2-12-28144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-

) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (

§ 5lg 1).

11.

§ 151

lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eelviidatud sätetest tuleneb, et korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega. Kostjad ei ole käesolevas menetluses eitanud oma kohustuse olemasolu ega seda, et nende põhivõlgnevus hageja ees on 2829,19 eurot. Kostjate võlgnevuse suurus koos viivisega nähtub 06.10.2012.a esitatud arvest (toimiku lk 34), samuti võla arvestusest (toimiku lk 51).

1. Kostjad on hagiavaldusele vastu vaielnud põhjendusel, et nendel on korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõue. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on tõendamata ja põhjendamata. Kostjate esitatud tõenditest (e-kirjad ja allkirjastamata avaldus toimiku lk 65, 66, tõlked lk 118, 119, 120) nähtub, et kostjad on pöördunud kindlustusandja poole erinevate avaldustega. Samuti on kostjad kohtule esitanud fotod (toimiku lk 69-104), kuid fotodest ei ole võimalik järeldada, millest need tehtud on ning millal. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nende korter oleks saanud kahjustada hageja tegevuse tagajärjel ning nad on hagejale esitanud kahju hüvitamise nõude. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit kahju suuruse kohta. Kohus selgitas kostjatele 18.02.2013.a kohtu eelistungil (toimiku lk 136 pöördel) vajadust põhistada ja tõendada oma vastunõuet hageja vastu. Vaatamata kohtu selgitustele ei soovinud kostjad kohtule täiendavaid tõendeid või põhistusi esitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses 3 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kostjad ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud, on need jäänud paljasõnalisteks. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 2829,19 eurot.
2. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 736,41 eurot. Kostjad ei esitanud vastuväiteid viivise arvestusele, kuid leidsid, et viivise rakendamine otsustati üldkoosolekul, kus osales 46 korterit, aga majas on 216 korterit.
3. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 1 p 8 kohaselt tuleb mittetulundusühingu põhikirjas märkida üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. Hageja põhikirja (toimiku lk 46-49) p 6.
4. näeb ette, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, võib koosoleku uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/5 ühistu liikmetest. Samuti nägi põhikirja punkt 4.
5. ette, et põhikirja punktis 4.
6. toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel on ühistu liige kohustatud maksma viivitatud päeva eest viivist üldkoosoleku kehtestatud määra järgi.
7. Hageja 20.09.2007.a üldkoosoleku otsusega (toimiku lk 139) otsustati määrata viivise määraks 0,07%. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et tegemist oli korduva üldkoosolekuga. Otsuse protokollist ja sellele lisatud tõenditest (toimiku lk 140-155) nähtub, et koosolekul oli esindatud 46 ühistu liiget ning seega oli koosolek otsustusvõimeline.

§ 13

lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

§ 13

lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvatesKorteriühistu üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kuid üldkoosolek ei otsusta teisiti (

§ 13lg 1).

1. Seega tuleneb seadusest, et kui üldkoosoleku otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on see seaduslik ning ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub selle üle, et hageja 20.09.2007.a üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Seega on tegemist seadusliku otsusega ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist otsuses märgitud määra alusel. Kuivõrd kostjad hageja viivisenõudele muid vastuväiteid ei esitanud, tuleb viivisenõue kostjate vastu rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 736,41 eurot.
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4