töö kvaliteedi kohta. Kostja ei olnud ka kirja saatmise ajaks esitanud hagejale vastuväiteid töö kvaliteedi kohta. Kohus asub seisukohale, et kostjal puudus alus tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kõik lepingus kokkulepitud tööd on hageja teostanud ja PV ka vastu võtnud. Kuna kostja ei ole töid aktiga vastu võtnud, ei saa ka rakendada lepingu p 4.3 kokkulepitut. Hageja on 10.09.
  6. a arves andnud kostjale tasumise tähtajaks 14 päeva. Arvestades asjaolu, et tegelikult lõpetati tööd 22.09.2010, seega oleks hageja saanud kostjale esitada arve kõige varasemalt alles 22.09.
  7. a ning arvestades kohustuse täitmise mõistlikku tähtaega ja kostja seisukohta, et kohustus muutus sissenõutavaks 21.10.
  8. a leiab kohus, et hageja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks, sest tööd tuleb lugeda üleantuks. Mõistlik tähtpäeva, mis ajaks kostja oleks pidanud oma tasu maksmise kohutuse täima, on kohtu arvates 21.10.
  9. a. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

§ 101lg 1 p 1 alusel põhivõlg 20 289,14 eurot.

Töövõtulepingu p 7.7 alusel on tasu maksmisega viivitamisel õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras –

§ 113lg 1 märgituna EKP intress + 7 % aastas.

Hageja esitas 24.10.2011. a kohtuistungil viiviste nõude suuruses 1 866,78 eurot. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele viivised sumas 1 657,03 eurot alloleva tabeli põhjal. Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis KOKKU: Viivitatud päevi Viivis (€) 369 1 657,03 Hageja loobus kostjale tasutud leppetrahvi tagasinõudmisest kohtuistungil, seega ei ole asja lahendamisel oluline, millisel põhjusel ehitustööd viibisid ja sellekohased tõendid esinenud sademete, viivitatud projektdokumentatsiooni jm kohta ei ole enam asjakohased ega vaja kohtu poolt analüüsimist. Tasaarvestuse tegemine toimub

§ 198

alusel avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuseks peab olema õiguslik alus

§ 197lg 1 järgi.

Seega on tasaarvestuse kehtivuse hindamiseks välja selgitada, kas kostja tegi hagejale avalduse, kas ja millal on hageja selle kätte saanud ning kas avaldus on põhjendatud. Kohtule esitatud dokumentides ei nähtu kostja 27.10.

  1. a kahju hüvitamise ning leppetrahvi nõude ja tasaarvestusteate dokumenti, kuid hagiavaldusele lisatud hageja 12.01.
  2. a kompromissiettepanekust (I kd; tl 13-14) nähtub, et hageja on kostja 27.10.
  3. a esitatud dokumendi kätte saanud ja sellele vastu vaielnud. Seega puudub kohtul võimalus otseselt kontrollida, mis oli 27.10.
  4. a dokumendi sisuks otsustamaks, kas tasaarvestusavaldus oli põhjendatud. Siiski selgub hagiavaldusest, et 27.10.
  5. a kostja esitatud dokumendi sisuks oli leppetrahv, mille kostja pidi tasuma PV, kes nõudis kostjalt leppetrahvi tööde hiljem lõpetamise eest. Kohtule esitatud 21.12.
  6. a PV kirjast (I kd; lk 10) nähtub, et PV ei nõudnud kostjalt leppetrahvi, mistõttu asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui kostja 27.10.
  7. a kiri hagejale kahju nõudega tulenevalt leppetrahvi maksmisest koos tasaarvestusega sisaldaks leppetrahvi asjaolul, et kostjalt on PV seda nõudnud, on hageja tõendanud vastupidist ja seega ei oleks kostja esitatud tasaarvestus sisuliselt põhjendatud. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et 24.10.
  8. a istungil palus kostja jätta kohtul tähelepanuta hageja ja PV vahelise kirjavahetuse asjaolul, et ei ole esitatud täielikku kirjavahetust. Kohtu hinnangul on hagimenetluses pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väite kinnitamiseks, et esitatud ei ole terve kirjavahetus, ei pea kohus antud väidet põhjendatuks. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna ei ole esitatud 27.10.
  9. a tehtud tasaarvestuse dokumenti, võtab kohus kaudsete tõendite pinnal seisukoha, et tasaarvestuse esitamiseks puudus kostjal alus, kuna väidetav tasaarvestuse sisu (leppetrahvi nõue tulenevalt hageja tööde hiljem lõpetamise pärast, millise kostjalt tellija st PV oli nõudnud) ei ole põhjendatud, sest PV ei nõudnud kostjalt leppetrahvi viivituse pärast.

§ 155

lg 1 sätestab garantii mõiste.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest võib keelduda, kui kohustused on vastassuunalised. Kohus leiab, et garantii andmise kohustus on pooltevahelises lepingus kõrvalkohustus. Tasu maksmine on poolte vahelisest suhtest tulenev põhikohustus. Kohtu arvates ei ole tegemist vastassuunaliste kohustustega, sest kõrvalkohustuse täitmata jätmine käesoleval juhul ei takistanud kostjal oma kohustuste täitmist. Seega ei ole kostja keeldumine

§ 11alusel kohustuse täitmisest samuti põhjendatud. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta protsentuaalselt rahuldamata jäetud osaga 1 % ulatuses hageja kanda ning rahuldatud osast tulenevalt 99 % ulatuses kostja kanda TsMS § 173 lg 4 kohaselt. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2) Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.