Obsah (9)

§ 110§ 111§ 112§ 113§ 138§ 139§ 140§ 141§ 145

2-12-51998 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-51998 Tsiviilasi Ko

) §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule

§-s 141 sätestatud 1 pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

1. Kohustada LV’t esitama hooldamise lõppemisel kohtule kirjalik aruanne.
2. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele ja edastada loetakse avalikult pärimisregistrile.
3. Toimetada määrus JB’le avalikult kätte. Lahend kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
4. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja jõustub selle kättetoimetamisega LV’le. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad avaldaja, pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
5. Korteriühistu XXX esitas 10.12.2012 Harju Maakohtule avalduse LF(isikukood XXX, surnud XXX) pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks ning pärandvarale hooldaja määramiseks. Surnud LF’le kuulub korteriomand asukohaga XXX(kinnistusraamatu registriosa nr XXX) ning avaldajal puudub informatsioon pärijate ning pärimismenetluse algatamise kohta. Avaldaja märgib, et seisuga 30.11.2012 lasuvad korteriomandil kohustused avaldaja kui võlausaldaja ees põhinõudes 822.83 eurot ja viivisenõudes 83.82 eurot. Avaldaja on seisukohal, et pärandvarale hooldaja määramata jätmisel suurenevad sellel lasuvad kohustused ning need võivad ületada pärandvara maksumust. Kohtukirja 19.12.2012 vastuses täpsustas avaldaja, et pärandvara hoiumeetmeid soovitakse rakendada eesmärgiga anda vaidlusalune korteriomand üürile. Lisaks esitas avaldaja pärandvara hooldaja kandidaadiks avaldaja juhatuse liikme LV.
6. Kohus on teinud avalduse menetlemise käigus Harju Maakohtu pärimisregistrile teabe saamiseks järelepärimise, mille tulemusena on kohus teada saanud, et LF on teinud 18.05.1995 notariaalselt kinnitatud testamendi, millega pärandas kogu oma vara tütrele JB’le. Pärimislepingut tehtud ei ole ning samuti ei ole avatud pärimistoimikut. 2 2-12-51998
7. 30.01.2013 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja avalduses esitatu juurde. LV kinnitas, et on nõus enda määramisega pärandvara hooldajaks. Pärandvara hooldamise eest tasu ei nõua. Avaldaja teatas, et talle teadaolevalt on LF tütar JB kolinud ära XXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, kuulanud vastavalt TsMS §-le 585 ära avaldaja seadusliku esindaja, keda ühtlasi palutakse määrata LF pärandvara hooldajaks ning tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Tulenevalt TsMS § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui TsMS
10. peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

§ 110

lg 1 p-d 2 ja 3 annavad kohtule aluse pärandaja surma korral rakendada pärandavara hoiumeetmeid, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Käesoleval juhul LF pärija tütar JB ei viibi pärandvara asukohas. Kohtul ei ole õnnestunud võimaliku pärija asukohta kindlaks teha ega teda enne pärandi hoiumeetmete rakendamist ära kuulata. Kohtule ei ole teada, et LF pärija oleks astunud ühtegi vajalikku sammu või teinud ühtegi toimingut, mis annaks alust asuda seisukohale, et ta on ema pärandi vastu võtnud. Seega esinevad

§ 110

lg 1 p-de 2 ja 3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. 6.

§ 110

lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine.

§ 111

lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 111

lg 3 kohaselt võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel.

1. LF suri XXX. 18.05.1995 Tallinna notar Lia Martens’i poolt kinnitatud LF testamendi kohaselt on LF pärijaks tütar JB, kelle elu- ja võimaliku asukoha kohta puuduvad kohtul andmed. Harju Maakohtu pärimisregistri teate nr 5-6.14/8 kohaselt LFpärimislepingut teinud ei ole, samuti ei ole avatud pärimistoimikut. Kohus leiab, et kuivõrd pärandi vastuvõtmine LF pärija poolt on ebaselge, on põhjendatud rakendada LF pärandvara suhtes hoiumeetmeid. See on vajalik Tallinnas asuva pärandvara - korteriomandi hooldamiseks ja sellega seotud kohustuste täitmiseks.
2. Vastavalt

§ 112

lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

§ 112

lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada.

§ 112

lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist

§-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma

§ 111

lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 3 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. TsMS § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist.

§ 112

lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.

§ 112lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Ts

MS § 589 lg 1 järgi pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule.

§ 112

lg-st 7 tuleneb, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata

§ 112

lg-s 4 sätestatut.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt

§ 111

lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded

§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Avaldaja palub määrata LF pärandvara hooldajaks avaldaja seadusliku esindaja LV, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kohtu hinnangul on avaldaja juhatuse liige LV sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma ning kohus ei ole tuvastanud hooldajaks määramise välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus LF pärandvara hooldajaks LV, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. 9.

§ 112

lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141.

§ 138

esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri.

§ 139

lgtes 1-7 on sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad

§-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida.

§ 139lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.

4 2-12-51998

§ 140

lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud

§ 140

lg-tes 2-3.

§ 141

lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (

§ 145

). Ülaltoodust lähtuvalt määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Kaire Põlts’i, kellele kohus annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks

§-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule

§-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

1. Käesolev määrus kuuluv viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale.
2. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 5